http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ra ... d=67351506
Et majad energiasäästlikult ka toimiks, on vaja nutikat elektroonikat, mis ei pruugi üldse palju maksta ja mille loomiseks on Eestis ka piisavalt kompetentsi. Elektroonika peaks aitama korraldada, millal, millega ja kuidas kütta, kuidas ja millal õhutada jne. Siin on karjääritegemiseks ruumi väga paljudele inimestele.
Kui poodides ringi vaadata ja hindasid võrrelda teiste EU maade hindadega, siis millegipärast ei paista kusagilt, et EV-s oleks nutikas elektroonika odavate killast.
Tõesti, elektroonika peaks aitama, aga kui suur % toodetud elektroonikavidinatest töötavad 100%-se kindlusega ja kui ruttu nad moraalselt vananevad?
Milleks ja kui palju on vaja EV-le karjäärihimulisi inimesi?
Kui mõelda, et Eesti elamufond on Lääne-Euroopa keskmisest oluliselt vanem, kolmveerand meie majadest on ehitatud Nõukogude võiduka paneelmajanduse ajal ja need majad on vanad nii moraalselt kui ka füüsiliselt, on siin võimalus väga suur.
Kas Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Soomes, Rootsis jne nn.vanades Euroopa riikides on juba kõik üle 30 aastased paneelmajad maha lammutatud ja uued A-klassi paneelikad ehitatud?
Praegu mõtlevad iga energiasäästliku maja juures arhitekt ja insener otsast peale, kuidas targalt ehitada. See kulutab aega ja metsikult raha, et iga kord uuesti jalgratast leiutada.
Ei saa mitte aru, miks nad ei peaks seda iga kord uuesti tegema? Kui ta mõtleb korterelamuid, mida saaks odavuse mõttes ehitada kombinaatides ja kokku monteerida kohapeal, siis saame lihtsalt omale uuemad/teistmoodi välimusega Õismäed, Mustamäed, Lasnamäed ja misiganesmäed.
Kui Nõlvak mõtleb eramuid, siis Tabasalu mäe all asuvasse "koonduslaagri" tüüpi eramute kompleksi mind kohe mitte miski vägi elama ei ahvatle. Aga selleks, et eramu oleks oleks omanäoline, ei saa kasutada tüüpprojekte. Nõukaajal oli eramute kohta ilus nimetus- individuaalelamu ehk ainuprojekt ja need vajavadki natuke mõttetööd.
Kas Nõlvak propageerib laiskade arhidektide ja inseneride "tootmist"? Kuidas muidu seletada tema seda mõtet a`la teeme kaks-kolm tüüpprojekti valmis ja ülejäänud aja kasseerime "patenditasu".
Midagi oleks nagu paigast ära ja hästi ei taipa, kuidas saab inseneride jaoks olla passivmajade projekteerimine tohutu mõttetöö nagu nad ise väidavad, aga selle tohutu mõttetöö tulemuse valmisehitamine on ainult ca 10% kallim nn tavamaja ehitusest. Kui see projekt on nii keerukas, siis miks peaks keerukate sõlmede ehitus olema ehitaja jaoks praktiliselt sama hinnaga, mis tavamaja? Ausalt öeldes pole veel sattunud lugema võrdlevaid kalkulatsioone, mida need passiivmajade propageerijad selle ca 10% suuremate kulutuste hulka arvavad, kas ainult materjalid või materjalid koos tõõjõu kuludega või projekti maksumus koos materjalide ja tööjõu kuludega. Sellest nad on vait nagu kuldid rukkis.
See Nõlvaku artikkel tuletas meelde eesrindliku mehhanisaator-lüpsja kõnet mõnel NLKP järjekordsel kongressil, kes hüüdis kõnepuldist igatsugu hulle hüüdlauseid, ise nende tähendusest mitte essugi taipamata.
PS! Püüan aru saada passiivmajade olemusest ja nende vajalikkusest ega ole nende vastane, aga see loosunglikkus ja mingite numbrite tekitamine paberitele ei tee veel paljusid paberitega maju passiivmajadeks tegelikkuses.
.
Kui plaatvilla kujul siis nagu usaldaks aga kui puistena ....
