Ehitusfoorum

Aidake lahendada küsimus, kas ehitada maja seinad Aerocist või Fibost? Ja miks?
aeroc ja fibo.

pakun välja, et küsimus on valdkonnast " kumb on parem kas ema või isa" Mina ehitaks Fibost, kui küsid miks? siis vstaksin, et on lihtsalt usaldusväärsem materjal.

Mina teeks aerocist, mix? odavam

materjal on odavam, kuid töö on keerukam ja kallim

miks on aerocist ehitada keerukam ja kallim.Plokk ju ise suurem peaks olema ju parem laduda või nende soonte ja spets segude pärast Aga siis on ju veel Silpeti plokk. Mis sellest arvata. Äkki on kellelgi kogemusi.

silbeti plokk on ebakvaliteetne,selle mõõdud kõiguvad ligi 1cm.Ühelt poolt saad sirge seina teiselt poolt ei saa.
<BR>Kuid silbeti plokk on kõige odavam.

Kui tahad ehitada siis soovitan kintlasti Aerocist arvan, et ta on igati parem kui teised. tean sest ise uurisin täpselt neid materjale alles hiljuti.

fibo sest ta ei ima niiskust.Kui imabki siis nigu sisse läheb tuleb välja ka.Seda aga et silbetil on niiet sisse imab aga välja ei lase.

aerocist vend ehitas -- no ehitajaid pidi objektil sel ajal hulka olema, suurem plokk on kõvasti raskem. Vali see, mis ehitajale tuttavam. Omast käest tean, et nii läheb ehitus kiiremini ja tehnoloogilist praaki ja ümbertegemist vähem = odavam igati.

ladunud kaks maja aerocist, hea materjal, võidad aega ja raha. plokkidest laod mõlemad seinad, fibot pead esmalt hakkama soojustama, roovitama. aeroci aga juba viimistlema

aerokit jäädki viimistlema, nii pehme teine, kas või tolmuimejaga koristamisel, väike kõks vastu seina ja auguke mis sugune. Ehitajal muidugi hea, tööd vähem, "soojustada pole vaja" hoiab hulga raha kokku, aga elanik...?

<BR>kui kavatsed maja panna krohvi alla siis aeroc

Olen teinud mitu maja nii Aerocist kui ka Fibost. Veendusin siiski Fibo paremust, kasvõi karuoti ja tom -i vastuse pärast

Aeroc on parem . Kergem ehitada ja pole külmasildade ohtu.
<BR>Järel viimistlus ka odavam ja kergem. Katsu fibo-sse auku mõõdus puurida! Kokkuvõtes aeroc parem.

Aeroc,ja ei midagi muud,fiboga võib küll kui on raha palju.

Olen aeroc-fibo turgu ja ehitust uurinud ise juba pea 2 aastat, kuna endal on ehitus lävel.
Otsustasin ise aeroci kasuks, kui olin käinud ja proovinud elada mõne nädala sõprade juures kel vastvalminud fibo vs aeroc.
Loomulikult ei võtnud ma sõprade juttu kuulda, sest iga koer peab ju oma saba ise liputama.

Fibo suurim probleem on suur materjalikulu, viimistlemisel ja soojustamisle (kallis). Samas ka et ta on rabe. Seina augu puurimine peegli jaoks, võimatu, lääb kohe suured killud lahti. Veel miinuseks on see et kasutatakse tsementi mis võib liialt suure vuugi korral ja betoon silluse kasutamisel luua külmasildu.

Aeroci ainuke miinus on et ta on õrn materjal, ehituskäigus peab hoolikalt temaga ümber käima. Kui ikka haamriga kolksata ,lööb killu välja. Sellepärast on ka viimistlus käigus vaja kanda peenike võrk seinale kaitseks.

Fibo juures eeliseks oleks see et ta on tuntud ja proovitud materjal. Ehitus käib kiirelt ja ehitajad teavad mida teevad, ning julgevad anda paremaid garantiisid.

Aeroci eeliseks on eeskätt et ta on soojapidavam ja odavam ehitada. Ta on ka materjal millega on kergem mängida siseviimistlusel (saab kergelt sooni sisse freesida torude jms tarbeks).

