Ehitusfoorum

rokikas kirjutas:"- 154 m2 suuruse passiivmaja võtmed kätte hind 159 900 eur ehk 1 038 eur/m2"
http://www.quadlock.ee/kampaaniad/

Nenede numbritega ja maja planeeringuga passiivmaja normi ei täida ja paberit ei saa. Kui paberit ei saa on see puhas müügitrikk.

Tere. Viie aasta pärast on iga kolmas maja kinnisvaraportaalides müügis märkega "passiivmaja". Kui turumood nõuab passiivmaju, siis tekib tohutult ka nende pakkujaid. Enamus passiivmajadest rääkijaid ei saa aru, kuidas see kontseptsioon on üles ehitatud. Ega põrsamajale passiivmaja mõne komponendi lisamine ei tee tast veel passiivmaja. Sama on ka paberite vormistajatega. Kui just päris sara pole, siis saab ka tehniliste andmetega küllalt manipuleerida, et A või B-klassi paber väljastada. Enamus viimase kümne aasta jooksul ehitatud hooneid on Nif-Nif ja Nuf-Nuf tasemel, Naf-Naf tasemeni on veel tükk maad ning sealt veel tegeliku passiivmajani pikk maa minna.
Ei ole passiivmaja kontseptsiooni vastane, vaid ei meeldi see majanduslik hämamine, millest tavainimene ammu enam sotti ei saa. Passiivmajade ideoloogid Eestis enamuses ei valda isegi Naf-Naf majade kvaliteediprobleeme ja majanduslikku tasuvuse seost ehitise konstruktsioonide ja tehnosüsteemidega. Passiivmajade kontseptsiooni puhul läheb see süsteem nii tehniliselt kui majanduslikult kordi keerukamaks ning tänapäevane "ehitustava" lihtsalt ei suuda seda kontseptsiooni tagada. Vägisi tekib analoog mitte väga kaugest ajast, kus partei ja valitsuse suuniseid viidi suure entusiasmiga ja loosungite saatel näiliselt edukalt ellu. Muuta on vaja kogu süsteemi, mis baseerub "ehitustaval". Alles pärast seda võib tekkida eeldus passiivmajade kontseptsiooni juurutamiseks majandusliku mõistlikkuse printsiibil. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hea sisekliima jaoks leidlikud lahendused. Meie jaoks tõeliselt üllatav leid on elutoa massiivne tampsavisein läbimõõduga 22 cm. Madal talvepäike paistab sinna peale ja soojendab selle üles, samas kõrge suvepäike seda soojendama ei ulatu. Ülikoolide seire tulemused näitavad, et talvel päiksega soojeneb sein õhtuks 30 kraadini ja jahtub aeglaselt hommikuks 24 kraadini maha. Seega tegemist on tasuta küttekehaga, mis savina reguleerib ka veel sobilikku õhuniiskust.

Kas seda mõnu saavad tarbida ainult aatriumi kasutajad, muidu ei paista päike seinani?

Jaanuaris oli paneelidel lumi ja tootlikkus väga väike.

Kui on lumerikas talv, siis on neli kuud paneelid rivist väljas? Paneelid on võimalusel mõtekas maale paigaldada, et saaks vajadusel lumest puhastada.

http://www.aripaev.ee/?PublicationId=dc ... 3ef36b6417

Kuuldavasti on selle majakese m2 hind 2300. Hullumeelne hind, ma ütleks, pole basseini, vaadet merele ega helikopteri maandumisplatsi ja asub veel pärapõrgus

Külaline kirjutas: Seega tegemist on tasuta küttekehaga, mis savina reguleerib ka veel sobilikku õhuniiskust.

Kui tasuta see tampsavist 20cm paks sein oli?

Kuidas see savi kompenseerib sundventilatsiooniga kuivatatavat õhku - ehk kuidas ta niiskust toodab (saan aru, et savi salvestab niiskust ja hiljem väljastab - aga kust ta võtab selle niiskuse südatalvel)? Majaperemees ise kirjutas, et: "Õhuniiskus oli kõige külmemal kuul jaanuaris mugava 25-40% vahemikus". Ma ise hakkan juba alla 40% õhku niisutama aga mõne jaoks on 25% mugav - eirates kõiki tervislike soovitusi.

Marcu kirjutas:

Külaline kirjutas: Seega tegemist on tasuta küttekehaga, mis savina reguleerib ka veel sobilikku õhuniiskust.

