Ehitusfoorum

Fuji ja fujitsu vahe ei pidavat muu olema kui ,et fuji-l ei ole kompressori soojendustja ja kokku pandud odavamatest komponentidest(plastik detailid)aga,mitte elektroonika ja kompressor,samuti ei tehta sellel margil tootearendust edasi.
minule selgitas nii seadme müüja

fuji are basically fujitsu, in the early days they were not allowed the fuji name in the UK due to the name being licensed to someone else-bit like Carrier when it had to be called carlyle back in the 70's/80's-so they went under general and then fujitsu.

Fujitsu, ASYA09LGC ( +10ºC ) ARCTIC


Sai eelmine kütteperiood sebitud selline aparaat. Esimene talv toimis ideaalselt. Väljas oli -18 polnud ka probleemi. Nüüd möödunud sügisel hakkas aga vaikselt ära koolema kütmis funktsioon.. Põhimõtteliselt surigi ära. Puhus väga vaikselt või siis üldse mitte. Garantii käis kohal 2 korda. Esimene kord kahtlustas et mõistus sassis, võtab järgmine kord uue kaasa. Tuli siis kohale , aga vahetas hoopis gaasi ära kuigi surve pidavat olema normis. Kahtlustas õhku süsteemis.. Ok sellega. Vahetasid siis ära gaasi ja hakkaski tööle. Väga normaalne teenindus kusjuures , aga ei anna enam sooja niimoodi välja kui esimene talv.. Eks praegu muidugi ilmad krõbedamad ka. Samas kõrval korteris on nõrgem Mitsubishi pump ja toimib ideaalselt ka -25 ga. Päeval on olnud ka üle -10 temperatuure, aga ikkagi tundub kuidagi lahja ja uimane... Korter muidu 55 m2 suur

On tekkinud paar küsimust:
1. Kui suure - temperatuuriga veel enamvähem võiks toimida se pump?
2. Kas teistel ka sulatus reziimis sisseosas kostub "mulinat"?

fisher kirjutas:Fujitsu, ASYA09LGC ( +10ºC ) ARCTIC

Kui pandi ainult uus külmaaine, aga lekkekoht jäi tuvastamata/kõrvaldamata, siis võib tegu olla külmaaine vähesusega.
Mulksumised, sulinad ja vulinad on norm ilmingud, eriti sulatustsükli algamisel.
Mitsut (ME) ja Fujitsut ei tasu võrrelda, neil ka erinev hinnatase.

nosy kirjutas:

fisher kirjutas:Fujitsu, ASYA09LGC ( +10ºC ) ARCTIC

Kui pandi ainult uus külmaaine, aga lekkekoht jäi tuvastamata/kõrvaldamata, siis võib tegu olla külmaaine vähesusega.
Mulksumised, sulinad ja vulinad on norm ilmingud, eriti sulatustsükli algamisel.
Mitsut (ME) ja Fujitsut ei tasu võrrelda, neil ka erinev hinnatase.

Probleem on selles et väidetavalt oli gaas kõik ilusti sees, et surve oli olnud normaalne, aga kahtlustas lihtsalt , et äkki õhuga pooleks või midagi...
See konkreetne Mitsu muidu on võimsuse poolest nõrgem. Marki hetkel ei oska öelda, aga toimetab väga eeskujulikult. Ühesõnaga on minu pump tõenäoliselt nõrk.

fisher kirjutas:... et surve oli olnud normaalne, aga kahtlustas lihtsalt , et äkki õhuga pooleks või midagi...
See konkreetne Mitsu muidu on võimsuse poolest nõrgem. Marki hetkel ei oska öelda, aga toimetab väga eeskujulikult. Ühesõnaga on minu pump tõenäoliselt nõrk.

Külmaaine ja õhu (niiskuse) segu ei anna normaalset survenäitu!

Jälle survetest jutt.Kas keegi vastaks ,kas oleks mõtekas ühendada paigaldamise käigus välisseadme juurde kontrolliks manomeeter,siis oleks alati selgus selle survega.Kummale torule,kas 1/4 või 3/8?

