Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Kui müüja teeb arve EL sees teises riigis paiknevale kliendile, siis kas see mitte pole ilma käibemaksuta arve?

Kui saaja on eraisik, kas tema läheb seda ostu siis kuhugi deklareeerima ja käibemaksu maksmal ??

[Külaline]

Kui Lätlastele kaupa müüd ettevõtte alt, siis km ei peagi arvestama?

[kolv1k]

Kui müüja teeb arve EL sees teises riigis paiknevale kliendile, siis kas see mitte pole ilma käibemaksuta arve?

Kui saaja on eraisik, kas tema läheb seda ostu siis kuhugi deklareeerima ja käibemaksu maksmal ??

Üldiselt peaks olema nii, et mujalt riigis tellides ei ole sul ERAISIKUNA enda käibemaksukohuslase numbrit kuskilt võtta - seega tehakse see arve KOOS müüja riigi käibemaksuga. Paljudes online tellimiskeskustes on sellekohased märkused eraldi välja toodud - kus rohkem esiletooduna, kus vähem.

JURIIDILISE isikuna peaks asi toimuma sedasi, et saad arve ilma käibemaksuta, kui esitad müüjale ettevõtte käibemaksukohuslase numbri, või kui tuleb arve millegipärast koos müüjariigi käibemaksuga, siis saad läbi Eesti Maksu- ja Tolliameti käibemaksu sellelt arvelt tagasi taotleda. See võtab muidugi pisut aega, ja eks esimene kord on vähe segasem ka. Samas pakuvad ka nii mõnedki firmad teenust, kus sellist teenust osutatakse - kui arveid tuleb rohkem ja/või regulaarselt võib aja kokkuhoid olla väärtuslikum kui teenustasuna "kaotatud" raha.

Juriidilise isiku puhul ongi oluline see, et ettevõtlusega seotud kuludelt saab käibemaksu tagasi küsida, seega deklareerides 0-käibemaksuga välisriigi arvel olevat kaupa sa niiöelda oledki saanud käibemaksu "tagasi" - sa lihtsalt ei maksnud seda. Kaupa müües maksad müügikäibemaksu ära ja asi vask.

[Külaline]

Kui ostad ettevõttena kuu jooksul kaupa 1000 eur eest (sh. km) ja müüd kaupa/teenust 2000 eur eest (sh. km), mida seal tagasi küsida on?

[kolv1k]

Kui ostad ettevõttena kuu jooksul kaupa 1000 eur eest (sh. km) ja müüd kaupa/teenust 2000 eur eest (sh. km), mida seal tagasi küsida on?

Kui sa ostad ettevõtjana 833,33+km eest kuus ja müüd 1666,66+km eest kuus, siis juhul kui sa ostukäibemaksu deklareerimise ajal tagasi ei küsiks, maksaksid käibemaksu riigile ~333,33, mitte ~166,66 mille saaksid siis kui ostukäibemaksu tagasi küsiksid ja maksma peaksid nende vahe (~333,33-~166,66=>~166,66).

Ehk käibedeklaratsiooni õieti täites ja majandustehinguid õieti kajastades küsid sa käibemaksu tagasi kogu aeg -
tahad siis või mitte, vähemalt nende perioodide eest kui sul on käibemaksuga maksustatud kuluarveid.

[Külaline]

siia teema kõrvale ronis reklaam välja

http://en.secondsol.de/handelsplatz/mar ... 2,LIST.htm
palju ei viitsinud sirvida, aga odavamad paneelid tulid 31 senti/Wp + km

[Külaline]

... veel - miski kasutatud inverteri saab sealt juba 5 s/vatt+ km eest.. nii hakkab juba looma....

paar tuhat euri ja nokitseda tahtmist ja saad süsteemi 50 s/W püsti.

Võib-olla see ei kesta 25 aastat aga v-olla kestab...

Paljud isetehtud asjad ei tasu ära... aga ikka parem, kui raha lihtsalt maha juua...

[Külaline]

Eestis päikesepaneelidele kulutatud raha on põhimõtteliselt sama mis raha maha juua.

