katlasegusõlm

[Külaline]

tere, asi nii kaugel, et vaja mõne kuu pärast katlamaja ehitama hakata, aga vaikselt juba uurin. Osad firmad on soovitanud katla kütteringi jaoks segusõlme termovar, http://www.torujyri.ee/?sisu=tootekatal ... Cih82h05l3
hind on üsna kallis, aga kas ta on ka seda väärt. arusaamatuks on jäänud selline asi, et pump paikneb sõlme ühe tagasituleku torul selliselt, et kui katlatemberatuur pole piisav, lööb ta väikest ringi. Kui aga on suur katla ring, kas siis peab olema veel teine pump lisaks, või ta lööb ikkagi, mingit moodi (äkki seal sees selline veesärk?)
Kuna elan saarel, siis kas antud sõlm on võimeline töötama ka siis,kui elekter juhtub ära minema.

[Algaja2]

kas antud sõlm on võimeline töötama ka siis,kui elekter juhtub ära minema.

Peaks töötama,minul on küll ise tehtud ja jui vool ära läks hakkas katla ja akupaagi vahel ise tsirkuleerima.Teist pumpa segusõlme vahel küll pole vaja.

[dumbuser]

http://www.cerbos.com/ee/kaup/TERMVAR.pdf Seal on kirjas ka see kuidas ta töötab. 45kW katlaga saab igatahes hakkama. Kuigi osad kodanikud soovitavad seda 80kW juttu mitte just väga tõsiselt võtta, sest sellise võimsuse juures ei pruugi ta enam piisavalt kiiresti vett liigutada. Endal on selline ja pole veel kahetsema pidanud. Ühe talve on küll vastu pidanud. Selle võib ka ise teha. Aga siis on see jama, et peab hoolikalt konstruktsiooni läbi mõtlema, et juhul kui mõni tükk katki läheb siis ei pea väga palju lammutama. Käivitamiseks panin ma talle Laddomat 21 nime all pakutava temperatuuriga reguleeritava lüliti.

[fucking_error]

on vaja tsirkulatsiooni pump,kolmtee termostaatventiil 65 C(tavaliselt ESBE) ja termostaatlüliti pumbale(nt.Roca või Tiemme).
komplekti hind u.2500.-,pole vaja mingit laddomati või termovari.
homme leian ühendusskeemi,annan linki.töötab ilma vooluta ka.

[dumbuser]

Mind huvitab ka selline pump mis ilma vooluta töötab.

[Algaja2]

Mind huvitab ka selline pump mis ilma vooluta töötab.

Jutt on sõlmest mitte pumbast

[dumbuser]

Laddomat 21 on ka ilma elektrita, see millest ma siin enne jahusin on kuni pumbani ilma elektrita. Kui seda juhendit lugeda siis seal on ka mainitud, et asja uba ongi töötada ka ilma elektrita, tõsi küll siis on ta tootlikkus muidugi palju väiksem aga ta ei jää seisma.

[Külaline]

Laddomat 21 on ka ilma elektrita, see millest ma siin enne jahusin on kuni pumbani ilma elektrita. Kui seda juhendit lugeda siis seal on ka mainitud, et asja uba ongi töötada ka ilma elektrita, tõsi küll siis on ta tootlikkus muidugi palju väiksem aga ta ei jää seisma.

Iseringvoolul jääb "tööle" katla ja akupaagi vaheline ringlus.
Aga kuna sel Ladomatil/termovaril on otsas kuulkraanid, mis on väga väikese läbimõõduga, siis ei pruugi sealt iseringvoolu teel vesi niipalju liikuda, et katel keema ei läheks.
Lisaks ei tööta see termoklapp nii ühtlaselt, et katlasse tagasub vesi oleks ühtlane vaid kõigub 50-70 kraadi piires. Kas see katlale midagi halvasti mõjub ei tea.

