Ehitusfoorum

Ainult öise elektriga põrandakütet toimima ei saanud. Aastaid tagasi sai proovitud kahe toa põrandakütetega kokku 3kVA. Mõte oli ,et 6cm betooni põrandaplaadina akumuleerib öist energiat. Kahjuks jäid ööd lühikeseks- ei jõudnud ära kütta ööpäeva vajadust. Põrand läks ka lävepaku kohtadest mõresse (küttekaablita kohad). Lülitasin tagasi regulaatorite juhtimisele. Kuna tookord sisestasid tarbijad oma näidud ise siis kahe aasta jooksul mingit erilist tarbimise suurenemist kuude võrdluses hiljem ei tulnud.
Kui tahta ainult öise elektriga kütta peaks küttekaabel samas põrandas kolm korda võimsam olema kui tavaolukorras. Kaua betoonpõrand sellisele valule vastu peab ei oska öelda. Kas seal toas hommikutundidel ka mugav olla on.

Vesipõrandaküte ainus lahendus. Vett saab keeta öösel. Lisaks avanevad võimalused muudeks soojusallikateks. Ei tea kas tänapäeval keegi üldse julgeb küttekaablit paigaldada? Ja egas see öine hind ka nii väga odav enam ole. Kõvasti odavam kui päev muidugi. Ja ei ole raske pesumasinatel taimeri funktsioon üles otsida ja boilerid ööks sättida. Egas muud nagu ei saagi teha, küttega näe ei mängi välja.
Aga kokku on hakatud hoidma. Naaber käib jopega toas näen läbi akna. ETV-s saadeti pilte pakasest, aga termomeetril näeb ka toatemperatuuri, 18 näitas paljudel. Eestlased külmetavad.

Esimesed tagasilöögid tootmises -
https://uueduudised.ee/majandus/suurim- ... oni-vorra/

jaguar3 kirjutas: 13 Dets 2021, 13:58 Vesipõrandaküte ainus lahendus. Vett saab keeta öösel. Lisaks avanevad võimalused muudeks soojusallikateks. Ei tea kas tänapäeval keegi üldse julgeb küttekaablit paigaldada? Ja egas see öine hind ka nii väga odav enam ole. Kõvasti odavam kui päev muidugi. Ja ei ole raske pesumasinatel taimeri funktsioon üles otsida ja boilerid ööks sättida. Egas muud nagu ei saagi teha, küttega näe ei mängi välja.
Aga kokku on hakatud hoidma. Naaber käib jopega toas näen läbi akna. ETV-s saadeti pilte pakasest, aga termomeetril näeb ka toatemperatuuri, 18 näitas paljudel. Eestlased külmetavad.

Kui öine hind on päevasest vähemalt 3 korda odavam ja külma ilmaga (-25C) on soojuspumba kasutegur alla kahe, siis on rahaliselt odavam ööelektriga, kasvõi mõne tunni jooksul otse akupaaki küttes energiat salvestada.
Nagu hommeööselgi, kui öösel on hind alla 10 sendi ja päeval on pikalt 30 kandis ja päevane tipptund on 45senti/kWh.
Ise panin akupaaki kohe 12kW tenne, mida seni sihtotstarbel polnud veel kasutanud.

Endal puuküttekatel +12kW tennid sees (lähevad järgi kui päike paistab) ja lisaks panin nad vahel ööseks manuaalselt peale kui elektri hind naeruväärselt odav oli. Ja nüüd plaanisin õhksoojuspumba lisaks paigaldada, et sügis/kevad ei peaks katelt üldse kütma. Aga see mis elektri hinnaga toimub tõmbas sellele plaanile pidurid peale. Ei ole mõtet, hea meelega kütan katelt edasi.

jaguar3 kirjutas: 14 Dets 2021, 07:42 ....Ja nüüd plaanisin õhksoojuspumba lisaks paigaldada, et sügis/kevad ei peaks katelt üldse kütma. Aga see mis elektri hinnaga toimub tõmbas sellele plaanile pidurid peale. Ei ole mõtet, hea meelega kütan katelt edasi.

Pane õhksoojuspump ja lisaks ka päikesepaneelid.
Kui paned piisavalt palju paneele, siis pead ehk vaid kaks kuud katelt kütma...
Kui paned väga palju, siis ei pea üldse kütma... suvel kogud raha talveks.
Kuni suvine elektrihind muidugi selle peale negatiivseks ei kuku, siis pead hakkama suvel peale maksma...

Ma tellisin õhksoojuspumba vahetuse ja pumbamüüja omal algatusel lisas reklaami päikesepaneelidest...

