Ehitusfoorum

Kas keegi oskab selgitada, et mis vahet on http://www.soojustehnika.ee õhk-vesi soojuspumpade ja Thermia või IVT vastavate soojuspumpade vahe? Sest hinnavahe on märgatav. Üle kahe korra.

Olen minagi uurinud õhk-vesi soojuspumpade hindu ja imestanud, miks nad nii kallid on. Vahe õhk-õhk tüüpi pumpadega ei ole ju väga suur ja viimaseid saab juba üsna soodsalt.
Põhjamaised tootjad nagu IVT teevad kindlasti häid pumpasid, mis sobivad kohalikesse oludesse ja töötavad ka veel -20 kraadi juures. Nendel pumpadel on spetsiaalne "talvevarustus", mis seisneb kompressori soojenduses ja välisseadme sulatuses (täpselt nagu õhk-õhk tüüpi pumpadelgi).
"Soojustehnika" pumbal ei ole kõlavat nime ja tal ei pruugi talvevarustust olla, kuid seda annab võib-olla sinna lisada.

Soomes on pumpade hinnad soodsamad ja valik suurem. Üks soodsamaid on Ultimamarket.
http://www.ultimatemarket.com/Published ... code=15016
Sellel on talvevarustus olemas. Tegemist on tootja GREE pumbaga, milles on Copelandi kompressor. Kokku on ta sobitatud Rootsi tootja BORÖ boileritega.
Seda 9kW pumpa müüakse nii koos boileriga (320 l või 500 l) kui ka eraldi. Igasugune boiler sinna ei sobigi, sest külmaine voolab läbi boileris oleva vaskspiraali suure rõhu all. Seega töötab ta nagu õhk-õhk pump, ainult siseseadmeks on puhuri asemel boiler. IVT omal ja ka soojustehnika omal on välisseadmes soojusvaheti, nii et külmaine asemel ringleb siseseadme ja välisseadme vahel soojendatav vesi.

Rootsis on hinnad veelgi odavamad. Näiteks odav 6kW pump, mis maksab 22900 SEK:
http://www.swanstar.se/

Sarnase 4.5kW pumba saab otse Hiinast ostes kätte alla 1200 EUR (Soome pumbafoorumi andmetel).
Alibabas on päris suur valik õhk-vesi pumpasid:
http://www.alibaba.com/showroom/Air_To_ ... _Pump.html

Üks konkreetne näide soodsast pumbast (6kW, $864): Kui otsida selline odav pump, kus on korralik kompressor sees ja seda veidi "talvisemaks" putitada, peaks sellistele Eestis turgu leidma küll.
Usun, et IVT-l ja muudel kallitel pumpadel on hinnalangetamise ruumi küllaga, kui konkurents veidike tiheneks.

Tänud, väga hariv lugemine. Eriti ei paindu jah 150 kilo maksma millegi eest, mille tegelikult odavamaltki saab kui veidi mõelda.
Peamised erinevused siis on, et
1. kas tegemist on külmaainega või veega välise seadme ja sisemise agregaadi vahel. saan aru, et külmaainega on efektiivsem.
2. kas on olemas talvevarustus ehk kompressori soojendus ja välisseadme sulatus
3. kas veemahuti on tegelt akumulatsioonipaak, kuhu saab ühendada ka teisi energiaallikaid.

Suured tänud targrale mehele!
Endal oli ka samasugune probleem fantastilise pakkumisega...

Rääkisin http://www.soojustehnika.ee mehega. Pidi olema veega pump, millele boiler vaja külge panna. Talvevarustus (sulatus) olemas. Hitachi kompressor ja Siemensi elektroonika. Arvas, et hinnad peaksidki sellised olema nagu tema pakub. Thermia või IVT tooteid ei kommenteerinud.
Soovitas asju ajada http://abw.ee.welisa.com/ meestega, nemad ehitavad süsteemi valmis.

http://www.ecocomfort.ee/index.php?page=68
kah soojuspumbad. Ainult hinda ei osks kommenteerida. Kuna tehas Austrias siis ilmselt mitte odavad.
Kui kellelgi kogemusi ning infot võib avaldada.

küttevahetaja kirjutas:http://www.ecocomfort.ee/index.php?page=68
kah soojuspumbad. Ainult hinda ei osks kommenteerida. Kuna tehas Austrias siis ilmselt mitte odavad.
Kui kellelgi kogemusi ning infot võib avaldada.

