Ehitusfoorum

Sooviks panna fibo seinale sisevoodrilauad.Kas pean enne selle seina kuidagi viimistlema(nt krohvima) ka või panen kohe seina?tegu pole niiske ruumiga

Eks korralik sisemine õhutõke takistab soojal toaõhul seina sees "ringi jalutada". Kui aurukilet peljatakse, siis sobib selleks ka jõupaber või ehituspapp. Ühendused tuleks siis samuti liimida või teipida tihedaks.

taastaja

millega sa seda jõupaberid kinnitad sinna seina külge mudu?

Eks ajutiselt saa ju punktmeetodil kas liimi, silikooni, akrüüli või kas või makroga see sinna üles riputada. Reikad tule ju laudise alla nagunii, mis siis seda hoima jääb. Kui puitlagi, siis peaks tegema ka sellele nii 30cm pealepöörde. Fiboplokk oleks muidugi ikka kapitaalsem krohvida või liibiga jämedam pahtel peale tõmmata.

aga kuidas põrandaga ristuva osa lahendad teed ka pealepöörde w?

Mina teen ikka, aga seda on soovitnud ka kogenud insenerid. Korralik sisemine õhutõke on sama tähtsusega, kui tuuletõke(tuulepidavus) välimiselt küljelt. Kui seest saab soe õhk takistamatult soojustuse(välispiirde) sisemusse, siis sellega satub sinna suurem kogus niiskust, kui mõistlik oleks. Halb on see mitmel põhjusel: soojustus niiskub ülemäära ja ka kallilt kätte tulnud soe saab kontrollimatult minema haituda. Seega peaks, põhimõteliselt terve elamise seest, piltlikult, katkematu paberkotiga ümbritsema, kui pole muu õhutihe konstruktsioon.

Ja sa väidad,et niiskus ei lähe su kartongist,papist,jõupaberist läbi,tegemist kergeusklikuga

Ilmselt seda ma siis ole, kui lugupeetud ehituspets seda näeb mind väitmast

Imre kirjutas:Ja sa väidad,et niiskus ei lähe su kartongist,papist,jõupaberist läbi,tegemist kergeusklikuga

Kuidas sinu arvates seda siis õigem teha oleks?

Siin tuleb alustada kõigepealt küsimusega,kas tegu siseseinaga või välisseinaga,millega on soojustatud fibo väljaspoolt,peale seda saab alles hakata soovitama sobilikke varjante.
Ega taastaja versioon iseenesest vale ole,teatud olukorras.

3 seina on siseseinad ja 1 on välis sein mis on soojustatud 150 penoga

Kui väljas peno,siis peab kile paigaldama,mitte paberiga hingavaks tegema.(välimine sein)

...et kohe niimoodi ongi või? ... ja mis asja see paber hingavaks teeb? Kas kilega muutub siis antud konstruktsioon mittehingavaks või? Kui nii, siis nagu ei tohiks kilet ka ju kasutada! Ehk saab selgitusi

Nagu teada laseb fibo niiskust(auru) läbi,kuna väljas on peno ees,siis järelikult niiskus kondenseerub fibo ja peno vahele(peno teadupärast ei hinga),kilega takistame seda niipalju kui võimalik.

Teadupärast fassadi peno ikka "hingab", st on difuusne. Maja ise hingab ventilatsiooni teel.
Aga võrreldes töötlemata fibo ja fassaadipeno, siis usun küll, et fassaadipeno jääb tihedamaks materjaliks.
Kas välisseinas kondentsi 15cm peno ja töötlemata fiboploki vahele tekib ei oska öelda. Pole arvutusi teinud.
Olen teinud arvutusi ja aluseks võtsin fibo enda andmeid, kus plokk on krohvitud. Sel juhul ei teki mingeid kondentsi probleeme penoga soojustades. Maxiti lehel ka muidu öeldakse, et on fibo plokil on avatud struktuur ja soovitatakse seina pealispinna tihendavat töötlemist: krohvimist.
Kui krohvida välisseina seestpoolt ei soovi, siis mina paneks välisseina aurutõkkeks kile kindluse mõtteks ära, mis oleks õhutõkke eest ja aurutõkke eest, ning töö saaks tehtud.