Omades kogemust 14-ne Toshiba õhksoojuspumbaga juba neljandat talve, võib öelda järgmist:
viimase nelja aasta talvede kesmisest temperatuurist lähtudes piisab tegelikult õhksoojuspumbast korteri (maja) kütmiseks, juhul kui...
-on valitud kvaliteetne toode ja paigaldatud asjatundja poolt
-pumba võimsus on piisav köetavale pinnale
-võimalikult avatud planeering
-siseosa õige asukoht
-siseosa (ja ka välisosa) filtrite ja küttekeha regulaarne puhastamine tolmust
-kütteallikad eraldi asuvates ruumides
-lisakütteallikad pakaseperioodiks
-hoone (korter) on rahuldavalt soojustatud

JA KÕIGE OLULISEM
- voolu pinge peab vastama normidele (alla 220V pinge puhul need asjandused praktiliselt enam ei tööta)!
Omal hetkel majas selline probleem seoses amprite ebaühtlase jaotusega korterite vahel, alla 200V langeva pingega lülitavad pumbad ennast juba välja, võib jäädagi lisama elektriradikaid-puhureid, ka need ei anna enam sooja, lõpuks põleb midagi maha. Pinge langusega ei tööta ka enam põhjasoojenduskaablid, tekib jäätumine.
Nendes korterites, mille faasil vähe tarbijaid ja pinge normis, toimisid pumbad ka -25 kraadise pakasega.
Ideaalne oleks korteris (majas) kolme faasi olemasolu ja piisav voolu tugevus (amprid), seejärel tarbijate ühendamine vastavalt võimsusele.
Arvatavalt istub enamus korteriomanikke ja väiksemaid eramuid ühefaasilise kuni 25 amprise juhtme otsas, talvise tarbimise juures saab vool lihtsalt otsa!
Osa "lahjast" voolust saab kirjutada Eesti Energia "kapsaaeda", samas võib arvata, et enamus vooluprobleemidest on tarbijapoolne valearvestus või tegemata töö.

Tänapäevane soojuspump on sellise ehitusega, et kui tal on midagi viga, siis annab ta sellest märku ja ei tööta üldse.

VEEL OLULINE
Õhksoojuspumpa ei tohiks töösse lülitada madalamal sisetemperatuuridel kui tootja poolt ette nähtud (reeglina +17 - +18), seade ei pruugi üldse õigesti tööle hakata. Kui selline asi on juhtunud ja sisetemperatuur langenud madalamale, tuleb alternatiivsete kütteallikatega tõsta siseosa juures asuv ruum vähemalt miinimumini ja alles siis pump tööle panna. Seepärast ei ole mõtet õhksoojuspumpa üldse panna madalamale sisetemperatuurile kui eluks vajalik (näiteks +22). Mitu kraadi madalamalt temperatuurilt üleskütmine võtab tegelikult kokkuvõttes rohkem energiat kui ühtlase temperatuuri hoidmine.
Sellepärast ei ole saanud aru inimestest, kes ostavad sellise kalli asja kusagile suvilasse ja loodavad seal hoida talve läbi mingit miinimumtemperatuuri. Sellise eesmärgi jaoks piisaks ka mõnest elektriradikast, millised madalale temperatuurile reguleeritud.

Tähelepanekud on saadud oma kogemustest ega pretendeeri tegelikult tõele...

Maida kirjutas:
JA KÕIGE OLULISEM
- voolu pinge peab vastama normidele (alla 220V pinge puhul need asjandused praktiliselt enam ei tööta)!
Omal hetkel majas selline probleem seoses amprite ebaühtlase jaotusega korterite vahel, alla 200V langeva pingega lülitavad pumbad ennast juba välja, võib jäädagi lisama elektriradikaid-puhureid, ka need ei anna enam sooja, lõpuks põleb midagi maha. Pinge langusega ei tööta ka enam põhjasoojenduskaablid, tekib jäätumine.
Nendes korterites, mille faasil vähe tarbijaid ja pinge normis, toimisid pumbad ka -25 kraadise pakasega.
Ideaalne oleks korteris (majas) kolme faasi olemasolu ja piisav voolu tugevus (amprid), seejärel tarbijate ühendamine vastavalt võimsusele.
Arvatavalt istub enamus korteriomanikke ja väiksemaid eramuid ühefaasilise kuni 25 amprise juhtme otsas, talvise tarbimise juures saab vool lihtsalt otsa!
Osa "lahjast" voolust saab kirjutada Eesti Energia "kapsaaeda", samas võib arvata, et enamus vooluprobleemidest on tarbijapoolne valearvestus või tegemata töö.