[Lauri234]

siia teema kõrvale ronis reklaam välja
http://en.secondsol.de/handelsplatz/mar ... 2,LIST.htm
palju ei viitsinud sirvida, aga odavamad paneelid tulid 31 senti/Wp + km

+ shipping. Enamasti odavad seal min kogused 100+
Eestist saab odavamalt (mõistlike koguseid).

[Külaline]

Eestis päikesepaneelidele kulutatud raha on põhimõtteliselt sama mis raha maha juua.

Seda ütles siis kes?
Ja kui paneelid isegi tasuta saab, ei tasu see ära, umbes nii.

[bomž]

loomulikult tasub juua! pole vaja mingeid paneele, piisab kiletükist pea kohale kui sadama hakkab, siis on hea edasi juua. muidu lahjendab vihm odekolonni ära.

[Külaline]

Ja kui paneelid isegi tasuta saab, ei tasu see ära, umbes nii.

juua oskab pea iga mees kellel maks veel vähegi peab. paigaldada neid paneele oskavad aga vähesed ja selle eest peab sageli peale maksma ja peab maksma ka selle eest, et teada saada kas üldse on mõtet nendesse investeerida.

[Külaline]

siia teema kõrvale ronis reklaam välja
http://en.secondsol.de/handelsplatz/mar ... 2,LIST.htm
palju ei viitsinud sirvida, aga odavamad paneelid tulid 31 senti/Wp + km

+ shipping. Enamasti odavad seal min kogused 100+
Eestist saab odavamalt (mõistlike koguseid).

100+ on paras kogus kahe peale võtta näiteks.... Kumbki ainult 12 kWp.

Möödaminnes tood ise ära... Ma tean meest, kes sealtkandist kaubikuga tihti mööda sõidab.

Kuidas selle mikrotootmisega oli ? Kas võis panna ühe paigaldise kinnistu kohta või ühe paigaldise liitumise kohta?

Mul maakodu kahe eraldi katastriüksuse peal, mõlemal oma liitumine.

[Külaline]

Paneelid võid kasvõi naabrimehe kinnistule panna, kuidas kokku lepid.
Juhtmed kipuvad pikaks jääma kui vahemaa tuleb üle 150 meetri.
Ping

[Külaline]

20 A liitumine maksab ise paremal juhul 3200 euri

[Külaline]

1 eur/W
http://majandus24.postimees.ee/4083903/ ... 1492410601

[Külaline]

Eesti suurim päikeseelektrijaam kerkis paari kuuga
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=77916378

Aina ehitavad, kuigi mõne arvates majanduslikult täiesti hullumeelne idee

[solnuška]

Rahapesuks oleks küll hea idee. Paned paneelid "tiksuma" ja päike pleegitab raha kenasti valgeks.

[Külaline]

Eestis pidi juba probleemiks olema paneelide vargus?
Kas see on vaid kuulujutt või teab keegi lähemalt rääkida?
Mis aitaks seda ohtu vähendada?

Ma paneks muidu kah oma maakoju kasvõi 15 kWp täiskomplekti üles, aga enamusest aastast ei ole seal kedagi kohal.

[Külaline]

Eestis pidi juba probleemiks olema paneelide vargus?
Kas see on vaid kuulujutt või teab keegi lähemalt rääkida?
Mis aitaks seda ohtu vähendada?

Ma paneks muidu kah oma maakoju kasvõi 15 kWp täiskomplekti üles, aga enamusest aastast ei ole seal kedagi kohal.