Tegelikult (hingav peno)pole olemas,ennemuiste millegipärast niimodi räägiti.
See on kindel info Tootja enda jutt.(koolitusel)

Tere. Peno "hingab" ja "ei hinhga" - sõltub konstruktsioonist. Insenerid ja ehitajad ei tohiks kasutada külaeide termint "hingamine". Penol on omad difusiooninäitajad ning teatud konstruktsioonides võib tekkida kondensvesi. Süsteemis Fibo+peno kondensi ei teki (sõltumata tavakasutuses olevast väliskattest). Ventilatsiooniga oluliselt kondensiteket takistada ei saa (vendiga saab tekitada ca 20 Pa õhurõhu erinevust, H2O difusioonirõhk võib olla ca 1500 Pa). Fibo krohvimine aitab tekitada õhutõket, aurutõket ei teki. Kile kasutamine ei tee kunagi halba, aga antud konstruktsioonis pole ta vajalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Peno "hingab" ja "ei hinhga" - sõltub konstruktsioonist. Insenerid ja ehitajad ei tohiks kasutada külaeide termint "hingamine". Penol on omad difusiooninäitajad ning teatud konstruktsioonides võib tekkida kondensvesi. Süsteemis Fibo+peno kondensi ei teki (sõltumata tavakasutuses olevast väliskattest). Ventilatsiooniga oluliselt kondensiteket takistada ei saa (vendiga saab tekitada ca 20 Pa õhurõhu erinevust, H2O difusioonirõhk võib olla ca 1500 Pa). Fibo krohvimine aitab tekitada õhutõket, aurutõket ei teki. Kile kasutamine ei tee kunagi halba, aga antud konstruktsioonis pole ta vajalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga Hr. Piirfeld kas krohvima pean või panen siis sisevoodrilaua otse seina?

Tere. Krohvimine ei anna midagi juurde, võtab ära aga tüki rahakotist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehitusabi foorumis keegi ütles,et ta krohvib oma maja fibo seinad (vist ka väljast),et oleks parem tuulepidavus, et juhul kui kunagi peaks soojustusega grammike midagi juhtuma, näiteks jumal teab miks paigast liikuma vms. A ma nüüd ei mäleta,et kas seal räägiti ka sellest, et kas soojustati villa või penoga.

PS: Oi jama küll, mul sai 100 postitust täis ja staatus muutus ehitusspetsiks.

Lugupidamisega Alar Piirfeld !Hingab või laseb auruläbi ei ole (naised saunas räägivad)vaid mugandatud kõneviis.
TTÜ-s tehti spetsiaalselt katseseinad,kus fibo+100peno,fibo+100 kivivilla.
Veebruari algul võeti penosein lahti,seal sisuliselt voolas vesi,villaga kaetud seinal oli välimises kihis ainult härmatis.MOTT

Tere lugupeetud Imre. 1, Ega TE ei eksi? Kas ikka oli TTÜ , äkki oli TEMT? Need on ikka kaks täiesti erinevat õppeasutust väga erineva tasemega. 2. Mitte ühegi õues seisva seinaga ei õnnestu modelleerida soojustatud maja tingimusi. Seda on võimalik teha a) kas reaalse küttes hoonega b) vastavas katsestendis. Kõige ligem katsestend peaks olema Soome VTT-s. 3. Nimetatud katse tulemused pööravad klassikalise ehitusfüüsika tagurpidi. See oleks täiesti uus fundamentaalne avastus. Pole aga kuulnud ega eriala-ajakirjadest lugenud, et Eestimaal oleks keegi teadlane oma uurimustega Euroopa professoritele ja akadeemikutele kohta kätte näidanud. MOTT. Alar Piirfeld

Hulga keerulist juttu siin, mis nii mõnegi segadusse viib (ise kaldun seekord hr. Piirfeldi poole) Kas poleks lihtsam panna aurutõke välisseina sissepoole ilma krohvimata ja asi TEHTUD

Jah vähe eksisin see oopis TTK ehk endine TEMPT.Seal on konkreetne sein tehtud(just katseks) osa kaetud penoga osa vatiga.Elu käib teiselpool seina ehk hoones.Euroopa teadur ei katseta ju Eestimaises kliimas,meie kliima on tema õudusunenägu.

Tere. TEMT-s pole kahjuk pädevaid insenere, kes tunneksid aurureziimi arvutusmetoodikat. Nende katsetulemused on vastuolus kehtiva aurureziimi arvutusmetoodikaga, mida aktsepteerivad Euroopa insenerid, professorid ja akadeemikud. See jutt - "meil Põhjamaal - on samuti tendentslik, kuna antud arvutusmetoodika lähtub ainult füüsikalistest suurustest. Ei maksa arvata, et Euroopa insenerid ei oska füüsikalisi parameetreid arvutustes muuta. P.S. Ka Euroopas on algandmed arvutatud reserviga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld