Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Mõnel mehel võib katus vales suunas kaldu olla või puud (vahel) ees.

Kuid jälgijaga üle 1,4 korra rohkem fikseeritud asendiga paneelidest niikuinii ei saavat.

Kui aga ikka pilves on, siis tracki, noki või kasvõi truki - kui päikest pole siis midagi ka ei tule - energia jäävuse seadus ju kehtib kõigepealt.

[Külaline]

Jälgijal ja lälgijal on ka vahe. Kõik oleneb ju jälgimise diaposoonist. Kas jälgida päikest ainult 90° või siis võimaldab tracker end keerata 360°.

[Külaline]

Ei saa aru, Suntrolit vaadates võib öelda et mõnel mehel on olukord isegi veel nutusem kui mul. 5,5kWp süsteem on tootnud kõvasti vähem kui minu 3,5kWp.
5,5kWp vs. 3,5kWp siis praeguse seisuga tootnud:
jan. 83 vs. 40
feb. 94 vs. 154
mar. 219 vs. 314
apr. 202 vs. 390
Minul muidugi trackib üks asi, teine asi ilm võib ka erineda muidugi. Aga no et nii palju erineb?

On ka võimalik, et mingil perioodil pole andmed serverisse jõudnud või on süsteemis mingi selline viga mis ei lase normaalselt seadmetel töötada.
Osadel seadmetel, kui andmed kohe netti ei lähe, siis hiljem need ei kajastu ajaloos.
Meie turul liiguvad ka praakpaneelid. Olen välja mõõtnud ja üles leidnud mitu sellise veaga paneeli mis teatud ajal kogu süsteemi töö peatavad.
https://www.suntrol-portal.com/en/plant/search/browse Siin kasutatud seadmete loetelu ja pilte vaadates võib näha, et kõik paigaldised ei saagi maksimaalse kasuteguriga töötada. Ehk teatud juhtudel toodab vähem paneele rohkem või samapalju kui selle paigaldusega mis praegu on. (Inimesele on müüdud rohkem paneele kui optimaalne oleks.)
Ei tea kahjuks kus maakonnas eelkirjeldatud träkeriga objekt asub, aga Harjumaal (ühe teatava paigaldise) tootlus statsionaarse paigaldisega, oli märtsi kuus eelmainitust 10% suurem. Samas 20km eemal Harjumaal on (puudulik) paigaldis mille tootlus on 20% väiksem. (Kasutegurit vaadates vaatasin installeeritud paneelide võimsuse suhet kuu toodanguga. Võib ka olla, et portaalis on paigaldise andmed vigased.)

Mõnel mehel võib katus vales suunas kaldu olla või puud (vahel) ees.

Sel juhul on müüja viga kui ei juhtinud ostja tähelepanu sellele, et päike paneelidele ei paista või peremehe viga et ei raatsi puid maha võtta. On ka juhtumeid kus "direktor" ei luba armsaid puid kärpida.
ping

[jaguar 3]

Mul ka teatud oludes (varahommikul) mõningad puud-põõsad tekitavad väikse varju, samuti naabrushooned ei lase päikesetõusu ja loojangu päikest paneelidele. Ja puid ma ka nüüd selle paari hommikuse tunni pärast maha võtma ei hakka, nagunii varjus on vaid kaks paneeli kuni kella 8-ni hommikul, ülejäänud kõik päikse käes ja täisvõimsusega töös. Kus sa Ping 3,5kWh süsteeme Suntrolis nägid? Mina küll ei leia ühtegi. Teine asi, kuidas oma süsteem Suntrolis nähtavaks teha?
Ja veel üks asi, mul vist inverter jääb nats lahjaks, väga kiiresti saavutab maksimumtootlikuse, enamus ajast põhjas. Lisaks sain sellest aru kui ühel tuulisel päeval trackeri horisontaali klappisin ja ohhsa imet, tootlikus eriti ei langendki. Järelikult mu paneelide komplekt suudaks rohkemgi välja anda kui vaid inverter seda suudaks. Mina ei dimensioneerinud oma süsteemi mitte inverteeri vaid trackeri kandevõime järgi. Inverterit aga valisin tootja kalkulaatorit kasutades ja see paneelide kogus oligi viimane, lagi sellele inverterile. Järgmist võimsust aga kalkulaator miskipärast veel ei soovitand.
Aga pole hullu, kuna plaanin katusele sama koguse veel lisada, saan selle inverteri katuse paneelidega kasutusele võtta ja trackerile panen tõrtsu võimsama inverteri.
Viska pilk peale Ping kui huvi pakub.
https://monitoringpublic.solaredge.com/ ... ame=Tehase 4 Valga#/dashboard

[äike]

Ah mida te jahute siin, päikesepaneelide kasutamine ei ole hetkel küll kuidagi kasulik ja jätkusuutlik tegevus.

