Ehitusfoorum

Plaanis fibo moodulkorsten panna, korsten ise tuleks 8 cm betoonpõranda peale, põrandas armatuur ja põrandaküte sees. Korsten tuleks ca 8,5 m, seega 700-800 kg või kuskile sinna tonni alla. Kas 8 cm betoon kannatab sellise raskuse ära? Või oleks pidanud ikkagi korraliku vundamendi alla valama?

Niisugune olukord küll hea ei ole. Ja põrandaküte ka veel korstna all! Korstna alune osa kindlasti mingil määral vajub, mis on reaalne oht sellele et põrandaküte läheb katki - ükskõik siis kas torude või juhtmetega.
Ei, see ei lähe mitte!

Seda minagi pelgan. Siis vist pole tõesti muud varianti kui metallist moodulkorsten?

Hirmul on suured silmad, eriti ehitusjärelevalve jaoks.

Kui läheb kehvasti, saab põrandaküttetoru viga ehk võibolla jääd siis põrandaküttest ilma.
Kui hakkad korstnale eraldi vundamenti rajama, pead olemasolevast põrandast tüki välja lõikama.
Hulka tööd ja kaotad põrandakütte niikuinii.

Korstna mass on ainult 800 kg (see on ca. pool sõiduauto massist), mitte 8000-80000 kg ! See ei vaju "raksaki" läbi põrandabetooni.
Mis vajumisse puutub, siis kas 1x1 m vundamendiga ja kogumassiga (korsten+vundament) 2000 kg lahendus
vajub vähem ?

Kui sul on 0,4x0,4 m korstnaplokk ja see toetub betoonpõrandale, siis põrandaplaat jagab raskuse märksa suuremale pinnale. Oletame et korsten ikka, jumala abiga läbi betooni vajuma ei hakka ning põrandabetoon jagab 700-800 kg 1 m2 suurusele pinnale ilusti ära. Ilmselt on betoon valatud vahtplastile, selle pikaajaline survetugevus (vaata http://www.thermisol.ee) ilma et deformatsioon ületaks 2 % on 25-30 kPa ehk ca. 2,5-3 tonni ruutmeetri kohta, sinu korstna mass + 8 cm betooni 1 ruutmeetri peale on sellest oluliselt väiksem.

NB! Kui hakkad kütma puiduga võiks Fibo elementidega mässamise asemel osta Schiedeli Isokern korstna, on oluliselt lihtsam algajale laduda, tõenäosus et selle ladumine "aia taha" läheb on pea olematu ning seejuures ca. kaks korda soodsam kui metallmoodulkorsten.

Praegu on silma jäänud nii Isokern kui Rondo Plus. Esimese kaal oleks kuskil 1000 kg, teine sama kõrguse juures 877 kg. Fibo korsten ise läheks isegi rohkem kui 1000 kg. Puhtalt kaalu mõttes kaldun ise rondo plusi poole.

Praeguseks on see asi ka selgunud, et päris plaanitava korstna alt veetorud siiski läbi ei lähe, vaid väikse ringiga. Kuna korsten külgneb ka kandva fiboseinaga, siis on võimalik korsten ka seinaga siduda.

Ja üldse, mis oleks isokerni ja rondo plusi omavahelised eelised? Isokernil on sisemise kivilõõri ja välimise kivi vahel õhk, rondo plus sarnaneb tavalisele fibo korstnale - kivi, vill, keraamiline lõõr. Ise arvan, et erilist vahet pole, ainult raskuse vahe. Isokerni jälle lihtsam paigaldada.

Soovitan sarnaste kivimoodulkorstnate vahel valimisel kogumass üldse mängust välja jätta, 100-200 kg massi rohkem või vähem on kolmandajärgulise tähtsusega.

Fibo ja Rondo korstna eeliseks on et saab kasutada ka muid kütteliike, mitte ainult puitu nagu Isokerni puhul.
Mis nende kolme vahe pikaajalisel kasutusel on (missugune kauem kestab või on ohutum), selle kohta ei ole ma mitte kusagil usaldusväärset infot kohanud, muidugi on reklaamtekstid, kuid seda ei saa muidugi päris tõsiselt võtta.