Nüüdseks on meie ÕVSP-d kasutatud natuke aega ja üksõhtu direktor tegi paar laias laastus arvutust. Võrreldes eelmise aasta 4 viimase kuuga oli sel aastal elektri eest lisaraha tulnud maksta vastavalt 12,16,8 ja 40€(august, september, oktoober ja november). Nüüd tuleb arvestada, et enne tuli soe tarbvesi alevist, siis nüüd oma pumbaga. Alevilt saadud sooja tarbevee arved olid stabiilselt 20€ kuus. Noh, augustis ei olnud vaja kütta ja seega tuli vist omatehtud sooja vee arvelt kokkuhoidu 8€. Arvan, et septembris pump tegi ka sooja, kuid plussis olime 4€. Tegelikult vist veidi rohkem juhul kui oli vaja kütta. Oktoobris küttis pump kindlasti korterit ja elektriarve oli suurem ainult 8€(?)+kokkuhoid sooja vee pealt. Novembris maksime rohkem 40€, millest tuleks lahutada soe vesi(20€). Midagi tuleks nüüd sellest soojast veest lahutada, sest külma vett läks küll rohkem, aga see on marginaalne. Ja meie alevis sellest nädalast sooja vee hinnad tõusid. Las tõusevad, ei huvita. Arvestades kütteperioodi, siis arvan, et mingi 2-3rm puid oleks meil praeguseks juba ära köetud. Kuna puud on meil omahinnaga 5-10€/rm. Täpselt ei mäleta, kuid kunagi sai mingis teemas sarnane number välja hõigatud.
Kokkuvõtteks - kui oleks pidanud katelt kütma oma puudega, siis veidi oleks pidanud vähem maksma. Kui oleks pidanud puid ostma(keskmine 35-40€/rm), siis oleks puudega kütmine isegi kallim tulnud. Kas viga on mingis arvutustehtes või ei ole midagi arvesse võtnud, ei oska öelda? Ja ega me peensusteni ei laskunud.
Ahjaa, direktori poolt veel üks tähelepanek. Omal ajal, kui korteris olnud haolgeenid sai vahetatud leedide vastu, siis ta ütles, et mingit märgatavat kokkuhoidu leedid ei ole andnud. Halogeene oli vähem, sest nad olid valgusjõulisemad. Nüüd on leede arvuliselt rohkem, et oleks sama valge.

NB! ÕVSP soetamiseks ei kirjutanud projekte toetuste saamiseks!

trebla kirjutas: 14 Dets 2021, 11:27

jaguar3 kirjutas: 14 Dets 2021, 07:42 ....Ja nüüd plaanisin õhksoojuspumba lisaks paigaldada, et sügis/kevad ei peaks katelt üldse kütma. Aga see mis elektri hinnaga toimub tõmbas sellele plaanile pidurid peale. Ei ole mõtet, hea meelega kütan katelt edasi.

Pane õhksoojuspump ja lisaks ka päikesepaneelid.
Kui paned piisavalt palju paneele, siis pead ehk vaid kaks kuud katelt kütma...
Kui paned väga palju, siis ei pea üldse kütma... suvel kogud raha talveks.
Kuni suvine elektrihind muidugi selle peale negatiivseks ei kuku, siis pead hakkama suvel peale maksma...

Ma tellisin õhksoojuspumba vahetuse ja pumbamüüja omal algatusel lisas reklaami päikesepaneelidest...

Mul on paneelid. Trackeri peal ja katusel. Ei need anna talvel miskit, enamus päevi tootmine 0.

Mul on paneelid. Trackeri peal ja katusel. Ei need anna talvel miskit,

Kas elektriarvega sa ei jää ühelgi kuul plussi... ?
...tähendab - neid on väga vähe.... ?

7,5kW on. Ma jään terve suvi plussi. Novembris nüüd oli viimane 0€ arve, detsember tuleb omast taskust maksta. Eelnevad aastad kattis kogu aasta elektriarve, nüüd elektri hind tõusis sügisest, suvel müüsin odavamalt, ei kata ära. Kui nüüd hind stabiliseerub, saab ehk jälle aasta keskmise nulli, ei tea, sõltub mis hinnaga suvel võrku läheb.

täpsustuseks.. kas nulli jäämine hõlmab ainult elektrienergia hinda või kogusummat koos võrgutasuga?

trebla kirjutas: 15 Dets 2021, 17:45 täpsustuseks.. kas nulli jäämine hõlmab ainult elektrienergia hinda või kogusummat koos võrgutasuga?

Kogu summat on ära katnud eelnevad aastad, aga see aasta ei mängi välja. Aga seda koos taastuvenergia toetusega, selle ma võtan välja kord aastas.

Mitu kWh Wp kohta jälgijaga aastas saad ?

