Ehitusfoorum

A. Müün võrku.
B. Soojendan basseinivett või kasvatan "troopikamajas" .... banaane (või muud meelepärast ).

rokikas kirjutas:A. Müün võrku.

Seda ma ju räägingi - ning suures plaanis ei ole võrgukadude seisukohalt mingit vahet, kas võrku müüdavat energiat toodab tuhatkond pisitootjat "eeslinnas" või kümmekond suuremat tootjat "linna taga põllul".

Samas investeeritud kapitali tootluses ning süsteemide käidu- ja hoolduskuludes peaks vahe oluline tulema (põlve otsas nikerdamine ei saa kunagi mõistlikes piirides suurtootmisega efektiivsuses võistelda).

Hobindust ei ole mõtet mängu tuua - seal ei kehti mingid ärireeglid.

madis64 kirjutas:

rokikas kirjutas:A. Müün võrku.

Seda ma ju räägingi - ning suures plaanis ei ole võrgukadude seisukohalt mingit vahet, kas võrku müüdavat energiat toodab tuhatkond pisitootjat "eeslinnas" või kümmekond suuremat tootjat "linna taga põllul".

Näiteks kui toodan aastas 100 kWh elektrit oma maja katusel asuvate paneelidega ja pool sellest (50 kWh.) tarbin ise (võrgukadu suht olematu ilmselt) aga pool müün (50 kWh.) suure võrgu kaudu "Urmasele" millest kohale jõuab talle 45 kWh. (võrgukadu 10 %.) siis minu toodetust sajast kilovatist läks "asja ette" 95 kWh.
Suurel põllul on "paneelipark" millest ostan nii mina kui ka "Urmas" ning igast toodetud sajast kilovatist läheb "munakeetmiseks" .... 90 kWh.
Kõik numbrid loomulikult laest võetud!

Rahaliselt kindlasti kasulikum "suurtootmine" mitte "hobitsemine".

rokikas kirjutas:Näiteks kui toodan aastas 100 kWh elektrit oma maja katusel asuvate paneelidega ja pool sellest (50 kWh.) tarbin ise

Kui suur osa selliste mikrotootjate toodangust õnnestub tegelikult tootjatel ise ära tarbida?

Ning kui suur peab olema 2021 aastal valmiva eramu tootmismaht, et olla "ligi nullenergiamaja"?

Nende kahe küsimuse vastuse alusel peaks vist võrgukaod olema väljaarvutatavad.

Tere. Rõõm on lugeda, et arusaam (passiiv / aktiiv ) pöördub emotsioonist tagasi
reaalsuse juurde (" koera saba" kergitama ei hakka).
Kadudest. Oleneb . Käin välja statistilise numbri 7% , mis ei väljenda rokika kasulikku tarbimismahtu, vaid statistilist- toodetud/põhivõrk/ jaotusvõrk /tarbitud -keskmist. Põhivõrgu kaod on kordi väiksemad jaotusvõrgust
(mis omakorda ei ole võrreldav kadudega tootmises).
"Nii siis"
.

Kui tavaliselt kulub 150 m2 maja kütmisele, jahutamisele ja muudele seadmetele keskmiselt 200-300 eurot kuus, siis tuleks arvestada kasvõi ehitusplaanis 10 aasta perspektiiviga. See tähendab otsene kulu on 3600 eurot aastas ehk 10 aasta peale juba 36 000 eurot

Käsi püsti, kes kulutab aastas 3600, 150m2 maja peale Ajab juba sita keema, see pidev hämamine.
http://www.aripaev.ee/article/2014/5/10 ... eskkonnale

"Kiili Laod OÜ tellimusel ehitab ehitusfirma Eventus Ehitus OÜ Harjumaale Kiili alevisse uue tootmis- ja laohoone, koos A-energiaklassile vastava büroopinnaga."
http://ehitusuudised.ee/article/2014/6/ ... uroopinnad

Aeg lendab, kas peale passiivmaja promojatest eestvõtjate ja mõne entusjasti veel keegi endale passiivmaja on ehitanud. Pean silmas paberitega ja päris, mitte, et panin lakke meeter villa, ju siis on passiivmaja. Mulle tundub, et peale 10 aastat seletamist ja tõestamist on see täna täiesti marginaalne tulemus? Või ma eksin?