Kui tasuta see tampsavist 20cm paks sein oli?

Kuidas see savi kompenseerib sundventilatsiooniga kuivatatavat õhku - ehk kuidas ta niiskust toodab (saan aru, et savi salvestab niiskust ja hiljem väljastab - aga kust ta võtab selle niiskuse südatalvel)? Majaperemees ise kirjutas, et: "Õhuniiskus oli kõige külmemal kuul jaanuaris mugava 25-40% vahemikus". Ma ise hakkan juba alla 40% õhku niisutama aga mõne jaoks on 25% mugav - eirates kõiki tervislike soovitusi.

See ventilatsiooni agregaat on seal juba niiskustagastusega.

Külaline kirjutas:talvel päiksega soojeneb sein õhtuks 30 kraadini ja jahtub aeglaselt hommikuks 24 kraadini maha. Seega tegemist on tasuta küttekehaga

Tundub natuke kahtlane. Miks just savist sein 30 kraadini soojeneb. Samuti peaks iga sein soojenema. Või siis ahi, näiteks. Mul paistab ka päike aknast ahju peale, aga ma ei ole küll märganud, et see ilma kütmata soojeneks ja hommikuni sooja annaks.

Külaline kirjutas: See ventilatsiooni agregaat on seal juba niiskustagastusega.

Vent agregaadi niiskustagastus on suhteliselt minimaalne (ta suudab osa inimtegevusest tekkivast niiskust tagasi anda sissepuhkeõhule). Eelnevat illustreerib hästi, et hoolimata niiskustagastusega vent seadmest langes suhteline õhuniiskus 25 %-ni

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:talvel päiksega soojeneb sein õhtuks 30 kraadini ja jahtub aeglaselt hommikuks 24 kraadini maha. Seega tegemist on tasuta küttekehaga

Tundub natuke kahtlane. Miks just savist sein 30 kraadini soojeneb. Samuti peaks iga sein soojenema. Või siis ahi, näiteks. Mul paistab ka päike aknast ahju peale, aga ma ei ole küll märganud, et see ilma kütmata soojeneks ja hommikuni sooja annaks.

Mine tea - kui sul on maast laeni aknad ja maja mäe otsas, päike paistab pikalt peale ehk soojenebki

Tere. Eks see "savikrohvi tasuta küttekeha" näitab kui ebakompetentne on tellija oma maja energeetilistes küsimustes, mis nagu eriti reklaamiks ja eeskujuks ei passi. Arvatavasti on selle OBS-legendi talle passiivmaja ideoloogid maha müünud. Olgu see savikrohv, pruuniks värvitud kipspind või lihtsalt pruun laudpõrand, päikesekiirguse toimel neelavad kõik pinnad praktiliselt samamoodi kiirgusenergiat ehk lisa kütteenergia hoone jaoks on neil kolmel pinnal võrdne. See sõltub pinna värvitoonist, aga mitte materjali koostisest . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Eks see "savikrohvi tasuta küttekeha" näitab kui ebakompetentne on tellija oma maja energeetilistes küsimustes, mis nagu eriti reklaamiks ja eeskujuks ei passi. Arvatavasti on selle OBS-legendi talle passiivmaja ideoloogid maha müünud. Olgu see savikrohv, pruuniks värvitud kipspind või lihtsalt pruun laudpõrand, päikesekiirguse toimel neelavad kõik pinnad praktiliselt samamoodi kiirgusenergiat ehk lisa kütteenergia hoone jaoks on neil kolmel pinnal võrdne. See sõltub pinna värvitoonist, aga mitte materjali koostisest . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Saan aru, et see savi seina promo on füüsiliselt puhas puff ja sellises kohas, tavaline pruniks värvitud kips annab sama tulemuse?

Külaline kirjutas:Saan aru, et see savi seina promo on füüsiliselt puhas puff ja sellises kohas, tavaline pruniks värvitud kips annab sama tulemuse?

Mattmustaks värvituna saab vähemalt kuni 35% ulatuses veel efektiivsust juurde!