Kusjuures, olen näinud neid K-rautakeskos väljas. Hind oli ... ei krt ei mäleta.

turvatool kirjutas:Olen minagi uurinud õhk-vesi soojuspumpade hindu ja imestanud, miks nad nii kallid on. Vahe õhk-õhk tüüpi pumpadega ei ole ju väga suur ja viimaseid saab juba üsna soodsalt.
Põhjamaised tootjad nagu IVT teevad kindlasti häid pumpasid, mis sobivad kohalikesse oludesse ja töötavad ka veel -20 kraadi juures. Nendel pumpadel on spetsiaalne "talvevarustus", mis seisneb kompressori soojenduses ja välisseadme sulatuses (täpselt nagu õhk-õhk tüüpi pumpadelgi).

Peamised hinnaerinevused on tingitud: Kompressorite arvust, automaatikast ning selle paindlikusest(hinnavahed meeletud), lisavarustusest( kombineerimisvõimalused jne). Üldjuhul 30% moodustab hinnast nimi.
By the way ITV kuulub Bocsh Groupi ning otseselt pole põhjamaine tootja. See "talvevarustus" on tühipaljas küttekaabel mis on sees, kallimatel on elektrikatel(sellistel variantidel kasutatakse juba akupaaki sulatusprotsessides ning kasutegurid paremad) Kui see töötab -20 ning sulatus töötab täiega siis kaob kasutegur ja point.

[quote][quote="parasiil"]Rääkisin http://www.soojustehnika.ee mehega. Pidi olema veega pump, millele boiler vaja külge panna. Talvevarustus (sulatus) olemas. Hitachi kompressor ja Siemensi elektroonika.


http://hiseer.diytrade.com/sdp/502558/4 ... 441-0.html
http://www.chinahiseer.com/side%20discharge%20unit.htm
http://www.solarpa.de/catalog/product_i ... 4c816c3e2e

Selle Hiseeri koduleht on päris viisakas, Soojustehnika omast palju etem.

Tere
Võtan kriitika kodulehe kohta omaks , jah peaks olema parem....
Sai kiiruga tehtud.... parandame esimesel võimalusel.
Hinnad on sellised nagu on... üks klient loobus ostmast põhjusel,et hind liiga odav
Õhk- vesi soojuspumpadel võib sama raha eest lasta tehases paigaldada seadmesse lisa el. tennid kuni 6kw.
Edu kõigile!
Head kevade algust!

OÜ Askoterm
http://www.soojustehnika.ee

Mis määrab nii maasoojuspumba kui ka õhk- vesi soojuspumba hinna- soojuspumba süda kompressor, mis on ka kõige kallim osa soojuspumbas.
Euroopas toodetud soojuspumbad on juba kallima tööjõu ja kuulsa nime pärast kallid.
Paljud soojuspumba materjalid transporditakse ikkagi Aasiast, kui panna seade kokku Aasias ei tule materjalide suuri transpordi kulusid ja Euroopa tootjate kasumeid.
Nt.Viessmanni pumpasid lapitakse kokku mitte Saksamaal vaid Türgis.Müüki läheb ikkagi saksa toodanguna.
Soojuspumba kasuteguri määrab peamiselt kasutatav külmaine. Thermia, Viessmanni, soojustehnika jne. soojuspumpades on kõigis külmaineks R 407.
Leian, et kui asi on odav ei ole ta alati halb. Õhk- Õhk soojuspumpade osas on see odavama mahategemine juba seljataga ja kõik müüvad rõõmsalt mitut kaubamärki ühe ettevõtte alt.

Thermia Õhk-Vesi pump on põhimõtteliselt sama mis maasoojuspump ainult et oma soojusenergia ammutab ta õhust mitte maast.

Odavad õhk-vesi soojuspumbad muutuvad järjest kättesaadavamaks. Äsja tuli Soomes eelmüüki selline pump:

http://www.ultimatemarket.com/Published ... code=15022

Pump omab talvevarustust ja on väidetavalt testitud Norra tingimustes 2 aasta jooksul. Sama pumpa müüakse Rootsis Pioneeri nime all ja ilmselt veel mitme nime all. Sobib kuni 130 m2 kütmiseks põrandaküttega ja 80m2 kütmiseks radiaatoritega. Väidetavalt töötab kuni -25 kraadini, kuigi küttevõimsus on siis vaid ilmselt paar-kolm kilovatti, millest ei piisa enam maja kütmiseks. Usum, et selline pump tasub ennast ruttu ära väiksema maja kütmisel ja/või sooja tarbevee eelsoojendamisel.

