Ehitusfoorum

Tere,
Mul selline situatsioon: Vanas puumajas esimese korruse korter. Kakkusin altpoolt keldri vahelae lahti, kuna oli veeavarii ja pidin varasemate tegijate halvasti pandud torusid välja vahetama. Nüüd tahan soojustust lisada, kuna põrand kipub talvel ka külm olema.
Praegune olukord: Puitmaja, kivikelder. Vahelaeks on taladel olev laudpõrand, mille all veel vahetult peno. Kuna talad ise on 25-30 cm, siis ruumi isolatsioonimaterjali jaoks veel on.
Kas peaks ka peno ära kakkuma ja ainult villa panema, või võib penost keldri poole veel villakiht jääda?
Mida teadjad soovitavad?
Tänud kõigile ette.

Tere. Peno võib sinna rahumeeli jääda, väljaspoole võib vill (koos tuuletõkkega kui avatud keldrialune) võib ka peno. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tänan, Alar.
Veel üks küsimus, kas peaks siin ehk lisaks keldri poolele (väljapoole villa niisiis) ka aurutõkke paigaldama? Kelder ise ei ole küll teab kui niiske.

Seda nüüd küll teha ei tohi. Annab vastupidise tulemuse. Keldri mõõdukas ventileerimine hoiab ka keldrilae kuiva.

Kuidas ventileerida vana maja rõsket keldrit kui vundament soojustamata, hüdroisoleerimata ja õues -15 keldris +3, kuidas kaitsta põrandat selle rõske keldri eest kui allapoole aurutõket ei tohi.Kustpoolt kuhupoole niiskus liigub, kas soojast toast külma rõske keldri poole (nagu välisseintes) või vastupidi rõskest keldrist sooja (soe õhk seob rohkem niiskust) toa poole ? Kas ja kuhupoole aurutõke ?

On siin üldse aurutõkkega lahendusi olemas? Vanasti vähemal liikus veeaur soojemast külmemasse. Niiskus kukub raskusjõu mõjul alla ja kapillaarses keskkonnas liigub igas suunas.
Keldris on siis veel juurikad ja ventileerimisel läheb temperatuur miinustesse. Kas see on see häda? Praktikuna olen täheldanud, et soojustatud puitpõrandat pole võimalik ilma tuulutuseta keldri peal pidada. Varem või hiljem laguneb alumine osa ära. Aga soojustamata laudpõrand peab sarnases olukorras millegi pärast paremini vastu.
Niisiis on kaks võimalust:
1. Teha juurviljale keldrisse eraldi soojustatud kast ja keldrit ventileerides elada soojustatud puitpõrandaga.
2. Keldrit talvel vähe ventileerida ja elada soojustamata puitpõrandaga.

Need on nüüd küll ainult isiklikest kogemustest aretatud kõige lihtsamad lahendused ja füüsika tundmisega pole siis küll midagi pistmist.

Tere. Ei peno ega ka vill karda kõrgendatud niiskust. Mida paksem kiht soojustust on taladel all, seda kõrgem on talade pinnal temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on relatiivne niiskus puidupinnal. Kui saavutada see alla 80 % pole mädanemiseks enam ohtu. Väljaspoole aurutõket mitte mingil juhul. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Saan ma nüüd õigesti aru, et paks kiht mineraalvilla on lubatud panna, vana maja, esimese vahelae talade alla, külgedega otse vastu isoleerimata vundamenti?

Tere. Ei juhtu midagi halba. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Suured tänud kõigile postituste eest. Arutelust oli tublisti abi.

Külaline kirjutas:Tere. Ei juhtu midagi halba. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin jään mina küll paraku kahtlevale seisukohale. Praktikuna olen näinud palju halbu tagajärgi, kus niiskeid või hiljem niiskuda võivaid pindu on püütud soojustusega sulgeda, aga eks see või ka ainult minu piiratud nägemus neist ilmaasjadest olla.

Tere. Situatsioone ja tingimusi on erinevaid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

taastaja kirjutas:Saan ma nüüd õigesti aru, et paks kiht mineraalvilla on lubatud panna, vana maja, esimese vahelae talade alla, külgedega otse vastu isoleerimata vundamenti?

Omal tegin/teen nii, et välisseintes panin külgedele (vundamendimüüri ja villakihi vahele) 50mm penoriba (EPS 80F) vahuga taladevahele kinni. maja keskel asuvale kandvale seinale läks vill otse vastu kivimüüri.
Kasutasin taladevahel ülevalt alla järgmisi materjale: isover KT-40 100mm, paroc UNS-37 150mm, hetkel mõtlen, kas kruvida veel talade alla 50x50mm reikad 300mm sammuga ja nende vahele 50mm paroc, vanade talade vahed on ebaühtlased ja tuuletõkke kadu tuleks suur, kõige alla tuleb roheline tuuletõke 12mm. eks paistab, kas läheb mädanema, majaalune muidu tuulutatav, termoliidiga oli ikka põrand külm.