Pisut loeb siiski ka soojusmahtuvus. Kui sama energiahulk samal ajavahemikul suunata oluliselt erineva soojusmahtuvusega pindadele, siis väiksema soojusmahtuvusega pinna temperatuur tõuseb kiiremini -> soojusvõimsus kasvab. Suurem võimsus sama energiahulga juures tähendab paraku ka kiiremat jahtumist pärast päikse loojumist. Seega korksein vs savist sein on vahe kindlasti olemas. Savi ja kipsi/kivi vms seinal on vahe üsna väike/olematu.
Niiskuse siduvuse kohapealt. Jah, savisein suudab siduda rohkem niiskust, kui tüüpiline kipsist (pole üldiselt soovitav) või kivist sein. See (liig)niiskus peab aga eelnevalt siiski olemas olema.
Kokkuvõttes - savisein ühtlustab mingil määral ruumide temperatuuri ja niiskust aga efekt ei ole ülemäära suur. Majanduslik tasuvus on küsitav. Emotsionaalne tasuvus on juba subjektiivne küsimus.
Lahtiütelus - minu elutoa seinas on savikrohv. Osaliselt visuaali pärast, osalt eksabikaasa allergiate pärast. Enam ei teeks - jama rohkem kui asi väärt.

2korda2 kirjutas:... Lahtiütelus - minu elutoa seinas on savikrohv. Osaliselt visuaali pärast, osalt eksabikaasa allergiate pärast. Enam ei teeks - jama rohkem kui asi väärt.

Taha sa sellest rääkida, milles need jamad seisnevad?

Urmas

Tere. Materjalidel on jah erinevad soojusmahtuvused. Aga ega ma ei kirjeldanudki PINNATEPERATUURI vaid ENERGIAKOGUST. Vastavalt energia jäävuse seadusele on energia hulk praktiliselt võrdne.
Savi niiskussiduvus on samuti ületähtsustatud omadus. No ei suuda see 2 cm savikiht sellist veekogust siduda, et jätkuks terveks talveks. Selle talvise vajamineva veekoguse väljaarvutamine ei olegi nii väga raske. See on ikka mitu tonni vett. Korraliku silikaatseina (või ideaalilähedane oleks paekivisein) niiskusiduvusvõime on oluliselt suurem.
Temperatuuride ühtlustajana savi - jälle bluff.
Aga disaini, emotsiooni seisukohast kindlasti toode omal kohal.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Urmas,
Probleemid:
1. tegija leidmiseks kulus pea 3 kuud.
2. Tulemus oli alla ootuste - kohati tuli lahti. Seina keskel oleva 20cm2 augu parandamiseks tuli aga sisuliselt kogu sein üle tõmmata, et selget ranti ei jääks.
3. Pudises veel tükk aega, kuigi sai üle tehtud mingi läbipaistva liimja moodustisega.
4. Hind.

Aga võibolla mul lihtsalt pole piisavalt ilu- ja ökomeelt...

2korda2 kirjutas:Probleemid:
1. tegija leidmiseks kulus pea 3 kuud.
2. Tulemus oli alla ootuste - kohati tuli lahti. Seina keskel oleva 20cm2 augu parandamiseks tuli aga sisuliselt kogu sein üle tõmmata, et selget ranti ei jääks.
3. Pudises veel tükk aega, kuigi sai üle tehtud mingi läbipaistva liimja moodustisega.
4. Hind....

Nende probleemide puhul savikrohvil süüd ei näe, viga tegijas.

2korda2 kirjutas:...Aga võibolla mul lihtsalt pole piisavalt ilu- ja ökomeelt...

Kas sa oma "direktorilt" enne savikrohvi ideed nõu ei küsinud või allusid "direktori" tahtmistele?

Külaline kirjutas:... Savi niiskussiduvus on samuti ületähtsustatud omadus....Temperatuuride ühtlustajana savi - jälle bluff.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sedasi jätkates teenib hr.Piifeld varsti endale tiitli "Passiivmajade arendajate vaenlane".

Külaline kirjutas:... No ei suuda see 2 cm savikiht sellist veekogust siduda, et jätkuks terveks talveks... Korraliku silikaatseina (või ideaalilähedane oleks paekivisein) niiskusiduvusvõime on oluliselt suurem....
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Artiklis oli kirjutatud, et "Hea sisekliima jaoks leidlikud lahendused. Meie jaoks tõeliselt üllatav leid on elutoa massiivne tampsavisein läbimõõduga 22 cm."
See 22cm tampsavi tähendab vist rakiste vahel kihiti tambitud savi vist? Kas tampsavi asemel savikrohviga(eeldusel, et taheti midagi savist näha) viimistletud tellissein oleks olnud tunduvalt efektiivsem?
Seda, et see 22cm savisein niiskuse talvevarud endasse kogub, ma samuti ei usu.

