Ehitusfoorum

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 13:43 Kui 1500m2 võimekusega masin suudab kenasti jalgpalliväljaku vastava suurusega osa hooldada, siis tavakasutaja koduhoovis põõsaste ja lillede vahel ukerdamisega limiteeritud tööaega raisates jääb see tõenäoliselt plaanitäitmisega hätta.

1500 m² puhul kehtib 20% pluss, miinus klausel (lisateave); seega 315, 315X ja 415X niidavad vähemalt esimesel niiduhooajal 1800 m² jalgpalliväljaku ilusasti ära.

Mul oli eelmine niiduk Worx W796, ehk u 1000m2 jaoks ettenähtud.
Niitis ta mul umbes 1100m2, kus oli saarekesi, õunapuid ja koridore ka sees.
Ainult jaanipäeva paiku oli vaja suurendada niiduaega umbes 12h peale, sest siis muru kasvab silmaga nähtavalt. Ülejäänud niitmis hooajal sai niiduk ilusti hakkama 8-10h. Niitma hakkas kella 10-12 paiku päeval, kui kaste oli kadunud ja lõpetas tavaliselt 20-22 paiku õhtul ennem kastet. Worx lendterade ketas ei soosi märja muru niitmist minu arust, sest kõik muru tahab jääda ketta ja tera vahele ning terad jäävad kinni sinna.
Raske uskuda, et 1000m2 niitmisega jääb Husq 310 hätta kui niidab 18h ööpäevas.

Kuna robotniiduki valiku tegemine on keeruline, sest võrdlusparameetreid on palju, lõin tabeli, kuhu on koondatud ca 75 enamlevinumat robotniidukit Eestis. Kasutusjuhendite põhjal koostatud tabelis võrdlen sisuliselt ainult kahte parameetrit: robotniiduki töötamise efektiivsust (m²/Wh) ja ökonoomsust (Wh/m² kuus).
Tabeli legend:
Niiduala (m²) – maksimaalne niiduala suurus
Pinge (V) – akupatarei pinge (taandatuna 3,7 V nominaalpingele akuelemendi kohta)
Mahutavus (Ah) – akupatarei mahutavus
Wh – akupatarei elektrienergia mahutavus, mis on saadud korrutades pinge mahutavusega.
Tööaeg (h) – 24 tundi, millest on lahutatud tarkvaraline piirang (oluline, sest tööajast piisab, et hoida niidetuna maksimaalse suurusega niiduala).
m²/Wh – niiduala suurus ühe Wh kohta näitab sisuliselt kui efektiivselt robotniiduk töötab. Juhul kui kõigile võrreldavatele robotniidukitele paigaldada ühe Wh mahutavusega akupatarei, siis täpselt nii suurt niidupiirkonda suudaks võrreldav robotniiduk maksimaalselt niita; mida suurem number, seda parem.
Tsükleid kuus (tk) – niidu- ja laadimistsüklite arv 30 päeva jooksul arvestades tööaja suurust.
Wh/m² kuus – 30 päeva jooksul kulunud elektrienergia ruutmeetri niitmiseks arvestades tööaja suurust; mida väiksem number, seda parem.
Punase värviga kirjutatu tähendab, et seda parameetrit pole kirjas kasutusjuhendis ega tootja veebilehel ja on saadud kolmanda osapoole veebilehelt või tuletatud arvestades teiste samalaadsete robotniidukite parameetritega ning ei pruugi olla korrektne.
Husqvarna, Gardena ja McCulloch 2021. aasta kasutusjuhendites ei märgita enam minimaalset ooteaega tundides päeva kohta (ehk tarkvaralist piirangut), kuid mainitakse, et kui robotniiduk on antud päevaks lubatud maksimaalse lõikeaja täis töötanud, kuvatakse toote ekraanile sõnum Today's mowing complete (Tänane niitmine on teostatud). Seetõttu on minimaalne ooteaeg ja arvutatud tööaeg pärit 2020. aasta või vanematest kasutusjuhenditest.
Stiga ja Ambrogio on toodetud sisuliselt sama tootja poolt, seepärast on teatud mudelite parameetrid ning kasutusjuhendid teineteisega identsed või sarnased. Sama lugu on Husqvarna, Gardena ja McCulloch’iga.
Paljud Ambrogio ja Stiga robotniidukid kasutavad sama akupatareid ning laadijat, kuid maksimaalse niiduala suurus varieerub, mis tähendab, et osadel robotniidukitel on tarkvaraline piirang, kuid seda pole kasutusjuhendites kirjas. Seetõttu on võrdlustabelisse märgitud tööaeg osade robotniidukite puhul kirjutatud punase värviga, kuna see on suure tõenäosusega vale. Erandina on Ambrogio L60 Elite S+ puhul kasutusjuhendisse märgitud, et keerulisemate niidupiirkondade niitmiseks võib kuluda kuni kaks tsüklit s.o 15 töötundi ühes päevas. Kuna võrdlustabelis on vead sees, siis ootan lugejate poolset sisendit, eriti Ambrogio ja Stiga kasutajate poolt. Sisendi andmiseks võite mulle kirjutada või lisada kommentaari otse võrdlustabelisse, et saaksin andmeid korrigeerida.
Praeguse info kohaselt puudub tarkvaraline piirang kõikidel Worx, Stihl ja Honda robotniidukitel.
Juhul kui keegi tuleb väitma, et teatud robotniiduk saab oluliselt väikesema ajaga hakkama päevas kui tööaja veerus kirjas, et niita maksimaalse suurusega niidupiirkonda, siis jah olen nõus, kõik uued robotniidukid saavad lihtsal (ilma kitsaste käikude ja saarekesteta) maksimaalse suurusega niidupiirkonnas hakkama vähema ajaga kui tööaja veerus kirjas s.t kõikidel robotniidukitel on insenertehniline varu, et robotniiduk saaks hakkama ka raskemates tingimustes (näiteks kõrge ja märg rohi, nürid terad, vähemalt ühe niiduhooaja kasutatud akupatarei). Kuna robotniiduki tootja on kasutusjuhendisse kirjutanud niidupiirkonna maksimaalse suuruse ja tööaja ühes päevas (või selle jätnud mainimata), siis sellest tuleb lähtuda.