Tänapäevane soojuspump on sellise ehitusega, et kui tal on midagi viga, siis annab ta sellest märku ja ei tööta üldse.

VEEL OLULINE
Õhksoojuspumpa ei tohiks töösse lülitada madalamal sisetemperatuuridel kui tootja poolt ette nähtud (reeglina +17 - +18), seade ei pruugi üldse õigesti tööle hakata. Kui selline asi on juhtunud ja sisetemperatuur langenud madalamale, tuleb alternatiivsete kütteallikatega tõsta siseosa juures asuv ruum vähemalt miinimumini ja alles siis pump tööle panna. Seepärast ei ole mõtet õhksoojuspumpa üldse panna madalamale sisetemperatuurile kui eluks vajalik (näiteks +22). Mitu kraadi madalamalt temperatuurilt üleskütmine võtab tegelikult kokkuvõttes rohkem energiat kui ühtlase temperatuuri hoidmine.
Sellepärast ei ole saanud aru inimestest, kes ostavad sellise kalli asja kusagile suvilasse ja loodavad seal hoida talve läbi mingit miinimumtemperatuuri. Sellise eesmärgi jaoks piisaks ka mõnest elektriradikast, millised madalale temperatuurile reguleeritud.

Tähelepanekud on saadud oma kogemustest ega pretendeeri tegelikult tõele...

Tegelikult see nn voolu otsa saamine pole tavaliselt probleemiks, sest õhksoojuspump ei ole kuigi suur voolutarbija. Maksimum hetkekulu mida oma pumbal(Fujitsu ASYA 09LGC) olen näinud on max võimsusel töötades 1062w(nähtud miinumum 300w kandis), mis on 1/2 minu soojapuhuri ja 1/3 elektripliidi ühe raua voolutarbest. Muidugi tasub alati mõelda, et kas õhtul koju tulles ikka lükata korraga sisse pliit, praeahi, elektriboiler, soojapuhur ja õhksoojuspump..võimalik et peakaitse võib järgi anda. Ise üritan nende ampritega mõistlikult majandada ja pole kunagi probleemi tekkinud kuigi majas 8 korterit ja maja kapis kokku 32A.

Madala sisetemperatuuriga sisse lükkamise osas väga õige jutt. Isegi kui pump hakkab madalal temperatuuril tööle saab toimimine olema nii, et puhub ca 10-15 minutit täisvõimsusel, siis 5 minutit sulatab, siis taas 10-15 minutit täisvõimsusel jne ehk väga ebaefektiivne tööreziim. Minu paigaldaja soovitas, et kui toas näiteks +15C siis panna soojapuhur siseosa peale sooja õhku puhuma ja siis lülitada pump sisse, nii saab vältida pumba jäätumist ja saab külma toa üles kütta.

põrr kirjutas: Tegelikult see nn voolu otsa saamine pole tavaliselt probleemiks, sest õhksoojuspump ei ole kuigi suur voolutarbija. Maksimum hetkekulu mida oma pumbal(Fujitsu ASYA 09LGC) olen näinud on max võimsusel töötades 1062w(nähtud miinumum 300w kandis), mis on 1/2 minu soojapuhuri ja 1/3 elektripliidi ühe raua voolutarbest. Muidugi tasub alati mõelda, et kas õhtul koju tulles ikka lükata korraga sisse pliit, praeahi, elektriboiler, soojapuhur ja õhksoojuspump..võimalik et peakaitse võib järgi anda. Ise üritan nende ampritega mõistlikult majandada ja pole kunagi probleemi tekkinud kuigi majas 8 korterit ja maja kapis kokku 32A.

