Ehitusfoorum

vaata nende tootjate tootlusi, kellel pikem ajalugu.
näidiseid leiad www.taastuvenergia.ee tehtud tööde lehekülgede tootmisandmetest ja seal kasutatava Suntrol Portali lehel saad ka ise süsteeme otsida kasvõi kogu Euroopas/maailmas ?

http://meteo.physic.ut.ee/ - valid vasakult aasta ja klõpsad seejärel soovitud kuule - saadki kuu keskmise kiirgusnäitaja (NB! See on ööpäevane keskmine).
2017 mäts (tänaseni) - 72W/m2
2016 märtsi - 97
2015 märts - 86
Varasematel aastatel seda mõõdikut ei olnud.
Arvestades, et kuu alles poole peal ja päike käib hoogsalt järjest kõrgemalt - üsna tavaline märts.

Täna öösel kukub elektrihind erakordselt madalale.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ta ... d=77544894

Ei kuku ega tõuse midagi, mul on mitmeks aastaks fikseeritud hind. Hea muretu, ei pea elektrihinda muudkui vahtima ja pabistama et mis siis küll saab kui näiteks terroristid mõne elektrijaama õhku lasevad ja börsihind näiteks umbes kahekordistub. Ühe keskmise kodutarbimise puhul need võimalikud säästetavad sendid ei ole seda muret väärt.

ed elektrimüüjad on selle võimaliku tuumajaama rikke kah oma marginaali sisse planeerinud, ära muretse.
Aga aitäh - sinu marginal võimaldab minul nullmarginaaliga osta..

Külaline kirjutas: 15 Mär 2017, 16:18võimaldab minul nullmarginaaliga osta

Kuidas see võimalik on?

Eelmine külaline, palju sa reaalselt kwh eest maksad? Mõtlen et võrgutasud ja muud särgid-värgid kõik sees.

Küülaline kirjutas: 15 Mär 2017, 17:04

Külaline kirjutas: 15 Mär 2017, 16:18võimaldab minul nullmarginaaliga osta

Kuidas see võimalik on?

Kui tahtsin elektrimüüjat vahetada, siis senine müüja tegi uue pakkumise milles tõmbas maha ka selle pisukese marginaali, mis börsihinna peal veel oli. Seda pidasin silmas.

Külaline kirjutas: 16 Mär 2017, 08:24tõmbas maha ka selle pisukese marginaali, mis börsihinna peal veel oli

See tundub küll uskumatu. Milliste müüjate vahel see vahetus toimus?

Küülaline kirjutas: 16 Mär 2017, 09:05 See tundub küll uskumatu. Milliste müüjate vahel see vahetus toimus?

kaks päiksepaneelidega naabrit , võrku ei saa müüa ja müüvad üksteisele

Noooh täna raha tuleb?
Hämmastav kuidas päevad erinevad (vihmane/päikeseline).
1 päev toodab 20x rohkem kui järgmine päev.

Ei tule siin midagi veel, ilm on ju vahelduva pilvisusega, meil vähemalt (Lõuna-Eesti). Aga selle aasta rekord võib ära tulla küll täna.
Ja üks päev toodab koguni 40 korda rohkem kui teine (0,6 vs 23kWh). Ja kui veel lauspäikesega ilm peaks tulema, siis see kordade arv suureneb veelgi.

No kuidas siis nii, see pole justkui tasuv?

http://tartu.postimees.ee/4056705/raadi ... aikesepark

Raadi vanal sõjalennuväljal hakkab laiuma suur päikesepark

Ettevõtte plaanidest annab aimu Tartu valla kodulehel olev teade Tila külas asuva päikesepargi detailplaneeringu algatamise kohta. Planeeringu eesmärk on päikeseenergia tootmise pargi rajamine, mille võimsus on 50–60 MW.

Päikesepargi pindala Tartu vallas on ligi 115 hektarit ja Luunja vallas pea 21 hektarit.

Paar aastat tagasi hakkas Võrumaal Sõmerpalu vallas elektrit tootma Energy Smarti Kurenurme 110-kilovatine päikesepark. Seal ligi hektaril laiuval pargis on 11 päikesejälgimistorni, mille küljes olevad päikesepaneelid liiguvad koos päikesega.