[Külaline]

Mul ka teatud oludes (varahommikul) mõningad puud-põõsad tekitavad väikse varju, samuti naabrushooned ei lase päikesetõusu ja loojangu päikest paneelidele. Ja puid ma ka nüüd selle paari hommikuse tunni pärast maha võtma ei hakka, nagunii varjus on vaid kaks paneeli kuni kella 8-ni hommikul, ülejäänud kõik päikse käes ja täisvõimsusega töös. Kus sa Ping 3,5kWh süsteeme Suntrolis nägid? Mina küll ei leia ühtegi. Teine asi, kuidas oma süsteem Suntrolis nähtavaks teha?
Ja veel üks asi, mul vist inverter jääb nats lahjaks, väga kiiresti saavutab maksimumtootlikuse, enamus ajast põhjas. Lisaks sain sellest aru kui ühel tuulisel päeval trackeri horisontaali klappisin ja ohhsa imet, tootlikus eriti ei langendki. Järelikult mu paneelide komplekt suudaks rohkemgi välja anda kui vaid inverter seda suudaks. Mina ei dimensioneerinud oma süsteemi mitte inverteeri vaid trackeri kandevõime järgi. Inverterit aga valisin tootja kalkulaatorit kasutades ja see paneelide kogus oligi viimane, lagi sellele inverterile. Järgmist võimsust aga kalkulaator miskipärast veel ei soovitand.
Aga pole hullu, kuna plaanin katusele sama koguse veel lisada, saan selle inverteri katuse paneelidega kasutusele võtta ja trackerile panen tõrtsu võimsama inverteri.
Viska pilk peale Ping kui huvi pakub.
https://monitoringpublic.solaredge.com/ ... ame=Tehase 4 Valga#/dashboard

3kW inverteri asemel oleks võinud 3,68kW inverterit kasutada oleks tootlus suurem tulnud. Ka selle numbri oleks paneelide enda võimsus praegu ületanud. Oleks pidanud ka "paremaid" invertereid vaatama, teistelt tootjatelt.

Kui algusest peale oli ka laienduse plaan, oleks olnud võibolla mõistlik olnud kasutada kohe 5kW inverterit (omatarbeks elektri kasutamine kasulikum), paneelid mõistlikult katustele (katused heas suunas ju olemas) planeerinud ja jälgimise süsteemi (väiksel krundil ja hooned hea paigutusega) tegemata jätnud. Alginvesteering oleks väiksem tulnud (vundament, tracer ja selle hooldus maksab ka midagi).
ping

[jaguar 3]

Algselt laienemis plaani ei olnud, algne plaan oli üldse teha väike, ühefaasiline pooleteise-paarikilovattine süsteem, mis kataks jooksvat päevatarbimist (elamine ühefaasiline, 3 faasi ainult pliidil, boileril ja jõupistikus, ning tarbimine selles faasis kõigub stabiilselt 1-2kW vahel päevast päeva). Trackimise idee tuli alles hiljem tööde käigus ja selle mõte oli katta omatarbimine võimalikult laiemalt ajaliselt. Ja see töötab, praegu näiteks hommiku kella 6-st õhtu 7-ni võrgust tarbimine puudub täielikult kui vähegi päikest on. Kuna aga trackeri konstruktsioon tuli võimsam ja võimaldas sinna paigutada rohkem paneele kui algselt plaanisin, siis saigi kogu potentsiaal ära kasutatud ja 3,5kWp paneele sinna pandud. Nüüd aga süsteem toodab rohkem kui majapidamine jooksvalt tarbib. Vundament oli olemas, vana vene aja mingi veevärgi kaev 1x1m ja 1,5m sügav, ei muud kui post sisse ja betooni täis. Trackeri enda ehitus - olemasolev metall matrjal (no ok, natukene tuli juurde osta rauda emexist spetsiifiliste tükkide ehitamiseks, flantsid, tappid jne.). Raha maksid ainult pealaager, ajamid ja kuigipalju elektroonikat. Hooldus? No ehk leian aega aastas paar korda määrida liigendeid.
"Selle" tootja valisin sel põhjusel, et paneelidele langeb hommikuti ja õhtuti varjusid ja et nad ei häiriks teiste paneelide tööd (ei soovi hoovi lagedaks raiuda). Lisaks paneelipõhine monitooring.
Asja eesmärk oli saavutada nulltarbimine võrgust võimalikult laiemas ajaskaalas ja see õnnestus ja töötab. Igatahes mina olen rahul ja ei arva et paremini oleks saand miskit teha.
Lisada paneele katusele plaanin alles nüüd. Selle idee on puhtalt müüa elektrit et ära katta öine elektritarbimine boileri poolt. Katusele mahuks samuti 3,5kWp jagu paneele. Paraku katuse suund ei ole kõige soodsam (kagu suund on, ehk u.10% väiksem tootlus võrreldes lõuna suunaga), niiet see on küsimärgiga projekt.
Kui ikkagi otsustan ära teha, siis ongi idee panna trackerile natuke võimsama 3,5kW-se inverteri ja katusele tõsta ümber olemasolev 3kW-ne.