Nõustun, et õhksoojuspump ei ole eriline voolutarbija, ka maksimumvõimsusel pakasega on temast tunduvalt rohkem kasu kui mingisugusest soojapuhurist, lihtsalt seade on väga tundlik voolu kõikumisele seoses pinge langusega. Selle languse põhjustavad tavalised teised tarbijad majapidamises ja ka naabrid sama faasi otsas. Muu väikese võimsusega kodutehnika töötab siiski edukalt ka 205-215 voldiga, valgustusest saab aru alla 200 voldise pinge juures (pirnid hakkavad punakat valgust heitma). Aga vähemalt Toshiba soojuspump ei soovi enam sellise pingega tööd teha, ekslikult arvatakse, et midagi on mäda seadmes... Lisatakse erinevaid elektrilisi kütteallikaid, aga seetõttu langeb pinge veelgi!
Isiklikust kogemusest saan väita, et umbes 178-180 voldi juures ei suuda boiler vett üles soojendada, mikrolaineahi ei tööta, külmkapp läheb "lolliks", arvuti võib ennast valja lülitada jne, rääkimata soojuspumbast.

Õhksoojuspump ei peagi olema voolutarbija, kui terve kvartal külmaga nii palju voolu tarbib, et seda lihtsalt ei jätku, kui nüüd maakeeli öelda. Ja voldid lubatud 240 asemel alla 200 langevad.

Külaline kirjutas:Õhksoojuspump ei peagi olema voolutarbija, kui terve kvartal külmaga nii palju voolu tarbib, et seda lihtsalt ei jätku

möh?
krt nagu Artnold Rüütli toost.

fisher kirjutas:Probleem on selles et väidetavalt oli gaas kõik ilusti sees, et surve oli olnud normaalne, aga kahtlustas lihtsalt , et äkki õhuga pooleks või midagi...
Ühesõnaga on minu pump tõenäoliselt nõrk.

Kui sul hakkasid probleemid juba sügisel, siis ei ole su pump mitte nõrk vaid katki - ja parandaja ei oska või ei soovi asja korda teha.

Analoogse võimsusega pump kütab mul koostöös ahjuga teist talve ca 100 m2 maja - lülitan ta välja kui külma on üle 15 kraadi (milleks tehnikat piinata), kuid sooja annab ta veel sellelgi temperatuuril.

rommi kirjutas:Jälle survetest jutt.Kas keegi vastaks ,kas oleks mõtekas ühendada paigaldamise käigus välisseadme juurde kontrolliks manomeeter,siis oleks alati selgus selle survega.Kummale torule,kas 1/4 või 3/8?

Kui väga huvi, siis võib muidugi ühendada. Manomeeter siis jämedamale torule (3/8).

No nii.Olen nüüd vist esimene kes kurdab mitsu electriku FD-25 üle.Asi sai ostetud 12.12.2008-firma oli siis kliima24.Jamad hakkasid pihta detsembris 2009-siiamaani olin asjaga väga rahul.Nüüd siis pump ei küta ruumi enam soojaks-õigemini kui restart puldile teha siis mingi aeg asi jälle toimib.Paar päeva on jälle kõik ok siis asi jälle loll valmis.Kõige kummalisem on see,et lambist võtab kätte ja lülitab ennast jahutus reziimi-pump on ikkagi soojendusreziimil-ootasin huvipärast kaua ta jahutab,oli mingi mõte et soojendab välisseadet.Aga rohkem kui kahe tunnipärast asi samal maal ja tuba külm.Jälle reset ja paarpäeva hooletu.Detsembris selgus ,et seda firmat enam pole aga õnneks võtsin venna visiitkaardi ja oh imet telefon võeti vastu ja lubati peale uut aastat asi üle vaadata.Täna viskas siis kopa ette ja läksin sinna kust asja ostsin.Lubati homme vaatama tulla-eks annan siis märku kuidas asi edasi läheb.Ja voolutarve on siis kui õieti ei tööta ca 2kw aga kui kuuma puhub siis üle 1,1 kw ei lähe-müstika.

TIKKER kirjutas:Jamad hakkasid pihta detsembris 2009-siiamaani olin asjaga väga rahul.
...
Kõige kummalisem on see,et lambist võtab kätte ja lülitab ennast jahutus reziimi
...
Ja voolutarve on siis kui õieti ei tööta ca 2kw aga kui kuuma puhub siis üle 1,1 kw ei lähe-müstika.