«Meil läheb hästi,» kinnitas Energy Smarti OÜ juhataja Ronald Nermann. «Plaanime ka uue ja suurema päikesepargi rajamist Eestis.» Päikesejälgimissüsteemiga «elektrijaama» tasuvusaeg on tema sõnul praeguste hindadega 10–12 aastat.

"Meil läheb hästi" in my ass. Mulle tundub, et tihti need kellel stasti läheb, püüavad teha head nägu et neil läheb hästi.
2015. aasta käive 4224 eur.

"ENERGY SMART OÜ on oktoober-detsember 2016.a. tasunud makse: riiklikud maksud 0,00 € ja tööjõumaksud 0,00 €". Pole palkasid maksnud, pole käibmekasu maksnud, sest käivet pole. Läheb hästi.

Millise valemiga Raadile ja Hiiumaale suuri jaamu planeeritakse?
Kas omanikud plaanivad sellele hobile siis peale maksta?

Külaline kirjutas: 24 Mär 2017, 19:04 "Meil läheb hästi" in my ass. Mulle tundub, et tihti need kellel stasti läheb, püüavad teha head nägu et neil läheb hästi.
2015. aasta käive 4224 eur.

"ENERGY SMART OÜ on oktoober-detsember 2016.a. tasunud makse: riiklikud maksud 0,00 € ja tööjõumaksud 0,00 €". Pole palkasid maksnud, pole käibmekasu maksnud, sest käivet pole. Läheb hästi.

Mitte, et ma siin poolt valiks, aga eeltoodud andmete juurde sobiks kõrvale ka natuke selgitavaid fakte:

Ajakirjanduses avaldatud allikate järgi suutis Energy Smart OÜ liitumisega ühele poole saada ja jaam alustas 2015.a. kevadel elektrienergia tootmist - tõsi, mitte maksimaalsel võimsusel. Samuti ei oska ma ise öelda, kas neile rohelise energia toetust maksti/makstakse, said nad ju suurelt toetatud oma jaama ehitusel. Seega käibenumber võibki selline kujuneda, nagu teie poolt väljatoodu. (viide: http://www.tuuleenergia.ee/2015/11/voru ... ia-keskus/)

Mis puudutab seda Eesti Maksu- ja Tolliameti peetavat iludusvõistluste tabelit, siis tasuks ehk tähele panna, et isegi kui käivet on korralikult, aga samasse perioodi satub omakorda vähemalt samasuur investeering millesse iganes, on täiesti reaalne, et selle tabeli mõistes teil käivet pole, kuna tagasiküsitav käibemaks võib olla suurem kui tasumisele kuuluv, siis selles tabeisse pannakse kirja 0. Ei oska praegu öelda, kas kvartali tabelisse märgitakse kvartali summaarne tasutud käibemaks või kuude lõikes summeeritud. Samas olgem realistid, aasta IV kvartal pole just suurima tootlusega ajaperiood, selles perioodis tekkinud käive on suhteliselt väike - seega pole eelkirjeldatud stsenaarium võimatu. Ja noh, kes endale sellises mastaabis elektrijaama puhul palka maksta tahab, kasumisse niipea ei jõua, eeldusel et see on ainus selle firma sissetuleku allikas. Seda, et inimesed lausa rumalad pole, tuleks ju tegelikult heameelt tunda...

Lühidalt tahtsin öelda seda, et võttes aluseks suhteliselt suvalisi fakte, teadmata kuidas need numbrid kujuneda võivad, ei ole mõtet nende alusel põhjapanevaid ja lõplikke seisukohti kujundada. Samas kas seda kõike arvesse võttes on Smart Energy OÜ esindaja jutul, et "kõik läheb hästi" tõepõhi all, on küll igaühe enda otsustada - ainult 100kWp jaamaga minu isiklikul hinnagul alles alustanuna eriti "või sees" olla ei saa.