[Külaline]

Paneelipõhine monitooring ei anna toodangut juurde kui paneelid on ühes massiivis ja ühtlaselt päikse käes.
Sellest on kasu siis kui kasutada "kahtlasi" allahinnatud paneele. Vigast paneeli lihtsam leida.
Muidugi ilus pilt mida sõpradele näidata. Ise nagunii ei viitsi samu numbreid pärast poolt aastat vaadata, kui süsteem korralikult töötab.

Paneelipõhisest tootmisest on kasu siis kui paneelid on erinevate nurkade all või neile langevad varjud.

Minu eesmärk pole kellegi rahulolu kõigutada.
Avaldasin lihtsalt oma arvamust olemasolevate andmete alusel ja tuginedes kogemustele klientidega suhtlemisel.
Valdav enamus, kes on väikse süsteemi paigaldanud, tahavad oma süsteemi hiljem täiendada ja sellega kaasneb tavaliselt lisainverteri ostmine ja omatarbeks kuluva elektri keerulisem kasutamine.
Kohe planeerimise käigus arvestatud võimalus hilisemaks laienduseks hoiaks raha kokku ja väheneb hilisema ümberehituse vajadus.
ping

[jaguar 3]

Ega ma ei solvu kriitika peale, hea on nõu kuulata ja oma otsuseid tagantjärgi analüüsida. No ja just nii minul ju ongi nagu sa ping räägid, hommikul 2 paneeli kaetud elupuu varjuga kuni kella 8-ni. Õhtul samuti naabrimehe kuuse tipu vari käib üle trackeri kella 5-6 aegu (no nüüd aprilli lõpust enam ei käi, päike kõrgemal). Ja talvel neid varjusid on veelgi rohkem, alumised paneelid saavad varjudeta päikest vaid paar tundi ainult. Kui mitte kasutada paneelipõhist süsteemi siis nendel aegadel mul tootmist ei olekski. Ja mina oma krundil varjudest ei pääse. Muide piisab väikesest näpujämedast oksakesest ees, mis pea nähtamatu varju paneelile heidab ja kohe tootlikus maas.
Katusele nüüd mõeldes arvan samuti, et paneelipõhine peaks siiski panema. Kahes reas kui paneele paigaldada "näeb" ülemine rida päikest varem, alumine aga hiljem (kagu suund, hommikune päikesetõus kevadel-sügisel).
Lisaks veel väike tähelepanek, et ülemised paneelid toodavad tõrts rohkem kui alumised hommikuti ja õhtuti (ilmselt kõrgemad paneelid "näevad" rohkem heledat taevast kui alumised. Alumised on 1m maapinnast, ülemised 5m). Kui süsteem ei ole paneelipõhiune, toodavad kõik paneelid halvima tootlikkusega paneeli järgi ju.
Paneelipõhine monitooring on lihtsalt boonuseks ja hea on analüüsida süsteemi tööd, näiteks varjude mõju, mitte sõpradele näitamiseks. Suvel palavaga teen kindlasti ka "kuumuskatse", ehk jahutan ühe või paar paneeli külma veega maha ja vaatame mis erinevus tootlikuses tuleb.
Egas mina ka oma süsteemi äkki üles ei ehitand, poolteist aastat enne sai asja uuritud, mõeldud, joonistatud ja erinevaid lahendusi kaalunud, faaside jaotuse majas teostatud jne.

[Lauri234]

Ah mida te jahute siin, päikesepaneelide kasutamine ei ole hetkel küll kuidagi kasulik ja jätkusuutlik tegevus.