Pea nüüd hoogu. Alles 2006 on see teema algatatud.

sashaobrok kirjutas:Pea nüüd hoogu. Alles 2006 on see teema algatatud.

Ok, kaks aastat päästab olukorra? Ja enne 2006 aastat seda terminit Eestimaal siis ei kasutataud?

Asi ilmselt selles, et kvalitatiivset muutust kasutusse ei too. Majandusliku tasuvuse tõestamine on aga osutunud rohkem teoreetiliseks. Eks aeg näitab.

" Eesmärk on rajada Eestis esimene koolihoone liginullenergiahoonena, mis oleks ühtlasi ka sertifitseeritud passiivmaja, teatas RKAS."
http://majandus24.postimees.ee/2922993/ ... liku-kooli

"Hiiumaale, Sarve külla, mis asub päris mere ääres, peidab end kadakate vahele ehitatud UFO-t meenutav maja.
See on päikeseenergial töötav ja end ise majandav keramaja, tõenäoliselt ainulaadne maailmas, vahendab TV3 «Seitsmesed uudised».
Maja autor, raadioinseneri haridusega Tõnis Kasemägi ootab nüüd pikisilmi, millal saaks aktiivmaja tootma hakata, sest huvi on selle vastu tuntud mitmelt poolt maailmast.
Valminud maja suudab end 92 protsendi ulatuses ise majandada.
Maja autor on esitanud Euroopa Liidule taotluse sooviga maju tootma hakata. Niipea kui saabub jaatav vastus, hakkab mees maju ka tootma, kuna huvi maailmas selle vastu on suur, kinnitab ta."
http://tarbija24.postimees.ee/2928505/v ... as-elevust
Promotakse jälle seda .... asja aga jutt on ikka nii lapsik sealjuures et anna aga olla.

Mulle meeldib. Hea jutt.

"Noored" mehed ei jaga matsu.
Vaadake seda kui pensionisammast.
Mu esimene maja oli 4 korrust (80a. vaimustus).
Teine oli 2 korrust 450m2, sellest garaaž 100m2.
Kolmas maja 1 korrus 170m2. Sellel on praegu A klass olemas (kogu aasta elektrikulu alla 7000kWh sellest maasoojapumbale ca5000 öö elektrit). Kui sellele paneksin 8kW päiksepaneelide komplekti (36tk) peale oleks see juba praegu plussenergiamaja ( vana mõiste järgi - passiivmaja). (Samal ajal kui seda projekteerima hakkasin siis arstid ennustasid, et jään pimedaks ja seega kasutasin materjale millede eluiga üle 40 aasta, et seda maja ma enam remontima ei peaks ja oleks võimalik lihtsalt teha passiivmajaks.)
Neljas maja on paberil (ehitusluba on olemas). Lapsed läinud ja tervist veel jagub. Plaanin teha veel ökonoomsema, sest olen uurinud ja mõõtnud nii energia kasutamist ja tootmist erinevates majades ja sisekliimat. (Olen elanud nii savi-, palk-, tellis-, betoon-, aerocseintega majas).
Tegelen praegu päiksepaneelide paigaldusega ja valdav enamus tellijaid on 45+ inimesed, kes saavad aru, et oma majas on parem ja odavam elada kui tulevikus hooldekodus.
Arusaamine tekkib siis kui arvutatakse sulle pension ja sa võrdled seda oma praeguse elamise kuludega.
Lugupidamisega

Maja elektrikulu 2000kWh aastas, no ei oskaks küll nii vähesega toime tulla?

Ping kirjutas:Kolmas maja 1 korrus 170m2. Sellel on praegu A klass olemas (kogu aasta elektrikulu alla 7000kWh sellest maasoojapumbale ca5000 öö elektrit). Kui sellele paneksin 8kW päiksepaneelide komplekti (36tk) peale oleks see juba praegu plussenergiamaja ( vana mõiste järgi - passiivmaja)....
Neljas maja on paberil (ehitusluba on olemas). Lapsed läinud ja tervist veel jagub. Plaanin teha veel ökonoomsema, sest olen uurinud ja mõõtnud nii energia kasutamist ja tootmist erinevates majades ja sisekliimat. (Olen elanud nii savi-, palk-, tellis-, betoon-, aerocseintega majas).
Tegelen praegu päiksepaneelide paigaldusega ja valdav enamus tellijaid on 45+ inimesed, kes saavad aru, et oma majas on parem ja odavam elada kui tulevikus hooldekodus.