Plussid:
1. Soodne hind
2. Välisseadme ja siseseadme vahel ei voola vesi (puudub külmumisoht elektrikatkestuse korral)
3. Töötav süsteem ilma ümberehitamata (koos kontrolleriga)
4. Tänu inverterile saab kasutada kütteks ilma puhverpaagita

Miinused:
1. Soojusvaheti "toru torus", mis ei ole sama hea kui plaatsoojusvaheti
2. Puudub kõlav brand name
3. Kompressori kohta pole infot

Panen ka ingliskeelse infolehe lingi siia.
http://www.pdhvac.com/images/catalogue- ... _unit1.pdf

Soojuspumbal ja soojuspumbal on ikka väga suur vahe. Põhiliselt väljendub see ekspluatatsiooni kuludes, mugavuses, töökindluses. Ei ütleks, et Nibe ja IVT soojuspumbad oleks väga märkimisväärse varuga hindade alandamise suhtes. Näiteks kas nendel iks seadmetel küttesüsteemi välistemperatuuri järgi juhtida saab, mis korralikel seadmetel hinna sees jne jne. Mina olen ka igasugu alternatiive otsinud aga kui lõpuks ikka kõik plussid miinused kokku lüüa on Nibe kõige kallimad seadmed üldse veel vaata, et kõige konkurentsivõimelisema hinnaga.

hannes kirjutas:Soojuspumbal ja soojuspumbal on ikka väga suur vahe. Põhiliselt väljendub see ekspluatatsiooni kuludes, mugavuses, töökindluses. Ei ütleks, et Nibe ja IVT soojuspumbad oleks väga märkimisväärse varuga hindade alandamise suhtes. Näiteks kas nendel iks seadmetel küttesüsteemi välistemperatuuri järgi juhtida saab, mis korralikel seadmetel hinna sees jne jne. Mina olen ka igasugu alternatiive otsinud aga kui lõpuks ikka kõik plussid miinused kokku lüüa on Nibe kõige kallimad seadmed üldse veel vaata, et kõige konkurentsivõimelisema hinnaga.

Väga hea point aga kuidas jõuda sinnamaani, et neid erinevusi müüja ka suudaks välja tuua ja selgeks teha kliendile.
Iga päev soojupumpadega tegeledes võiks ju olla selge see, et kuidas mõjub kuludele see, et kas küttesüsteem arvestab välisõhu temperatuuriga või mitte. See on ühekordne töö endale selgeks teha ja excelisse panna. Seni pole ei IVT ega Moveki mehed seda teha suutnud

teglt ei ole siiani veel leidnud sellist soojuspumpa ( maasoojuspump ja õhk-vesi soojuspump), mis ei tööta välitemperatuuri järgi.
ka askotermi poolt pakutavatel soojuspumpadel on välitemperatuuriandur kaasas.
Soojuspumbad ei tööta ainult välitemperatuuri järgi vaid arvestavad ka kütte pealevoolu ja tagasivoolu ning arvutavad sealt küttevajaduse.
Askotermi soojuspumbal on Copeland kompressor.

Minu soojuspumbanduse otsingud on jõudnud sinnamaale, et nagu ikka tahaks odavalt head asja. Selleks on olemas soojussõlmi ehitanud mees ja uuritud soojupumpasid suurematelt pakkujatelt. Endalegi on asi selgemaks saanud aga loomulikult mitte detailsel tasemel.
Hetkel oleks vaja ühte õhk-vesi soojuspumpa mida saab otse akumulatsioonipaagi taha ühendada ning samasugust ventilatsiooniõhu soojuspumpa, mis sama paagiga on ühenduses. Mõlemad pumbad võiks kedrata akumulatsioonipaagis olevat vett selliselt, et ventilatsiooniõhu soojuspump paneb kogu aeg täie rauaga ja õhk-vesi soojuspump toob selle algse soojuse.
Tarbevett soendab eraldi boileris kontuur, kus ringleb akumulatsioonipaagi vesi.
Juhul kui elekter peaks ära minema siis UPSi pealt jääb õhk-vesi soojuspumba tsirkulatsioonipump tööle. Kui näiteks peaks elekter pikemaks ajaks ära minema, siis ühe võimalusena kaalume ka vesisärgiga kerise ühendamist, et maksimaalselt sooja salvestada. Selle tsirkulatsioonipump peab siis bensiinigeneraatori abil käima. Aga noh see on juba ekstreemne fantaasia ka. Külma kätte ei jääks igatahes.
http://kodukodu.blogspot.com/2008/03/ve ... ijaga.html

Võta ühendust! Leiame lahenduse.
http://www.abw.ee
info@abw.ee
56268062

ABW Süsteemid OÜ kirjutas:Võta ühendust! Leiame lahenduse.
http://www.abw.ee
info@abw.ee
56268062

Ma juba olengi Jarmoga ühenduses.