[dumbuser]

Eee ... öööö ... sa ei tea ju sedagi millest sa räägid. Laddomat 21 on katla segusõlme pumba juhtimine. Tema ainuke uba on tsirkulatsioonipumpa töös hoida sel aja kui katlas midagi põletatakse. Termoandur on tal suitsutoru küljes ja pumba toitekaabel on ka tal küljes. Kuulkraani pole mina sealt leidnud. Üldiselt ei kujta ette ka, kus see kraan peaks seal vaskkaabli puhul olema. TERMOVAR on see vidin mida sa ilmselt mõtlesid. Aga see variant mida mina kasutan ei sisaldanud mitte ühtegi kuulkraani. Need ma pain ise sinna juurde. Kõige peenem aga oli see TERMOVAR toru liitmike juurest. Võimalik, et seest on veel peenem aga ma pole seda lahti kruttinud, et sisuga visuaalselt tutvust teha. Mis puutub katle keetmise teemat siis selle jaoks on katla enda küljes vajalikud seadmed. Selle segusõlmega katla keemaminekut ära hoida on küll üsna loll mõte. Katlal on igasugu õhuklapid. Kriitilise temperatuuri saabudes reguleeritakse nende abil põlemisprotsessi aktiivsust või pannakse need klapid üleüldse kinni, et põlemist lõpetada. Kui sa nüüd üritad kogu seda asja mingile segusõlmele ülesandeks teha siis see on küll lollus. Mis muidugi ei tähenda, et see poleks võimalik. Ilma elektrita olukorras (mida mul reaalselt pole juhtunud) töötas asi nii, et veeringlus oli üsna olematu ja umbes 5 minuti järel pani katel oma õhuklapid kinni. Siis voolas osa vett akupaaki, külm tuli asemele ja õhuklap läks õige natuke lahti siis jälle kinni jne. Nagu sumbuv võnkumine. Kas vesi keema läheb või ei see sõltub juba sellest millise kraadi juurde on reguleeritud õhuklapi sulgemine. Ise katsetasin 30 minutit, mis lõppes sellega, et kuna ma kivisöega kütan siis oli see õhuklapp kinni ja süsi hõõgus edasi. Vee temperatuur oli umbes 98 kraadi peal (see kraadimõõtja mis katla küljes on, kuigi ta on vist rohekm indikaatori eest seal). Süsi aga jäigi hõõguma. Neid katseid peaks tegema erinevatel aegadel. Kui kogu süsi pole veel põlema läinud siis ilmselt kustuks asi hoopis ära, kuna sel hetkel on vaja põlemiseks õhku. Minu katse oli aga sel ajal, kui aktiivne põlemine oli juba ära olnud ja söetükid hõõgusid.

[Tupsik]

Eee ... öööö ... sa ei tea ju sedagi millest sa räägid. Laddomat 21 on katla segusõlme pumba juhtimine. ....

Kas ise ka ikka aru said, mida kirjutasid ?

Väike vihje lingi ja pildina Laddomat 21

[dumbuser]

Ju siis on sama nime all mitu asja. MInul on suur Laddomat kleepekas selle lüliti peal, mis sinu pildil olevat segusõlme pumpa sisse ja välja lülitab. Kõige tõenäolisemalt aga on kogu asi ühes komplektis ja ma sain selle komplekti lihtsalt osadna. Segusõlme kohta oli karbi peal nimi Termovar.

[vanakala]