Mitu % Eesti elanikest saavad endale oma palgast lubada ehitada elu jooksul 3-4 maja? Kõik ei saa olla ettevõtjad, keegi peab ka reaalset tööd tegema ja kasumit ettevõtjale tooma.
Saada paneelid omahinnaga kätte ja ise paigaldades on hea rääkida päikesepaneelide kasulikkusest/tasuvusest inimesel, kes neid ise müüb ja paigaldab. 45+ tellijatele tuleks 8kW kogu kupatuse hind milline? Tahad sa sellest rääkida?
Ei, minus ei räägi kadedus, vaid vahest võiksks endale aru anda, et kõik ei saa lubada selliseid(hetkel veel kalleid) luksusi omale pensionisambaks.

Tere. 80 ja 90 algul toimus viisakalt väljendudes kapitali ümberjagamise protsess. Suur osa nendest, kes selles protsessis kraani juures olid või suutsid sellesse protsessi sulanduda naudivad seda "pensionisammast" tänaseni ja edaspidigi (kui vähegi oskusi on). 80 datel ametlikult saadava palga eest (dividende ei olnud) ei olnud võimalik ehitada 4-kordset maja. Nii et antud näide ei ole tänastele pensionieelikutele, keda kapitali ümberjagamise protsessi ei kutsutud kahjuks midagi õpetlikku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ping kirjutas:450m2, sellest garaaž 100m2

Ega see maja juhuslikult seal, Tabasalust edasi, nn. lollidemaal ei asu?

Tartus on siiani pooleli üks sammastega monstrum tähtvere tänavas....

Ping kirjutas:"Noored" mehed ei jaga matsu.
Vaadake seda kui pensionisammast.
Mu esimene maja oli 4 korrust (80a. vaimustus).
Teine oli 2 korrust 450m2, sellest garaaž 100m2.
Kolmas maja 1 korrus 170m2. Sellel on praegu A klass olemas (kogu aasta elektrikulu alla 7000kWh sellest maasoojapumbale ca5000 öö elektrit). Kui sellele paneksin 8kW päiksepaneelide komplekti (36tk) peale oleks see juba praegu plussenergiamaja ( vana mõiste järgi - passiivmaja). (Samal ajal kui seda projekteerima hakkasin siis arstid ennustasid, et jään pimedaks ja seega kasutasin materjale millede eluiga üle 40 aasta, et seda maja ma enam remontima ei peaks ja oleks võimalik lihtsalt teha passiivmajaks.)
Neljas maja on paberil (ehitusluba on olemas). Lapsed läinud ja tervist veel jagub. Plaanin teha veel ökonoomsema, sest olen uurinud ja mõõtnud nii energia kasutamist ja tootmist erinevates majades ja sisekliimat. (Olen elanud nii savi-, palk-, tellis-, betoon-, aerocseintega majas).
Tegelen praegu päiksepaneelide paigaldusega ja valdav enamus tellijaid on 45+ inimesed, kes saavad aru, et oma majas on parem ja odavam elada kui tulevikus hooldekodus.
Arusaamine tekkib siis kui arvutatakse sulle pension ja sa võrdled seda oma praeguse elamise kuludega.
Lugupidamisega

Asjal on jumet, kui pensinile jäädes oleks 200 tuhat vaba raha.
viewtopic.php?f=31&t=43774&p=246268&hil ... te#p246268