12x295W paneele jälgijal, aasta toodang 4000-4200kWh. Mõte ei olnud rohkem toota (seda ka muidugi), aga pigem hajutada tootmine võimalikult pika ajavahemiku peale päeva jooksul, et rohkem ise ära tarbida.

jaguar3 kirjutas: 16 Dets 2021, 22:04 12x295W paneele jälgijal, aasta toodang 4000-4200kWh. Mõte ei olnud rohkem toota (seda ka muidugi), aga pigem hajutada tootmine võimalikult pika ajavahemiku peale päeva jooksul, et rohkem ise ära tarbida.

Selleks pane paneelid ka ida-lääne suunale kui nad katusel on - tootmismull venitatakse nii ilusti päeva peale laiaks. Mul nii on (noh põhjus oli rohkem selles et lõunasuund katusel on kola täis ja paneele polnud kuhugi panna). Esialgne hirm et tootmine kannatab ei osutunud tõeks - ka paigaldaja kes hiljem asja monitooris ütles et arvestades paneelide hulka pole tootlus kehvem kui puhtalt lõunasuunalise paigalduse korral.

Ongi nii tehtud, siin on üks näide ilusast päikeselisest ilmast juunis. Punane joon 3kWp jagu paneele katusel kahes suunas, kagu ja edela suunas. Roheline joon 3,5kWp jälgijal. Jälgijaga on mull ikka palju laiem. Eks see nurk mõjutab palju, katusekalle pole ju ideaalne.

Täna on meie elektriturg täpselt selline, et paneelidest parem investeering on inverter+akupank. Kui ikka öösel on elekter 15€/Mwh ja päeval 200+€/Mwh siis tasub seda 15 eurost elektrit akud täis panna ja ülejäänud päev selle peal olla.

Lauri_s kirjutas: 17 Dets 2021, 14:26 Täna on meie elektriturg täpselt selline, et paneelidest parem investeering on inverter+akupank. Kui ikka öösel on elekter 15€/Mwh ja päeval 200+€/Mwh siis tasub seda 15 eurost elektrit akud täis panna ja ülejäänud päev selle peal olla.

Kui suure peakaitsme taga pead istuma, et neil paaril tunnil terve päev purki panna ja mis maksab see purk. Hinnapõhisel juhtimisel on muidugi jumet.

standartne eramu peakaitse on tänapäeval vast 3x25 A ehk 17 kW.
1000 kWh kuus teeb 33,33 kWh ööpäevas, seega sellise keskmise päeva purkipanemiseks läheks kaks tundi..
Kui tarbid kuus 2000 kWh, siis kas vastavalt 2 tundi rohkem või 2x suurem peakaitse.

Võtame siis ümmarguse näite- kui hinnavõit on 100 €/MWh ehk 10 senti kWh pealt siis 10 kWh purgitäiega võidad päevas 1€. 20 s/kWh ja 20 kWh purgitäiega 4 euri.
365-ga ei maksa neid numbreid aasta jaoks siiski korrutada, sest iga päev sul ei õnnestu sellist võitu saavutada...

Purk ise jah maksab,,
Miskeid orienteeruvaid hindu võib vast siit näha https://www.europe-solarstore.com/batteries.html

Kui see purk vaid kestaks. Aku on aku, vananedes ei hoia elektrit enam ja siis jälle uus osta...ei näe mõtet Ja päikesejaamale lisada ka ei näe enam mõtet, targem on päeval ülejääk võrku müüa ja öösel asemele osta. Saad isegi rohkem asemele. Eks see kõik sõltub mis hinnad teevad tulevikus.

jaguar3 kirjutas: 16 Dets 2021, 22:04 12x295W paneele jälgijal, aasta toodang 4000-4200kWh. Mõte ei olnud rohkem toota (seda ka muidugi), aga pigem hajutada tootmine võimalikult pika ajavahemiku peale päeva jooksul, et rohkem ise ära tarbida.

Ka sellel ilusal päeval ei lähe võimsus isegi 3 kW -ni välja ?
Ka 4200 kWh annab vati aastatoodanguks suunajal 1,18 kWh.?
Mul on uus lõunasuunaline fix paigaldis ja tuli aastas 1,05 kWh/Wp.

Seoses paneelide odavnemisega(ehkki hetkel küll kallinevad) paistab lihtne üledimensioneerimine kasulikum olema, sest ehkki tipuajal läheb osa toodangut kaduma toodab suurem arv paneele viletsa ilmaga rohkem kui suunaja?
Olen vaadanud, et pilves ilmaga eri suundadesse suunatud paneelidel tootmiserinevust pole...