1) Käive=müük seal, vahet ei ole palju midagi sisse ostetud on.
2) kui tagasiküsitav km on suurem kui tasumisele kuulvuv, siis läheb sinna kirja käibemaks miinusmärgiga. Et oli hirmus km maksmine ja samas tagastamine ning kokkuvõttes täpselt 0,00, ei ole usutav.

Külaline kirjutas: 26 Mär 2017, 23:34 1) Käive=müük seal, vahet ei ole palju midagi sisse ostetud on.
2) kui tagasiküsitav km on suurem kui tasumisele kuulvuv, siis läheb sinna kirja käibemaks miinusmärgiga. Et oli hirmus km maksmine ja samas tagastamine ning kokkuvõttes täpselt 0,00, ei ole usutav.

No ok, peab siis veelkord üritama selgitada, ju siis eelmise vastuse mõte ei jõudnud pärale.

Maksuamet selgesõnaliselt kinnitab, et kui isikule tagastatud maksusumma on suurem kui talle määratud summa (ehk vastus tuleks miinusega), siis kuvatakse summana 0, mitte ei lähe number miinusesse. Samuti selgub, et kogu summa, kui vaatame mitut kvartalit puudutavat tabelit moodustub kvartalite tulemuste liitmisena. Ehk kui summaarselt küsitakse igas kvartalis rohkem käibemaksu tagasi kui makstakse või maksma peaks, ongi summaarses (mitmest iganes kvartalist ka jutt käib) tabelis tulemuseks ümmargune 0 (viide http://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-amet ... tud-maksud).

See ongi selle tabeli loll omadus (eriti mis puudutab käibemaksu), et tegelikult ei näita AINULT see tabel suurt mitte midagi.

Kogu see jutt põhineb minupoolsel eeldusel, et olete need andmed võtnud EMTA poolt väljastatud tabelitest. Eraldi seal eraldi käivet ei näidata, eelpool olevas viites on samuti selgitatud, millised maksud millises lahtris kajastatud on. Ja täpsustavalt küsiks (no et asi klaar oleks selle käibega), et kus "seal" see käive = müük - jutt siis sellest 2015.a. käibest 4224€.

110 kW statsionaarselt toodaks maksimaalselt 110 MWh aastas, jälgijatega ehk 150 MWh.
Kui börsihind ka 40 euri oleks ,siis üle 6000 börsilt aastakäivet ei saaks.

Toetused? Kas need on?
Kui kevadel alustasid tootmist ja 4224 euri kokku said, siis ilmselt ju pole?

Või loodavad pikemas perspektiivis kvoodikaubanduse peale nagu meretuulikute mehed?

(Aga kas nad ostsid pankrotipesa ära?)

Ilmselt oleks suhteliselt hea tasuvusega komplekt mis võimaldaks kasutada nii PV paneeli energiat kui ka odavat ööelektrit salavestatuna tippajal :
1. 260W PV paneelid
http://www.akromex.com/eshop/et/paikese ... 250-w.html
2. Inverter- laadija. MPPT kontroller http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-ups.html
3. Akud http://www.akromex.com/eshop/et/akud/25 ... 100ah.html
Küsimus oleks aga kes teeks, kus saaks korraliku tarbimise poolse kontrolleri?

Kui tahta kasutada nelja kõige odavama öötunni energiat, siis peaks asjandus mahutama 20 tunnise maksimaalse talvetarbimise vajaduse.

Minu puhul oleks see näiteks 80 kWh, ülejäänud 4 tunniga peaks see siis laadimise kõrval võimaldama tarvitada otse võrgust nende 4 tunni tarbimist, ehk 16 kWh võimsusega 4 kW.
Kokku tarbitav võimsus siis nende 4 tunni jooksul 24 kW. iga faasi peal 8 kW, ampreid vaja 35.

??

Mul 32A täna lausa olemas, nii, et võimsust juurde pole osta vaja.

Aga kuidas see loogika nüüd üles ehitada ?
Kui päike juba kõrgemalt käib, siis pole öösel vaja akut täis laadida, kui päeval päikesepaneelist tasuta saab?
Juhtub aga pilvine ilm tulema, siis ei saa paneelist miskit - aku tühi ja tarbid kallist päevaelektrit...??