Ehk jahutab selles rezhiimis täisvõimsusega - oled vaadanud voolutarbimist kui käsitsi jahutusrezhiimi lülitada?

madis64 kirjutas:

TIKKER kirjutas:Jamad hakkasid pihta detsembris 2009-siiamaani olin asjaga väga rahul.
...
Kõige kummalisem on see,et lambist võtab kätte ja lülitab ennast jahutus reziimi
...
Ja voolutarve on siis kui õieti ei tööta ca 2kw aga kui kuuma puhub siis üle 1,1 kw ei lähe-müstika.

Ehk jahutab selles rezhiimis täisvõimsusega - oled vaadanud voolutarbimist kui käsitsi jahutusrezhiimi lülitada?

Ei saanud aru -aga praegult jahutusreziimi küll ei tahaks panna.

TIKKER kirjutas:Ei saanud aru -aga praegult jahutusreziimi küll ei tahaks panna.

Kui käsitsi jahutusrežiimi seades on tarbimine samamoodi 2 kW, siis võib oletada, et seadme juhtelektroonika on iseenesest korras, kuid mingil põhjusel saab aeg-ajalt "väära" käsu töörežiimi muutmiseks ning viga võiks hakata otsima siseseadme (puldi või vastuvõtja) poolt.

Kui aga ka jahutusrežiimi sundides pole võimalik seadet panna samades oludes tarbima 2 kW, siis võiks oletada, et "mõistus on sassis" ja tõenäolisem on viga välisseadme poolel.

Ega puldiga vahepeal - kui töörežiimi muutus on toimunud - keegi (lapsed jne.) ei mängi ja patareid on ika vahetatud?

Puldil patakad uued-lapsed kindlasti sellega mänginud ei ole-jahutusreziimis üle 22w voolu ei tarbi.st voolu võtab ainult ventikas.Panin nüüd prooviks automaatreziimi ,vaatab mis nüüd teeb.

TIKKER kirjutas:jahutusreziimis üle 22w voolu ei tarbi.st voolu võtab ainult ventikas.

No 22 vatiga just palju ei jahuta

madis64 kirjutas:

TIKKER kirjutas:jahutusreziimis üle 22w voolu ei tarbi.st voolu võtab ainult ventikas.

No 22 vatiga just palju ei jahuta

Ei taha jah üldse jahutama hakata-praegu tarbib voolu ca 1500w aga vaevalt leiget õhku tuleb.

TIKKER kirjutas:praegu tarbib voolu ca 1500w aga vaevalt leiget õhku tuleb.

Kui palju õues hetkel külma on?

Seadme kasutusjuhend ( http://artesania.ee/sisu/58_56Seadme_Kasutusjuhend.pdf ) garanteerib töö kuni miinus 21 kraadini (VAH mudel), praegu näitab kraadiklaas Tallinnas akna taga juba 22 külmakraadi.

Mul küll näitab 17,8 .No ei ole see asi normaalne -kui ta mingi paar tundi hiljem hakkab jälle sooja puhuma.

madis64 kirjutas: Seadme kasutusjuhend ( http://artesania.ee/sisu/58_56Seadme_Kasutusjuhend.pdf ) garanteerib töö kuni miinus 21 kraadini (VAH mudel), praegu näitab kraadiklaas Tallinnas akna taga juba 22 külmakraadi.