Konstruktsiooni põhjal võiks arvata, et Isokern on suurema soojusjuhtivusega (vähem isoleeritud), mistõttu korstna välispind on kütmisel soojem ning kui korsten on pikk (läbib ka teist korrust), toimib korsten paremini (kui Rondo või Fibo) omaette küttekehana (nagu tavaline telliskorstengi) ja tõstab pisut küttesüsteemi kasutegurit.

Muide, ladusin ka enda majale ise Isokern korstna, samamoodi 8 cm betoonpõrandale (all EPS 100 vahtplast), betooni sees on 8 mm armatuurvõrk, põrandaküttetorusid ei ole. Eelnevalt tegin neljast 250 mm Fibo plokist aluse, mõõtmetega pikkusxlaiusxkõrgus: 500x500x400 mm, millele ladusin korstnaplokid. Aluse tegin, et korstnal oleks suurem toetuspind (500x500 mm) põrandaga, nii läks ka kaks plokki vähem. Kõige alumisele korstnaplokile tegin tahmaluugi, katla toru siseneb korstnasse tahmaluugist kahe ploki võrra "kõrgemalt".
7,15 m kõrgune korsten on püsti, ei vaju seal midagi (mida koheselt millimeetrites mõõta annaks) ja 8 cm paksusele armeetitud betoonplaadile ka tühine 1 t. mõra sisse ei vajuta.
Loomulikult, pärast ehitust vajub aastatega kõik (vundamendid jms.) pisut ja see on loomulik, kuid see on enam-vähem ühtlane vajumine, mitte nii et betoonpõranda üks serv vajub oluliselt rohkem kui teine ja korsten jääb pärast viltu nagu Pisa torn.

Korstent seinaga jäigalt ära seo, sest loomulik vajumine kandval seinal ja põrandal võivad olla erinevad ning korstnal on ka oma pikkisuunaline soojuspaisumine. Küll aga võid korstent vastu seina toetada, seejuures peab korstnal jääma võimalus pikisuunaliselt liikuda.

Põhimõtteliselt eelkirjutajaga nõus, aga ametlikult ma niisugust nõu ei annaks. Ühes asjas tuleks veel kindel olla - et pinnas põranda all on ikka korralikult tihendatud.

OJV kirjutas:Ühes asjas tuleks veel kindel olla - et pinnas põranda all on ikka korralikult tihendatud.

Minu arust juhul kui on tehtud normaalne mitte ujuv põrand, siis see ei ole ju eriti oluline. Skip128 postitusest seda ei selgu,et kas on ujuv või mitte ujuv põrand.

Mida tähendab ujuv põrand? Tihendamata või mis?
Orgaaniline pinnas veeti ära, mineraalne pinnas läks asemele, loodetavasti see ikka tihendati korralikult ära. Edasi tulid nagu ikka isolatsioonikiled ja peno, kõige peale armeeritud betoon (80 mm).

skip128 kirjutas:Mida tähendab ujuv põrand? Tihendamata või mis?

...st. et kas valatud betoonplaat/põrand toetub vundamendilindile või on see vundamendi lindi vahele valatud.

ponkskar kirjutas:

skip128 kirjutas:Mida tähendab ujuv põrand? Tihendamata või mis?

...st. et kas valatud betoonplaat/põrand toetub vundamendilindile või on see vundamendi lindi vahele valatud.

Minu arust on vundamendilindi vahele valatud. Seega ujuv?

Pinnase tihendamine annab seda et hilisem vältimatu vajumine korstna all on väiksem. Mida tihedam pinnas, seda vähem järelvajumist. Parasjagu tegelen ühe elumajaga, kus ehitaja "unustas" saunakorstna püsti panna. Hiljem tehti see samamoodi betoonpõranda peale ja praeguseks (poole aastaga) on vajunud üle sentimeetri. Tulemus - praod laes korstna ümber ja põrandast plaadid lahti.

OJV kirjutas:Pinnase tihendamine annab seda et hilisem vältimatu vajumine korstna all on väiksem. Mida tihedam pinnas, seda vähem järelvajumist. Parasjagu tegelen ühe elumajaga, kus ehitaja "unustas" saunakorstna püsti panna. Hiljem tehti see samamoodi betoonpõranda peale ja praeguseks (poole aastaga) on vajunud üle sentimeetri. Tulemus - praod laes korstna ümber ja põrandast plaadid lahti.

Praaktööd ei saa tuua mingiks ehitusnormiks!