Või laadida igal juhul öösel aku ääreni täis ja pëval laed ainult niipalju, kui oled ära kulutanud - st hommikuse elektri katad päevase paneelitoodanguga ja õhtuse elektri laed igal juhul võrgust tagasi ???

Kui oli pilves päev, laed öösel kogu eelmise päeva kulu võrgust...

Suvine tarbimine on vast ainult 20 kWh/p... siis jätkub akutäiest 4-ks päevaks...

Kaks akut, ühte laed öise elektriga, teise paned päikese ülejäägi. Vastavalt sellele, mida vaja, kasutad.

Külaline kirjutas: 30 Mär 2017, 18:14 Kui tahta kasutada nelja kõige odavama öötunni energiat, siis peaks asjandus mahutama 20 tunnise maksimaalse talvetarbimise vajaduse.

Minu puhul oleks see näiteks 80 kWh, ülejäänud 4 tunniga peaks see siis laadimise kõrval võimaldama tarvitada otse võrgust nende 4 tunni tarbimist, ehk 16 kWh võimsusega 4 kW.
Kokku tarbitav võimsus siis nende 4 tunni jooksul 24 kW. iga faasi peal 8 kW, ampreid vaja 35.

??

Mul 32A täna lausa olemas, nii, et võimsust juurde pole osta vaja.

Aga kuidas see loogika nüüd üles ehitada ?
Kui päike juba kõrgemalt käib, siis pole öösel vaja akut täis laadida, kui päeval päikesepaneelist tasuta saab?
Juhtub aga pilvine ilm tulema, siis ei saa paneelist miskit - aku tühi ja tarbid kallist päevaelektrit...??

Või laadida igal juhul öösel aku ääreni täis ja pëval laed ainult niipalju, kui oled ära kulutanud - st hommikuse elektri katad päevase paneelitoodanguga ja õhtuse elektri laed igal juhul võrgust tagasi ???

Kui oli pilves päev, laed öösel kogu eelmise päeva kulu võrgust...

Suvine tarbimine on vast ainult 20 kWh/p... siis jätkub akutäiest 4-ks päevaks...

Kui tahta salvestada 12V akudesse 80kWh energiat siis oleks vaja umbes 70 tükki 100Ah akusid. (Tegelikult on arvutuskäik keerulisem.) Akude kogukaaluga umbes 2,1 tonni + juhtmed.
Lingil olevaid akusid ei saa 4 tunniga täis laadida kuna laadimisvool ajaks akud liiga kuumaks ja akude eluiga väheneks oluliselt. http://www.akromex.com/eshop/et/akud/25 ... 100ah.html
70 aku üheaegne laadimine nõuab vastavaid lisaseadmeid, et akud saaks ühtlaselt laetud ja temperatuur kontrollitud.
Kui teada akude hinda ja akude garanteeritud eluiga (töötsüklite arvu) siis saab väljaarvutada 1kWh salvestamise umbkaudse hinna 1 töötsükli ajal.
ping

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni postitus. https://www.facebook.com/estoniansolare ... =3&theater

Arvestatav osa Eestist - Loode-Eesti ja saared (kui tõmmata enam-vähem sirgjoon umbes Loksalt Pärnusse) saavad aastas sama palju päikeselisi tunde kui suur osa Lõuna Euroopast - Austria, Ungari, Balkanimaad, osa Lõuna-Prantsusmaast. Peamine vahe näiteks Lõuna-Pranstsusmaa ja Eesti vahel on see, et mida lõuna poole minna, seda ühtlasemalt on päikeselised tunnid jagatud kogu aasta peale. Meil laiuskraadist tingituna, on ja jäävad kolm talvekuud pimedateks ja päikeseelektrijaamad magavad talveund. See-eest kõrgrõhulised jahedad ja selged kevadkuud ja mitte nii kuumad suved kompenseerivad talvise puudujäägi.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/ ... e=599B3592
ping

Suhteliselt jura seis meil ikkagi tasuvuse mõttes, rohkem niisama entusiastide teema.