Võimalik osta õhk-õhk soojuspump. Panna sinna kvaliteetne Alfa Lavali freoon-vesi soojusvahetid ja kütta sellega vett. Hinna saate kindlasti märgatavalt odavama.

Selle teema all on nüüd palju linke eri riikide müüjatele. Aga kui sealt tõesti ära võtta, kas siin leidub keegi, kes need ka tööle saab? Näiteks soomlaste müüdav Ultimate 9000E pakub küll huvi.

WD-40 kirjutas:Selle teema all on nüüd palju linke eri riikide müüjatele. Aga kui sealt tõesti ära võtta, kas siin leidub keegi, kes need ka tööle saab? Näiteks soomlaste müüdav Ultimate 9000E pakub küll huvi.

Ma tegin ka otsuse Ultimate 9000E kasuks koos 500l mahutiga. Mahuti on juba kütte- ja tarbeveesüsteemiga ühendatud ja töötab 6kW elektrikütte peal. Varsti paigaldan välisseadme ja sisemise elektrikilbi. Välisseadme külmaainega täitmisel ja torude ühendamisel välisseadme ja mahuti vahele vajan aga spetsialisti abi. FEBist saab küll külmaainet R410A osta kilohinnaga 1500 krooni ja küllap saab ka vaakumpumpa kusagilt rentida, kuid igaks juhuks ei hakka sellise asjaga ise jändama millest suurt ei tea.

NO nüüd tuleb rida küsimusi turvatoolile:
1. Kas käisid ise seadmel järel?
2. Maja kütad põranda või radikatega?
3. Mis temp-i hoidsid boileris? Kui pikk on tarbevee spiraal? Kas jõuab ikka soojeneda piisavalt?
Nende kodulehel polnud infot, kas ja mis erinevused on spiraalidel 300l või 500 l -l.
Tänud ette.

WD-40 kirjutas:NO nüüd tuleb rida küsimusi turvatoolile:
1. Kas käisid ise seadmel järel?
2. Maja kütad põranda või radikatega?
3. Mis temp-i hoidsid boileris? Kui pikk on tarbevee spiraal? Kas jõuab ikka soojeneda piisavalt?
Nende kodulehel polnud infot, kas ja mis erinevused on spiraalidel 300l või 500 l -l.
Tänud ette.

1. Ei käinud ise Poris järel, kuigi kaalusin seda varianti. Toodi DSV kulleriga 450 EUR eest (sama hind, mis Ahvenamaale). Pakendatud oli euroalusest suurema aluse peale välisseade ja 500l mahuti koos. Paki kõrgus oli umbes 2m.
2. Terves majas on vesipõrandaküte, lisaks kamin.
3. Olen mahutit pruukinud vaid 4 päeva. Praegu hoian temperatuuri 55 kraadi peal. Teen sooja vett ja kütan vaid vannitubasid, sest ilmad on praegu päikselised. Tarbevee jaoks on 2 x 10m spiraali järjest. 300l ja 500l mahutitel peaks olema ühesugused spiraalid sees. Mahuti on täisvarustuses koos kõikide spiraalidega (ka päiksekütte oma, mis on praegu kasutamata).

Tegemata on katse, kui soe peab vesi mahutis olema, et saada korraga 200l sooja vett vanni jaoks. Vana süsteem oli õlikatel 140l mahutiga ja sellega võttis vanni täimine vähemalt pool tundi, kuna sooja vett pidi laskma väikese joaga, muidu jahtus vesi maha. Dussiga probleeme polnud.

Olen ise parajasti tellimas 500l boilerit ja 9000E õhk-vesi soojuspumpa. Uurin, kas kopereerumine transpordi osas mingit hinnaedu annab kui keegi on valmis kampa lööma. Tiit 5036333