Praegu tuli SMS, et elekter läks ära. A mul on offgrid süsteem muhahhaa

[Külaline]

Mis ajast üldise elektrikatkestuse tarbeks päikesepaneelide süsteem vajalik ja otstarbekas on, minu arust generaatorid on juba väga ammu leiutatud.

[Külaline]

Jaa, missugune katastroof, voolu pole hetkeks. Mina küll ei mäleta millal mul viimati voolu polnd, võis olla viimati aastas 1995-99. Ma lausa naudiks sellist olukorda. Paneks kohe küünla sellise ime puhul.

[Küülaline]

On ikka hiljem ka olnud üksikuid elektrikatkestusi, aga enamasti etteteatamisega ja mitte üle 3 - 4 tunni. Oleneb muidugi kohast - metsas olevate õhuliinide puhul on olukord teine.

[Külaline]

Jaa, missugune katastroof, voolu pole hetkeks. Mina küll ei mäleta millal mul viimati voolu polnd, võis olla viimati aastas 1995-99. Ma lausa naudiks sellist olukorda. Paneks kohe küünla sellise ime puhul.

Reaalne elu: http://www.ohtuleht.ee/801992/torm-moll ... apidamises

Tegelikult on värk niimoodi, et kui (maakohas) liitumispunkti elektrikvaliteet on niru siis on võimalik elektrimüüjalt välja kaubelda "olematu" hinnaga elektripakett ja sellisel juhul on teatud päikseelektri seadmeid kasutades enda elektrikulusid võimalik väga reaalselt alla nulli viia ja tagada endale püsiv elekter ka katkestuste puhul.
ping

[Lauri234]

Jaa, missugune katastroof, voolu pole hetkeks. Mina küll ei mäleta millal mul viimati voolu polnd, võis olla viimati aastas 1995-99. Ma lausa naudiks sellist olukorda. Paneks kohe küünla sellise ime puhul.

Sügisel oli terves külas nädal aega elekter ära. Generaatorid podisesid igalpool. Infoks, et generaatoriga elektri tegemine on >8x kallim kui EE elekter.

[Külaline]

Tuli vahepeal selline uitmõte, et kui 15 kWp on mikrotootja max piir, kas siis 5 kW on mikrotootja max ühefaasiline liitumine?

Maja elektriskeemi teeks siis nii, et jagaks tarbimise küll kolme faasi vahele ära, aga asjad, mis eriti ei kannata pingekatkestust(netiruuter, kellaga pliidid - ahjud , külmikud, jms,) paneks PV ga faasi. Ülejäänud kahe faasi ette paneks aga ümberlülitid, et need saaks samuti PV faasi lülitada.

Enamuse ajast toimiks kogu maja siis ühe faasi pealt, st et omatoodangu ärakasutamine oleks maksimaalne.
Alles siis kui selle faasi poolt võrgust võetav vool läheks juba liiga suureks, lülita(ta)ks teise(d) faasi(d) tagasi ümber.


Vaatan oma õsp/elektriküttega maja tarbimist, enamuse ajast jääb see alla 2 kWh tunnis.
Minu peakaitse on praegu 32 amprit aga ka standardse 25A puhul oleks faasi pidev tarbitav võimsus 6 kW kandis.
Inverteri töötamisel oleks päikselisel päeval võimalik ilma ümberlülitamata võtta vabalt sealt faasist oma 10 kW?

Ümberlülituse saaks teha käsitsi või ka miski voolureleega.
Kuna muundur üle 5 kW niikuinii välja ei anna, siis 5,5 kW võimsus võrgu ja muunduri vahel tähendab automaatselt võrgust tarbimist.... Seega pole isegi energia suunda vaja mõõta.
.

Viiekilovatise PV nikerdaks vast 5 tuhhiga püsti.

[Külaline]

Nikerda mida tahad, üldiselt Päike Eestis paistma ikka ei hakka.

[Külaline]

Nikerda mida tahad, üldiselt Päike Eestis paistma ikka ei hakka.

Elad keldris, no siis küll.

[Külaline]

testla soalr roof nüüd eeltellimises https://www.inverse.com/article/31438-t ... um=inverse ~236€ m2

[Külaline]

Postimees kah uudise ära tõlkinud
http://tehnika.postimees.ee/4108707/tes ... t-odavamad
30 aastaga säästab maja elektriarvetelt 64 000 dollarit?
Mul küll pisut väiksem maja, aga kütan elektriga ja aastas kulub 1500 euri jagu elektrit.
30 aastaga ei õnnetu kuidagi üle 45 000 säästa.