mina ehitan neid tavaliselt nii.
kui katla väljavõte näiteks 1 1/4 siis toru ühendused teen akupaagivahele 1 1/2 . pealejooksu toru kalle vähemalt 15 kraadi akupaagi suunas.tagasijooks akupaagist katlani võimalikult horisontaalselt loodis. kui akupaak asub korrus kõrgemal katlast ja katel kuni 50KW siis piisab ka 1" torust katla ja akupaagi vahele.
pealejooksu torult väljavõte 1" umbes enne akupaaki 1m - vahele pump UPS 25-20 (katla ja akupaagi vaheline tsirk pump)mis suundub mitte samasse sisendisse akupaaki kus suurem toru 11/2 vaid võimalusel tiba kõrvale(siis üks ühte serva ja teine teise).
akupaagi ülemisest väljundist jagan kaheks millest üks läheb tarbeveeboileri laadimspumbale ja teine kütte tarvis. boileri laadimispump UPS 25-20.
küttesüsteemi või süsteemide pumba panen rakenduma kui akupaagi keskosas on temperatuur 50 kraadi.
tarbeveeboileri pump töötab seni kuni tarbeveeboileris on saavutatud vajalik temperatuur.
tarbeveeboileri tagasijooksu ühendan akupaagi alumisse osasse vastas otsa(katlasse mineva tagasijooksu suhtes) nüüd kui elekter olemas siis boileripump segab akupaagis vee ühtlase temperatuurile. saavutatakse katlale paraja temperatuuriga ringlus vesi.
ilma elektrita tsirkuleerib katel vabavoolul akupaagivahel.
akupaagi pingete vähendamiseks võiks olla katlast pealejooks ja akupaagist tagasi jooks olla ühendatud akupaagil diagonaalselt millest katla peale jooks võiks akupaaki siseneda akupaagi keskosast.
kütte süsteemist tagasitulev vesi võiks minna akupaaki sisendile kus juba tarbeveeboileri tagasijooks olemas. toru võiks olla ühendusel ja katlasse suundumisel ka 11/4 või 11/2 võib ka 2"olla (küttesüsteemi tagasijooksule tagasilöögiklapp vahele ,et boileri pump ei tekitaks tagurbidi liikumst küttesüsteemis.
muda sõelasid kasutan ainult kütte ja soojaveeboileri tagasijooksudel mis suunduvad akupaaki. katla ette mudasõela ei pane , et vältida selle ummistumisel ja elektri puudumisel tsirkulatsiooni takistamist akupaagi ja katla vahel.
katla ja akupaagi vahelised torud metallist kuna kivisöega kütmisel võib temperatuur tõusta ka üle 100 kraadi elektripuudumisel.

ohutsgrupi ja paisupaagi ühendan alati tahkekütte puhul akupaagi alumisse osasse kuna tänapäevased ülesurvekalpd ei pea üle 100 kraadisele kuumusele eriti hästi vastu ja seega klapi purunemisel ei jää te katlaruumis katla keemise korral kuuma arukätte.

kunagi olen kohanud ka sellist lahendust kus ülesurveklapp oli katla väljund otsale pandud ja sealt juhitud ülesurveklapist tulev vesi katla küttekoldesse tule kustutamiseks.( kustutussüsteem ei tohiks olla mitte mingil juhul malmkatlapuhul külma veega). aga nohh see katel kütis ka kolmekordset korterelamut.

katla ja akupaagivaheline tsirkpump rakendub alles tööle läbi termostaadi kui katlas vee temp. 50 kraadi.( pumpa võib kasutada vastavalt vajadusel või rakendada ainult külmadel talvedel).


küttesüsteemi vee temperatuure juhin tavaliselt elektriliselt ja ESBE 3T või 4 T ventiilide ja nendele kuuluvate reguleeritavate elektriliste ajamitega.
tarbeveeboileri pump rakendub läbi töötermostaadi ja lubab pumba tööle kui akupaagi ülemises osas on veetemperatuur vähemalt 60 kraadi.
tarbeveeboileri laadimispumba töösse rakendumine lülitab välja tarbeveeboleri elektriküttekeha( läbi relee).
elektriga kütan tarbeveeboileri temperatuuriks 60kraadi ja katlasüsteemist 70 kraadi.

katla tsirk pump ja boileri vaheline pump valitakse vastavalt akupaagi ja katla võimsusele kuid võiksid olla sama võimsad ,et süsteem taskaaalus hoida ja ei peaks mõtetult seadistusventiile panema ega tagasilöögiklappe mis segavad tsirkuleerimist elektripuudumisel akupaagi ja katla vahel.

selline lahendus siis kinnisele 2 toru ja pumbaga tsirkuleerivale küttesüsteemile mille paisupaak 10% kütteveemahust, ülesurveklapp 2-3 bar. normaalne töörõhk 1,5bar. pumpade imemispoolel toru mõõt vähemalt 1" kui jaguneb kahele pumbale siis imev pool 11/4.
küttesüsteemi automaatika ja reguleerimine ainult ruumide sisene kuna klientti ei pea huvitama mis ilm õues on, ..... toas peab olema mõnus.