See juba aastaid tagasi nii meil kui mujal maailmas probleemiks (vaata ajakirjandusest).
Neid on lahkunud nii maapinnalt kui ka katuselt.
Selle vastu, et paneelid või inverter igavusest jalutama ei läheks, on olemas erinevad abinõud.

viewtopic.php?f=24&t=57854&hilit=ping
ping

[Toivo19]

Tuuleenergia on soodsa asukohaga eestis isetasuv, st. kui puuduks taastuvenergia toetus, oleks süsteem isetasuv. Kuid tänu taastuvenergia toetusele on võimalik tuulega ratsa rikkaks saada. Seepärast tuuleärikad üksteist ei salligi ja Tootsi tuulepark on ilmekas näide. Kõige olulisem on ikkagi KOV-dele katuseraha maksta (Hiiumaal jäeti maksmata), muidu jäädki kohtuuksi kulutama.
Päikesenergia oli Portugali uurimuse järgi 4 korda kallim kui tuul ja ilma riigiabita ei ole tasuv. Aga kui saab küüned riigi toetusele taha siis on "tasuv". Sama eestis. Saksast ärme räägi, seal on riik vägagi helde käega.

Oled hiidlastest imelikul arvamusel: neil on MTÜ Hiiu Tuul kes käib riigi vastu kohut, et tuuleparki ei tuleks. Kas nad on solarfirmade käsilased? Tuulefirma pakub hiidlastele 500000-800000 € aastas aga mõningad tegelased käivad selle vastu käivad kohut.

[jaguar 3]

Väike tähelepanek Lõuna-Eesti ilmastiku kohta. Viimane päikesepaisteline päev oli 9.veebruaril. Ehk varsti 3 kuud järjest pole ühtegi "päikesepaistelist" päeva olnud. Ja alates detsembrist 2016 kuni tänaseni on päike säranud ainult 4 päeva ja needki jäid veebruari kuusse, kus päevad lühikesed, kõik ülejäänud päevad sisaldavad pilvisust. "Päikesepaistelise" päeva all pean silmis sellist ilma, kus päike särab ehast koiduni ja ei ükski pilveke päeva ei riku. Lisaks, kuna ise viibisin märtsi kuu Soomes, võin võrdluseks öelda, et seal päike säras pea iga päev. Ja meil Lõuna-Eestis ainult pilved, pilved ja ainult pilved:( Ei tea kas on see aasta erakordselt pilvine või on alati nii olnd, ei osand varem tähele panna. Niiet tootlikus üpriski madal, palju madalam kui ükski päikesejaama online kalkulaator lubab.

[Külaline]

aastad/kuud/päevad/tunnid pole vennad.

kui veidi lapata selle kallal
https://www.suntrol-portal.com/en/plant/search/browse

siis on näha, et ka Eesti lõikes on vati tootlused erinevad, aastad erinevad üksteisest jne.

Aga üldine trend on, et Loode-Eestis toodab rohkem kui Kagu-Eestis ja need tootlused on praktikas suuremad kui kuskil kesk-Saksamaal.

Küll aga võib kindel olla, et meil ei saa talvekuudel (novembrist veebruarini) midagi millest ka praktilist kasu oleks, sakslased/belglased samal ajal aga midagi saavad - arvatavasti piisavalt, et oma soojuspumbad enam-vähem ära toita, seda enam, et neil samal ajal soojem ilm õues ja seetõttu pumba energiatarve ka väiksem kui meil.

Omaette teema on muidugi ka see, et kas mitte saksas muundurid suvel ise tootmist vähendama ei hakka, kui energiat ülearu ja sagedus tõuseb ??
Meie sagedus on vene sagedus ja meie tootmine seda kõigutada ei suuda...
Kuidas see asjaolu muunduri sätete poole pealt välja näeb?

[Külaline]

Tartu kohta käivaid andmeid saab vaadata siit: http://meteo.physic.ut.ee/
Ava alajaotus "kiirgusvoog" ja avaneb graafik W/m2 (watti ruutmeetri kohta).
Arhiivist saab ajalugu vaadata.
ping

[jaguar3]

Ei saa aru, Suntrolit vaadates võib öelda et mõnel mehel on olukord isegi veel nutusem kui mul. 5,5kWp süsteem on tootnud kõvasti vähem kui minu 3,5kWp.
5,5kWp vs. 3,5kWp siis praeguse seisuga tootnud:
jan. 83 vs. 40
feb. 94 vs. 154
mar. 219 vs. 314
apr. 202 vs. 390
Minul muidugi trackib üks asi, teine asi ilm võib ka erineda muidugi. Aga no et nii palju erineb?