Mis luba ta Brüsselist ootab? Pigem ikka loodetakse sealt mingil kujul rahastamist saada. Samas kui huvi "maailmas" selle vastu on suur ...?
Kui ainukene maks mida ta maksab on maamaks siis järelikult on tal seal ka isiklik naftapuurauk!
" Pole ühtegi betoonivalu, kipsplaati, pole vaja pahteldada ega värvida, ...." Kas sellel majal vundamenti ei olegi? Kui pahteldatakse, värvitakse "kusagil majatehases" siis ... mis selles erilist on?
Kui päikesepaneel peab töötama ka tuuletõkkena siis see viitab läbipuhutavale soojustuskihile mis omakorda on "auruhõre" st. ka sisepind peab olema absoluutselt aurutihe nagu on päikesepaneeli klaaspind! Kas see on reaalne .... kahtlen.
"...kuna energia midagi ei maksa võib ka jahutamist endale lubada. ..... siis võib ka seina ju õhema teha." Huvitav kes talle tasuta need päikesepaneelid andis? Olen ka nõus vastu võtma!
"sisekliima on kahtlemata parem kui maja hingab (läbi päikesepaneeli? ) ja ei ole kinni teibitud"
"Kui väljas on kottpime siis kaks päeva peaks suutma veel maja ära elada akudes oleva energia baasil" Millise välistemperatuuri juures?
"Maja saab paigaldada tundlikusse looduskeskkonda ilma seda häirimata ..." ..... "Tõsteti kraanaga üle kraavi paika" Ma saaks aru kui maja osad saaks kõik sõiduauto järelkärus kohale tuua aga "kraanaga üle kraavi" ...
Kui need ta sõbrad ei oska talle tuua maailmast näiteid "offgrid" hoonetest siis järelikult nad ei ole mitte proovinudki seda teha. "Võrguvaba" hoone ei ole ju mingi imetegu. Imetegu oleks see kui, võrkude olemasolul läheduses, see ka rahaliselt mõtekas ettevõtmine oleks.
Aga muidu on tore "vaatamisväärsus".

Külaline kirjutas:

Ping kirjutas:Kolmas maja 1 korrus 170m2. Sellel on praegu A klass oemas... ... valdav enamus tellijaid on 45+ inimesed, kes saavad aru, et oma majas on parem ja odavam elada kui tulevikus hooldekodus.

Mitu % Eesti elanikest saavad endale oma palgast lubada ehitada elu jooksul 3-4 maja? Kõik ei saa olla ettevõtjad, keegi peab ka reaalset tööd tegema ja kasumit ettevõtjale tooma.
.... 45+ tellijatele tuleks 8kW kogu kupatuse hind milline? Tahad sa sellest rääkida?
Ei, minus ei räägi kadedus, vaid vahest võiksks endale aru anda, et kõik ei saa lubada selliseid(hetkel veel kalleid) luksusi omale pensionisambaks.

Jah olengi praktiliselt terve elu ettevõttja olnud, ise endale tööd andnud. Mõned praktikandid/abimehed olnud, muidu ise üksi ainult.
Liidu ajal - haltuuramees. Vabariigi alul - koperaator. Siis FIE, AS, OÜ.
8kW seadme hinnaklass on umbes samas suurusjärgus paneelika vannitoa korraliku remondiga.

Külaline kirjutas:Tere. 80 ja 90 algul toimus viisakalt väljendudes kapitali ümberjagamise protsess. Suur osa nendest, kes selles protsessis kraani juures olid või suutsid sellesse protsessi sulanduda naudivad seda "pensionisammast" tänaseni ja edaspidigi (kui vähegi oskusi on). 80 datel ametlikult saadava palga eest (dividende ei olnud) ei olnud võimalik ehitada 4-kordset maja. Nii et antud näide ei ole tänastele pensionieelikutele, keda kapitali ümberjagamise protsessi ei kutsutud kahjuks midagi õpetlikku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tollel ajal oli samamoodi kohustuslik järgida detailplaneeringut. Kui kehtiv detailplaneering oli tehtud kogu kvartali/piirkonna peale siis ühel majaomanikul puudus praktiliselt võimalus oma maja poole madalamaks jätmiseks. Kas jõuad ehitada või mitte, vaata ise - oma asi. Ja kui tagastatud majast sind koos väikeste lastega väljatõstetakse siis ei jäänudki muud üle kui see lõpuni valmis teha, ka uneajast.

Küülaline kirjutas:

Ping kirjutas:450m2, sellest garaaž 100m2

Ega see maja juhuslikult seal, Tabasalust edasi, nn. lollidemaal ei asu?

Ei. See asus suht kesklinnas, järve kaldal, "metsa" ääres ja kaubanduskeskus oli mõnisada meetrit. Kuna tegin kodus tööd oli vaja omal suurt ruumi.