Sul paistab juba eakas paigaldis olevat...kas paneelide tootluse vähenemine on juba tuvastatav?

jaguar3 kirjutas: 18 Dets 2021, 09:13 Kui see purk vaid kestaks. Aku on aku, vananedes ei hoia elektrit enam ja siis jälle uus osta...ei näe mõtet Ja päikesejaamale lisada ka ei näe enam mõtet, targem on päeval ülejääk võrku müüa ja öösel asemele osta. Saad isegi rohkem asemele. Eks see kõik sõltub mis hinnad teevad tulevikus.

Tuleme selle teema juurde 6 kuu pärast tagasi... siis hõõruvad mittepaneeliomanikud käsi, sest elektrihind negatiivne ja paneeliomanikud unistavad akudest, et veidigi oma elektrist kasu saada...

..äkki..

trebla kirjutas: 18 Dets 2021, 02:50 standartne eramu peakaitse on tänapäeval vast 3x25 A ehk 17 kW.
1000 kWh kuus teeb 33,33 kWh ööpäevas, seega sellise keskmise päeva purkipanemiseks läheks kaks tundi..
Kui tarbid kuus 2000 kWh, siis kas vastavalt 2 tundi rohkem või 2x suurem peakaitse.

Võtame siis ümmarguse näite- kui hinnavõit on 100 €/MWh ehk 10 senti kWh pealt siis 10 kWh purgitäiega võidad päevas 1€. 20 s/kWh ja 20 kWh purgitäiega 4 euri.
365-ga ei maksa neid numbreid aasta jaoks siiski korrutada, sest iga päev sul ei õnnestu sellist võitu saavutada...

Purk ise jah maksab,,
Miskeid orienteeruvaid hindu võib vast siit näha https://www.europe-solarstore.com/batteries.html

Arvutustes kena, aga aku mis nii kiirelt laeks ei ole kättesaadaval hinnatasemel.

Selle hinna juures võib osta leafi, saad sõita ka ja h2v laadija mis võimaldab maja taha lükata on seal 6k eur kandis.

ainus jama, et 70% energiat tarbin 5 kuul kus küttevajadus ja seal ei piisa 33kwh ööpäevas. Lisaks mõlemasuunalise elektrisüsteemi mis katkestuseta tarbimist ümber lülitaks ehitus ei tule ka võhikule odavalt kätte. Sellise investeerimisvajaduse juures on mõistlik ikkagi suunata see tegevus tarbimise vähendamise suunas , eramaja puhul passiivsema hoone poole liikuda jne.

Aga huvitav teema tulevikuks. hetkel lihtsalt tarbimine väike ja sellise 14mwh aastase tarbimise juures jääb sääst investeeringule jalgu. Uut süsteemi luues saab sellised võimalused sisse arvestada , vanale raskem lisada.

[/quote]

Ka sellel ilusal päeval ei lähe võimsus isegi 3 kW -ni välja ?
Ka 4200 kWh annab vati aastatoodanguks suunajal 1,18 kWh.?
Mul on uus lõunasuunaline fix paigaldis ja tuli aastas 1,05 kWh/Wp.

Seoses paneelide odavnemisega(ehkki hetkel küll kallinevad) paistab lihtne üledimensioneerimine kasulikum olema, sest ehkki tipuajal läheb osa toodangut kaduma toodab suurem arv paneele viletsa ilmaga rohkem kui suunaja?
Olen vaadanud, et pilves ilmaga eri suundadesse suunatud paneelidel tootmiserinevust pole...

Sul paistab juba eakas paigaldis olevat...kas paneelide tootluse vähenemine on juba tuvastatav?

[/quote]

Sellel ilusal päeval oli ka +30 õhutemperatuuri, siis langeb tootmine ikka märkimisväärselt. Peale paduvihma saab näha ka 3700W tootmist. Lühiajaliselt muidugi, paneeli soojenedes langeb tagasi. Märtsis-aprillis sama.
Paigaldis on 6a vana ja väheneb küll tasapisi tootmine, jah. Iga aastaga tõrts vähem.
Mul põldu pole kuhu üledimensioneerida, linnamaja, jälgija oli ainsaks lahenduseks. Isetehtud, niiet väga kallis polnud.

Saab ka nii: Selle 15kwh akupaki laeb umbes tunniga täis kui istud 3X25A ühenduse otsas. Kui Akupank ei ole nii suur et terve päeva selle pealt üle elada siis ei tähenda et temast kasu ei oleks. Võta seda nii nagu sa sõidad autoga 10l/100 kütuse hind on 1,5€/L ja sõidad kuus 3000km. Kui nüüd õnnestub 3000 kilomeetrist sõita 1400 maha kütusega mille hind on 15s/L vs 1,5€/L siis..

Muidugi võiks arvesse võtta ka selle kulu mis läheb transpordivahendi soetamiseks...
Lisaks tuleks arvesse võtta ka see, et ühel juhul tangid ja sõidad, teisel juhul rohkem tangid kui sõidad