vana puitmaja - vesi sisse, solk välja jt. küsimused

[naine kütab sauna]

Tsentraalne kanalisatsioon ja vesi tulevad majja sisse vundamendi alt aga laiali pole

veetud.

Maja on enam-vähem kasutusel kuid võib ka esineda talveperioodil "auke" alates mõnest
päevast kuni mitme kuuni. Nii et peaks olema kindlustatud läbikülmumise vastu.
Plaan siis selles, et kaevaks üles maja südame (praegu on vist mullal plaadid) ja
paneks torud (+küttekaabel) ja lisaks ka põrandakütte. Et hoiaks nö. maja soojas
(kasvõi paar kraadi plussis) ka siis, kui ära minnakse. Samas põhiküte oleks siiski
ahjuküte.
Kas see on mõistlik plaan?

Teine suur probleem on see, et pole kusagile (vähemalt väheste vahenditega) pesuruumi
teha. Maja keskele ei tahaks nagu ehitama hakata - muudatused läheks liiga suureks.
Samas on majal olemas nö. eeskoda (tuulekoda vms.), millele ongi algselt mõeldud
pesuruum(praegu kuivkäimla). Seal on olemas ka sobiv ventilatsioon jne. Ainuke
probleem on selles, et see pole köetav, nii et peaks selle põrandakütte ka väljaspoole
maja südant vedama.
Eeskoja seinad on 15 cm paksused (sõrestikseinad termoliidist täidisega). Samuti on
eeskojas päris korralikult aknapinda ja vaid ühekordne välisuks. Pesuruum on küll 13
cm seinaga eraldatud. Kas on reaalne, et vähemalt esialgu ilma lisasoojustamiseta
sinna pesuruumi teha. Talvel oleks vannikasutus suht harv ja
piisaks täiesti 10-15 kraadisest temperatuurist.
Ei tahaks seestpoolt soojustada ja sel suvel ei jõua väljast soojustusega eriti tegeleda. Et kas vähemalt üks talv on võimalik, et nii õhukeste seintega pesuruumi kasutada ja kas elektriarved tapavad siis ära?
Kas peale pesuruumi on mõtet kütta natuke ka eeskoda (vt. joonisel tumedamat värvi ala)?

Igasugune nõu teretulnud!

[naine kütab sauna]

miks mu teema siia liigutati?
pigem ju tegemist soojustamisega kui sanitaarvärgiga.

[ERIKVUKK]

Lgp. naine kütab sauna

Lugedes läbi teie postituse,võib esialgselt öelda järgmist :
põrandaküttekaableid jne. pole mõtet vedada,selle süsteemi väljaehitamine suht kulukas(ja kui siis
oleks seda vaja teha kogu maja ulatuses) ja veel, te ei taha oma elektriarveid näha(enne Eesti Energia ümbriku avamist panna validool keele alla).

Lihtsam lahendus oleks veevarustus välja ehitada selliselt,et kui ise pikemat aega kodus pole,
lasete süsteemist lihtsalt vee välja vältimaks torude lõhkikülmumist.

Variant 2 : on olemas torudesisesed küttekaablid (isereguleeruvad,hoiab torus vee + 5 c ),samas jällegi eeldab see torude head soojustatust (penoplastist torukoorikud).

Täpsemaid konsultatsioone ja abi saab : 53 606 481

[naine kütab sauna]

miks ta niimega kulukas on ja miks seda peaks kogu maja ulatuses tegema?
sisuliselt on tegemist maja sees 11-ruutmeerise pinnaga, millega ei köeta maja vaid hoitakse põrand soojas.
ja kui pikemaks ära, siis põrandaküte välja ja torusid hoiab soojas küttekaabel.
minu kasina kogemuse järgi ei tohiks see olla nii raske ülesanne - põrandat saab kaevata palju soovi on, et siis liiv-soojustus-torud jne panna.

minumeelest on peamine mure hoopis selle pesuruumi ja eeskoja soojas hoidmisega.

[ERIKVUKK]

Ei kujuta küll päris täpselt ette millise tehnilise lahenduse olete välja töötanud,et kaabel kütab ainult põrandat.Kui köök & koridor ja muud ümbritsevad ruumid on külmad,siis tähendab see seda,et kaabel huugab kogu aeg.Äsja lõppenud talve arvesse võttes ja arvestades köögi-koridori pindalaks 11 m2
ning ümbritsevaid ruume (kui joonis on enam-vähem mõõtkavas) võtab tagasihoidlike arvestuste järgi teie pakutud lahendus kuus min.2000 eegu eest elektrit(kui on külm talv x 1,5-2 ).
Kui selline kulu on vastuvõetav siis miks mitte.
Mis puudutab tulevase vannitoa asukohta siis: kui kaugele jääb maja kanalisatsiooniviik vannitoa äravoolust ? kui lihtne on paigaldada äravoolutoru(arvestades vajalikku kallet 1 cm/m kohta) ?