Lugesin nimetatud juhendi läbi, au Mitsu maaletoojatele, kes on viitsinud sellise asja ära tõlkida. Tunduvalt kobedam kui mõned aastad tagasi Toshiba pumbaga kaasas olnud maakeelne juhend. Samas, tõmbasin intetnetist ingliskeelse Toshiba juhendi, seda on ca 120 lehekülge. Alustades kirjeldusest, lõpetades paigaldusjuhendiga, kõik puust ette ja punaseks! Nendel seadmetel on tegelikult tohutul hulgal seadistusi (arvatavalt ka maaletoojatel ja paigaldajatel pole tegelikult neist eriti aimu), millest arusaamiseks on vaja väga head keele valdamist ja tehnilisi teadmisi. Kui tegemist on rikkega seadme töös, annab Toshiba sellest märku erinevate tulukestega siseosa paneelil (seda koodi peab oskama lugeda). Toshibal on võimalik läbi puldi teha ka testi (keeleoskuseta küllaltki keeruline).
Paljud pumbaomanikud kindlasti arvavad, et asi tuksis kui kohe sooja puhuma ei hakka ja ruumides jahe. Kui tegemist on ikka soojuspumbaga ja seade sellest märku ei anna, küllap ta ikka tegelikult töötab, viga käsitlemises.
Viimaste päevade statistika:
Toshiba ilmutab esimesi korralikke funktsioone alates 215V pingest, alla selle võid seda pulti näppima jäädagi, pump käitub nagu viirusega arvuti!
Siseosa juures oleva ruumi temperatuur peab olema selline, milline on juhendis näidatud (reeglina puldis minimaalne temperatuur), madalamal temperatuuril ei pruugi seade tööle hakata! Paar tundi tagasi soojendasin naabril (oli vahepeal seadme välja lülitanud) puhuriga ruumi +15 peale, alles siis hakkas tööle.
Pumba tootlikkust arvestatakse valemiga: õues +7, ruumis +20. Seda on omal lihtne kontrollida - siseosa ventilaator max pööretele, ülevalt läheb +20 sisse, kui alt tuleb +42 - +45 välja, siis on asi täiesti töökorras. Vähemalt Toshiba ei lase siseosas temperatuuril üle +50 minna, automaatika hakkab reguleerima, tulikuuma õhku ei hakka sealt kunagi tulema.
+7 kraadi väljas võib vist ootama jäädagi, aga proovisin -9 kraadiga: ülevalt sisenev õhk +21, alt väljatulev +42, seega vahe kaks korda. Voolukulu eraldi küll ei mõõtnud, aga ka 1kW voolukulule arvestades saab pumbast kasuteguri 2 korda, järelikult pumpa pole mõtet välja lülitada.
Niipalju olen ma asjast aru saanud, et korralik pump suudab ka küllaltki käreda pakasega soojendada ruumis siseosa läbivat õhku umbes 20 kraadi võrra. Inimese kehatemperatuur on +36 kraadi, kui ruumis on +22 ja siseosast väljuv õhk on ca +45, siis ventilaatori ette kätt pannes tunned sooja õhku ja oled oma pumbaga rahul.
Samas kui on õnnestunud ruumis lasta temperatuur +15 peale, on väljuv õhk max +35 peal, see ei tundugi soe ja arvad, et pump on rikkis, kirud seadme müüjat, paigaldajat! Pole mõtet kruvida puldil temperatuuri üle +22 kraadi, sellest piisab elutegevuseks täiesti, kui pump on töökorras ja võimsus õige, siis selle temperatuurini ta ruumi ka varsti kütab. Kui väljas on kuni -10 ja pump ei suuda ruumi hoida +22 peal siis:
EELDUSEL, ET PUMBA TOITEKS MINEV VOOLUPINGE ON NORMIS
-omanik ei oska pumpa õigesti häälestada
-pumba siseosa on tolmust piisavalt ummistunud
-pumba välisosa on jäätunud
-on õnnestunud soetada mingi konditsioneer soojuspumba kleepsudega
-kvaliteetne pump on rikkis, aga millegipärast märku ei anna
-köetav pind ei ole vastavuses pumba võimsusega
-ruumid ei pea absoluutselt sooja

Mul on ASYB12LDC / AOYS12LDC PLASMA ARCTIC 6,7kW. Praegu temp. 21,6 Seade ei puhu vaid ainult kergelt hingab poolsooja õhku välja. Täistuuridele ei lase ennast seada. Puldil on seatud heat ja temperatuuri muutmine ei mõika midagi. Muidu olen stabiilselt 21 kraadi peale seadistanud. Välisosa on jäävaba ning toimetab. Läheb ilm soojemaks , hakkab normaalselt tööle. Kas on mõtet mingit riket otsida või peabki asi nii olema?