Lõpetuseks nendele kes väidavad et aeroc imab vett ja ei lase välja:
Te vist ainult kujutate ette et aeroc on nagu svamm, ise te pole vist seda kivi käes ka hoidnud. Eks uputage aeroci kivi vee alla ja laske olla mõned kuud seal ja siis võtke see välja ja mõõtke niiskusastet... Paneb imestama ja ei usu, siis lööge kivi pooleks ja veendute et seest on nii kuiv kui tuhk. ...Proovige sama fiboga ...hmmm pettunud, ärge siis hoobelge oma fantaasiaga, vaid elage reaalmaailmas

Palanga kirjutas:...Aerocist või Fibost? ...

upitame teemat.
linki ka :Aeroc Tehnilised näitajad
ja küsimus:
Kumb õõnespaneelvahelae korral mõistlikum?

tom kirjutas:fibo sest ta ei ima niiskust.Kui imabki siis nigu sisse läheb tuleb välja ka.Seda aga et silbetil on niiet sisse imab aga välja ei lase.

Mis sa seletad fibost sajab vih kolinal läbi

Upitan teema uuesti üles küsimusega , et kas ecotermist (375mm) saab meie kliimas tõesti sooja maja ilma lisasoojustuseta. Kuna aeroci pind on pehme siis võib välisviimistluse (miks mitte ka sees) kasutada krohvisisest võrku(nurgatug.profiilid jne.), süst sama mis penoga soojustamisel ct-85 ga kuid peno vahelt ära jätta.
Kuid huvitaks ikkagi kui soojapidav praktikas see ecoterm on, plaanis ehitada maja(sooja) vähemate töökuludega. Sobib või mitte?

Eestimaa inimestel ju sellega ammune kogemus olemas.Tõsi küll,et nati õhema plokiga 300mm nn. Palivere toodang,kuid ikkagi olemas.See muidugi ideaal,et ühe asjaga püütakse kaks kärbest kinni püüda ning tarbija takka otsa.Soovite sooja maja? Mis sooja annab? Minu meelest sooja maja saab ikka siis,kui kasutada spets soojustusmaterjale.Millega te konstruktsiooni kujupüsivaks saate on teine asi.Loomulikult on aeroc soojem,kui fibo.Kui aga eesmärgiks soe maja,siis tuleks ikka ehitada klassikalistest soojustusmaterjalidest seinad.

Olen fibost ehitanud endale ja teistele. Krohvida on hea - piisavalt nakkumist.
Laduda ka hea. Soojustamist Eesti tingimustes vajab iga maja, ehita millest tahad. See jutt, et paned aga paksu Aeroci, tõmbad viimistluse kohe selga ja ei soojustagi ei pea paika - hilisemad küttekulud tõestavad soojustuse vajalikkust. Aeroc on hea materjal kuivade ruumide jaoks, välisseina ei soovita niiskusimavuse pärast, hiljem viimistlusega probleeme - garantiiajal jäädki lahtilöönud viimistlust lappima. Kui korralik vooder ja niiskus ei pääse seinale ligi-siis pole ka erilist probleemi. Niisiis, kasuta kumba tahad, peaasi, et mõistusega.

Kui võtta Aeroci tehniliste näitajate poolelt, siis annaks ecoterm 375 EPN 11.1 järgi nõutava piirdetarindi soojajuhtivuse välja ja lisasoojustust poleks nagu vajagi (nii väidab ka Aeroci kodulehekülg), KUID ....
see norm kehtib toatemperatuuri korral +18 kraadi ning näiteks +20 kraadi juures on see juba lubatust suurem ning samas soovitab ka ehituskonstruktori käsiraamat, et väikemajade korral võiks soojajuhtivus olla 60....70% normides näidatust.
Ehk siis seesama ecoterm 375 vajaks vähemalt 5cm lisasoojustust (mille soojajuhtivus tegur on 0,035 W/mK).
Kui veel edasi arendada, siis ei ole ikkagi majanduslikult mõtekas nii paksust plokist ehitada, ennem kitsam plokk ja paksem soojustus.
Lugupidamiseni

Tere tahtsin küsida kellegilt arvamust fibo term 350 kas see on eesti tingimustes piisav väliseina ladumiseks seal soojustus ju vahel tihedasti 100mm.tänan

Tere!
Mina küsiks jälle, kas kellelgi on kogemusi columbia kivist ehitamisel. Oli ka plaan ehitada aerocist, kuid tuli pakkumine columbia kivile, plokk 190*190*390, see ikka unduvalt odavam!
Kuid enda tuttavad pole sellest ehitanud, seega küsiks ehk siin mõnel on kogemusi??

Kui nigunii soojustada villaga ja müür laduda 200 plokiga, siis kumba plokki eelistada? Tuleb juurdeehitis puitkarkass ehitisele!
parimat