Tere. Valesti saavad aru need, kes arvavad, et olen passiivmajade vastane. Vastupidi, tehniliselt väga huvitav süsteem, mis nõuab aga kõikide osiste perfektset koostööd (nagu Ferrari). Kahjuks aga on jäänud mulje, et Ferrari kesta sees tuksub ikka vana hea Ford Sierra. Ei ole veel näha Eestimaal "Ferrari" peakonstruktorit. Just nimelt PEAKONSTRUKTORIT, alalõikude insenere leidub.
Ning tigedaks ajab seegi, et suhteliselt pehmel alal nagu majandusefektiivsus toimub totaalne ajupesu.
See, kes tahab sõita Ferrariga ning omab selleks piisavalt raha - no las sõidab! Aga ajada kägu, et saame Ferrari Ford Sierra hinnaga! No ei saa! Ei hakka me ilma riigi kingituseta kõik Ferrariga sõitma. Käsu korras (või majandusliku sunnimeetodiga) , et maanteele saavad ainult Ferrarid, on võimalik ju ka sellist rumalust läbi suruda. Loodan, et terve mõistus jääb ikka peale.
P.S. jäi see tampsavi (mitte 2 cm savikrohv) kahe silma vahele, aga ega see ka oluliselt niiskemaks talvist olukorda tee.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vikerraadio tänases Huvitajas (kui ma nüüd saatega ei eksi) tunnistas saatekülaline, kes pikalt energiatõhususest pajatas, et passiivmajadesse tulevad aktiivküttesüsteemid tagasi. Lihtsalt ilma nendeta ei ole mugav elada.

Selleni aga saatejuht ja külaline ikka ei jõudnud, et arutada, miks nullenergiamajade päikesepaneelid tingimata nende majade küljes või samal krundil peavad paiknema. Noh, läheb veel 10 aastat mööda ja ju siis hakatakse tagasihoidlikult möönma, et saarte kivistelt põldudelt saab päikeseelektri palju lihtsamini kätte kui Nõmme kõrgete mändide vahele poogitud maja katusepaneelidest

madis64 kirjutas:Selleni aga saatejuht ja külaline ikka ei jõudnud, et arutada, miks nullenergiamajade päikesepaneelid tingimata nende majade küljes või samal krundil peavad paiknema.

Huvitav kui narva jaamast väljub 100 kWh elektrienergiat siis kui palju sellest jõuab mulle sauele tuppa? St. kui suured on võrgukaod?

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:Selleni aga saatejuht ja külaline ikka ei jõudnud, et arutada, miks nullenergiamajade päikesepaneelid tingimata nende majade küljes või samal krundil peavad paiknema.

Huvitav kui narva jaamast väljub 100 kWh elektrienergiat siis kui palju sellest jõuab mulle sauele tuppa? St. kui suured on võrgukaod?

Võrgukaod ei puhu selle teema osas mingit pilli, kuna suurem osa sellisel meetodil toodetud päikeseenergiast toodetakse suveperioodil, kus tootja ei ole seda mingil moel võimeline ära tarbima ning see müüakse võrku, kus see transporditakse kaugemale tarbijateni või akumuleerivate süsteemideni koos nendesamade võrgukadudega.

Ehk kokkuvõtteks - maja küljes ripuvad sul amatööritasemel pisitootmisvahendid, mille toodangut sul mõistlikul viisil tarbida ei ole võimalik (siis, kui on toodangut, pole vajadust ja kui on vajadus, pole toodangut). Järele jääb ainult rahaline arvestuslik tasakaal, võit või kaotus

madis64 kirjutas: mille toodangut sul mõistlikul viisil tarbida ei ole võimalik.

Mis mõttes?

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas: mille toodangut sul mõistlikul viisil tarbida ei ole võimalik.

Mis mõttes?

Mida sa selle röögatu energiakogusega oma majapidamises suvel teed?

Suvepehrioodiga pead ju kogu oma aastase tarbimiskoguse ära tootma, et "nulli" jõuda.

Keset päeva süüa ei tee, kohvi ei joo, hea küll, natuke pesu aeg ajalt pesed