Loogika ütleb ,et vannituba peaks asetsema maja keskel,mitte külmas tuulekojas.
Saan aru,et te ei soovi kapitaalseid ümberehitusi,kuid seda tuleks siiski tõsiselt kaaluda.
Vastasel juhul võite hiljem tõsise pettumuse osaliseks saada.

[naine kütab sauna]

kirjutasin esimeses postituses, et põhiküte oleks endiselt ahjuküte (nagu ta seni edukalt on olnud) - nüüd tuleks lihtsalt "mugavuspõrand" juurde. Kõik ümbritsevad ruumid on soojad. Mõte põrandakütte lisamisest tekkiski sellest, et torud on vaja niigi põranda alla panna ja tuleb ka uus põrand.
Tulevasest vannitoa ärajooksust jääks kanalisatsiooniviik 7,8 m kaugusele. Vajaliku kalde tekitamine ei ole probleem.

Vannituba ei taha teha sisse, sest maja keskele ei mahu ja ventilatsiooni väljaehitamine oleks ka paras peavalu. Kokkuvõttes oleks siis kergem juba uus maja ehitada.

Kõige paremini sobiks pesuruum ka logistiliselt eeskotta.
Aga jah, eks ta soojatest ahjudest veidi eemale tule.

[ERIKVUKK]

Kummardan teie meelekindluse ees.Edu !!!

[trumm]

kui saad seinad piisavalt soojapidavaks + mingi avariikütte sinna vannituppa torude külmumise vältimiseks, siis ei tohiks vannitoaga tuulekojas probleeme olla. s.t. miinimumvariant siis küttekaabel torus või võimalus torustik tühjaks lasta. selleks puhuks, kui vaja vannis käia ja seda üliharva ette tuleb, saad ju elektriradika vannituppa panna.
ja kui tulevikus saad vannitoa soojustatud ka, siis ei tohiks külmumisohtu olla. vanniskäigu ajaks siis ilmselt ikkagi radikas (või põrandaküte)

ma projekteerisin enda vannitoa tuulekoja peale sellisesse väljasopistusse, kus vannitoal ainult 1 sein nö sisesein ja 3 seina välisseinad. peal kplm pööning. suur aken ka veel vannitoas (1x2 m). üks arhitekt üritas mulle väita, et oih, aih, ei saa, ei tohi, jääb kül, kolekole.. teine arvutas natuke ja ütles, et pole kusagil otsast külm, kui sein korralikult ehitada ja lagi hästi soojustada.
soojustasin laepealse korralikult (vannitoa kohal ca 50 cm villa) ja reaalsus on selline, et vannituba on soe, sama soe kui muud ruumid.

[Külaline]

atiüma trumm natuke julgustavama vastuse eest. üldiselt on vist ikka nii, et soojustus on kõige tähtsam. ja kuigi on puitmaja, tahaks ikka korralikult väljast millalgi soojustada, mitte seest umbseks teha.
aga mõte oli jah, et prooviks esimene aasta ära.
katusealla saaks mõnuga villa panna. küttekaabel tuleb nii-ehk-nii.

postitasin teema ka soojustuse alla (kus näitab ka (enne kui fotki jälle adret muudab) üldplaani).

[Kalvis]

Korralikult soojustatud maja on umbne, sest soojustuse eesmärk ongi vähendada ka läbipuhumiskadusi läbi piirete. Korralikult soojustatud majal on üsna vajalik sundventilatsioon, vägagi soovitavalt soojusvahetiga.
Korralikult soojustatud majal ei teki endisesse tuulekotta vannitoa külmaksjäämisel tõesti ohtu. Küll soovitan kohe põrand korralik ja põrandaküttega ehitada.

[trumm]

mhmh, kalvise jutt õige. loomulikult on vaja venti, ega siis läbi seinte värske õhk ei tule.

aga kui on oht, et sokkel külm, siis selle soojustamise mõttetusest on korraliku hüdro puudumisel piirfeld piisavalt rääkinud. samas on kindlasti võimalik vannitoas põrand normaalselt soojustada. kui see põrand seal ka teiste ruumide suhtes veidi tõuseb, mis siis?!

[naine kütab sauna]

üks põhjus, miks tahaks eeskotta ongi see, et seal on sobilik ventilatsioon juba välja ehitatud - maha südamesse tehes tuleks läbi katusealuse ja katuse vedada. ja kardangi seda, et seni sajandi püsinud korralikt palkmaja võib puuduliku või kehvasti ehitatud lahenduse tõttu "pahaks minna".