[eml]

"vanakalalt" väga põhjalik vastus.
Kuna endal varsti vaja katlasüsteemi ehitamist, siis küsiks palju umbes maksab selline komplekt. Maja ütleme 200 m2 ja katel plaanis 50 kw Atmos koos 2,5 m3 akupaagiga.
Põrandaküte + radikad
Katla hind ja akupaagi hind teada aga muu automaatika koos paigaldusega?

[vanakala]

mina teen tavaliselt kergekütteõli ja kaasikatlamaja instalatsioon 7000 ja tahkeküte, kasutatud õli, masuut jne. kuni 14 000 ilma korstna paigalduseta see siis tööraha.
katlale pumpade lülituseks termostaadid maksavad kuskil kuni 300.- tk.
mis puutub nüüd põrandakütte segamis sõlme siis olenevalt KV arvust maksab 3 T ventiil kuskil kuni 800.-
3T ventiili temperatuuri hoidev ajam vist oli 3000 ringis, on ka muidugi odavamaid. aga nende väändemoment on väike ja mõne aastaga ei suuda see enam teie 3T ventiili liigutada.
elektriliste küttekehade lülituseks relee maksab kuskil kuni 200.-

[vanakala]

unustasin mõne asja.
sellega on siis põrandaküte reguleeritud. nüüd radiaatorisse mineva vee saab parajaks sedasi, et ühel võimalusel kui tarbeveeboiler on piisavalt varudega siis võib alandada katla töötemperatuuri ja kütta näiteks tarbevesi ainult 60 kraadini siis ei ole radiaatoritele segamissõlme vaja.
teise võimalusena tuleks kohapeal asja vaadata ja võib lasta katlast radiaatorite suunas ka 70 kraadise vee aga siis piirata tsirkulatsiooni või segada radiaatoritesse minevat vett tagasijooksuga termosegistiabil.
nii radiaatoritele kui ka põrandaküttele tasub tiba kallimat pumpa kasutada ALFA+ mis vastavalt koormusele ennast ise reguleerib.

üha enam on klientte kes ei viitsi oma suurtes majads radiaatori termostaate reguleerida ja seega küttekulud suuremad ülekütmisega!
radiaatoreid võimalik ka reguleerida elektrilselt ilma mehhanilise termostaadita.
selleks siis vaja panna radiaatorile termopea kraan mis sobib ka 230V elektrimootoriga. mootrori juurde vaja toidet 230V harukarbiga. harukarbist suundub juhe ruumandurisse ja radiaatorit sulgevasse mootorisse.
mootoriga radiaatori juhtimisel psühholoogilised puudused kuna radiaator lülitab ennast ruumi sobilikul temperatuuri saavutamsel ennast täielikult välja. termostaadi puhul töötab aga radiaator tsirkulatsiooni piirates sujuvamalt aga võib tekitada müra.
olenevalt katlamaja logistilisest asukohas võib radiaatori torusi ka paigaldada nii,et pealejooks igale radiaatorile on eraldi ja tagasijooks ühine. sellisel lahendusel on võimalik paigaldada radiaatoreid juhtivad mootorid katlamajja ja tubades kasutada juhtmevabu andureid. juhtme vabad andurid annavad võimaluse paigutada andurid 100% sobivasse kohta ja liigutada andureid mööbli ringipaigutamisel.