Kunagi vaatasin USA elektrihindu, mõnedes osariikides oli meist odavam, mõnes kallim... ,Kuhu NY kuulub, ei mäleta.

[Külaline]

Postimees kah uudise ära tõlkinud
http://tehnika.postimees.ee/4108707/tes ... t-odavamad
30 aastaga säästab maja elektriarvetelt 64 000 dollarit?
Mul küll pisut väiksem maja, aga kütan elektriga ja aastas kulub 1500 euri jagu elektrit.
30 aastaga ei õnnetu kuidagi üle 45 000 säästa.

Kunagi vaatasin USA elektrihindu, mõnedes osariikides oli meist odavam, mõnes kallim... ,Kuhu NY kuulub, ei mäleta.

Meerikas on majade standardvarustuses suured külmikud, kliima-/jahutusseadmed ja paremates majades ka basseinid.

Ka meil on moodsaid (jahutust vajavaid) maju millede suvekuude elektriarve käib 500eur kanti. ja talve kuuarved 1000eur tuuri.
ping

[Külaline]

Tuli vahepeal selline uitmõte, et kui 15 kWp on mikrotootja max piir, kas siis 5 kW on mikrotootja max ühefaasiline liitumine?

Maja elektriskeemi teeks siis nii, et jagaks tarbimise küll kolme faasi vahele ära, aga asjad, mis eriti ei kannata pingekatkestust(netiruuter, kellaga pliidid - ahjud , külmikud, jms,) paneks PV ga faasi. Ülejäänud kahe faasi ette paneks aga ümberlülitid, et need saaks samuti PV faasi lülitada.

Enamuse ajast toimiks kogu maja siis ühe faasi pealt, st et omatoodangu ärakasutamine oleks maksimaalne.
Alles siis kui selle faasi poolt võrgust võetav vool läheks juba liiga suureks, lülita(ta)ks teise(d) faasi(d) tagasi ümber.


Vaatan oma õsp/elektriküttega maja tarbimist, enamuse ajast jääb see alla 2 kWh tunnis.
Minu peakaitse on praegu 32 amprit aga ka standardse 25A puhul oleks faasi pidev tarbitav võimsus 6 kW kandis.
Inverteri töötamisel oleks päikselisel päeval võimalik ilma ümberlülitamata võtta vabalt sealt faasist oma 10 kW?

Ümberlülituse saaks teha käsitsi või ka miski voolureleega.
Kuna muundur üle 5 kW niikuinii välja ei anna, siis 5,5 kW võimsus võrgu ja muunduri vahel tähendab automaatselt võrgust tarbimist.... Seega pole isegi energia suunda vaja mõõta.
.

Viiekilovatise PV nikerdaks vast 5 tuhhiga püsti.

Põhimõtteliselt õige aga toimiv ümberlülitus nii lihtsalt ei käi.
ping

[Külaline]

Miks ei peaks saama ümberlülitust nii teha?
Lülitatakse ümber ju ainult seadmeid, mida voolukatkestus ei häiri.
Ja lülitatakse alles siis kui võrgust juba mõnda aega ja vägagi suurt võimsust võetakse. Pilves ilmaga 5,5 kW faasi kohta, päikesega juba üle 10 kW. Märkisin, et ka kevadel ei ületa keskmine tarbimine eriti 2 kW.
Tarbimise ühtlustamist prioriteedireleede abil saab lisaks niigi teha.

Kood: Vali kõik

[Külaline]

Miks ei peaks saama ümberlülitust nii teha?
Lülitatakse ümber ju ainult seadmeid, mida voolukatkestus ei häiri.
Ja lülitatakse alles siis kui võrgust juba mõnda aega ja vägagi suurt võimsust võetakse. Pilves ilmaga 5,5 kW faasi kohta, päikesega juba üle 10 kW. Märkisin, et ka kevadel ei ületa keskmine tarbimine eriti 2 kW.
Tarbimise ühtlustamist prioriteedireleede abil saab lisaks niigi teha.

Ei kirjutanud et "ei saa" vaid et "pole nii lihtne".
Joonista skeem, lisa joonisele kõikide juhtude voolude suunad ja suurused, siis näed kui lihtne see on.
Arvesta eesti pilvede eripära, rünkpilvi võib päevas sadu paneeli eest läbi lennata.
ping

[Lauri234]

260W paneel 129€ + transport tasuta
https://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/o ... stall.html