võimalik teha ka selline lahendus kus radiaatorites tsirkuleerib vesi ka ilma pumbata ja mitte jämedate torudega aga selleks vaja kohapeal näha logistiliselt radiaatoritega köetavaid ruume katlamaja suhtes. radiaatorite temperatuuri reguleerimiseks saab siis kasutada termostaate.

kui kka kuskilelektriga pidev jama siis tasub teha ka 1 toru süsteeme jaradiaatori temperatuuri reguleerimiseks kasutada 3T ventiile. ei ole kunagi ohtu katla keema minemisel. ka põrandaküte võimalik panna näiteks 2 korruse ühe radiaatori tagasijooksule 1 korrusel asetsev põrandaküte( mille toru mõõt võiks olla 20 ja kontuuri pikkus meetrites mitte üle 15m. ühe 10 ribilise alumiinjum radiaatori kohta). radiaatori enda ühendused peaksid siis olema 3/4.
ehitatud igasugu vigureid ja katsetatud.

[vanakala]

ups... kirjavead ja mitte kaasikatlamaja vaid gaasi....

[vanakala]

kui juba kirjutamiseks läks siis panen tiba veel juurde.
kuna teadmata maja koormust küttele siis soovitan panna juba varakult korstnaks või hülsina tahkekütte puhul
roostevaba toru(AISI 316 happekindel) mis ei oleks väiksem kui 180-200mm sisemise mõõduna. selline lahendus siis selleks, et puugaasikatlad töötavad madalatel temperatuuridel ja kui suvalise katla vee temperatuur on alla 70 kraadi siis korsten jääb jahedaks ja märgub. tavalise korstnapuhul ei tohiks väljuvate gaaside temperatuur langeda alla 120 kraadi. kogu probleemide vältimiseks siis roostevaba hülss sisse ja kuikasutate AISI 316 materjalina siis võite ka hiljem õliga kütta või põlevkiviga. katla ja korstna vaheline slepe kindlasti kaldega ülesse korstnasuunas. kalle võiks olla 10-45 kraadi. slepele teha puhastusluuk koos kondentsi avaga. kui korstnal on horisontaal osa ühe lauge põlvega 1m. siis tuleks korstna pikkust suurendada 2m.
ei ole mõtet kasutada ka enam mütsidega korstnaid kuna need tahamasena väga koledad. kui teil on tehtud kondentsi ava siis pole mingit probleemi kui mütsi ei ole. kui korsten läheb ülesse mööda hoone välisseina siis ülevalt alla tuleval ja hoonesse keeraval põlvel peaks olema puhastus luuk ja ka kondentsi ava lisaks katla taga olevale phastus ja kondentsi avale.
katlamajas soovitan maja ventsüsteemi avad sulgeda kui need on olemas.
katalamaja tuleks ventileerida katlamaja välis seina tehtud avadega. üks ava 20cm laest(ventileerimiseks) ja teine 20-40cm põrandast( põlemisõhu tarvis). ventrestid putuka sõelaga.

[tcumen]

Kuda Sa vanakala na jutukaks nii äkisti muutusid? Pead juba jaani või?
Mitte et jutul miskit viga oleks, ei , jutt on õige. Aga lihtsalt näid kuidagi hoos olevat.

[vanakala]

ei ma jaani jooke maitsnud veel ei ole ja õllesõber ka mitte. lihtsalt pole siin foorumites aega lobada kuna tööd ja muid tegemisi palju. hetkel aga üle puhanud juba mitmed päevad ja tallinnas tööd seleks korraks ühelpool. peale jaani pärnus suurem töö ees ja läheb ühe termaalõlil töötava katla vahetuseks. vahin siin jalkat ja kolan foorumites kuni tukkuma jään.

[tcumen]

No kiitus! Tuleb foorumile ainult kasuks.
Ja hüva jaani Sulle ka! Ära siis peol endast päris mööda ka lase minna!

[vanakala]

Sulle ka ilusat jaani!!! ja teistele ka muidugi!