Automower 440 vs 450x erinevus on siis milles, 440 liigub aeglasemalt? seepärast väiksem pindala või muu põhjus, mootorid ja jupid muidu vist identsed.
herizon.ee lehel on osad näidatud niidupinnad võrreldes koostatud tabelis näidatuga väiksemad või konservatiivsemad..

Prill kirjutas: 14 Dets 2021, 14:37 Automower 440 vs 450x erinevus on siis milles, 440 liigub aeglasemalt? seepärast väiksem pindala või muu põhjus, mootorid ja jupid muidu vist identsed.
herizon.ee lehel on osad näidatud niidupinnad võrreldes koostatud tabelis näidatuga väiksemad või konservatiivsemad..

440'nel pole ultraheliandurit, mistõttu liigub 450X takistuste puudumisel 440'st niitmisel peal kaks korda kiiremini ning sellest ka niiduvõimekuse vahe. Juhul kui 450X'l ultraheliandur välja lülitada on tegemist 440'nega niiduvõimekuse aspektist.

Husqvarna annab kasutusjuhendis mudelite niidupiirkondade suuruse -/+ 20% aga näiteks Ambrogio ja Worx ainult kuni. Tabelis aga pidin võrdluse läbiviimiseks kõikide robotniidukite niidupiirkondade suuruse taandama suuruseni kuni, et robotniidukid oleksid omavahel võrreldavad.

Üks huvitav asjaolu: Gardena SILENO+ 2000'l puudub tarkvaraline piirang, mis annab antud masinale niiduvõimekuse kuni 2400 m². Samasugune niiduvõimekus oleks ka robotniidukitel Automower 310, 315, 315X, 405X, 415X ja kõigil Gardena SILENO life ning SILENO+ masinatel kui eemaldada neilt tarkvaraline piirang, sest akupatarei ja laadimisadapter on neil sama võimekusega ning energiatarve ja lõikelaius identne. Gardena SILENO minimo ja city niiduvõimekus ei küündiks 2400 m²'ni, sest lõikelaius on 6 cm võrra väiksem.

Siin on video vigases inglise keeles kõigile neile, kes soovivad ise teatud tüüpi Automowerite esirattaid hooldada, parandada või ümber ehitada:




Lisaks pilt, milline näeb välja veomootor seestpoolt, kui see on ülekuumenenud:



Ülekuumenemine võib tekkida, kui robotniidukil lastakse niita päikesepaistelise ilmaga välistemperatuuril üle 25°C ja/või kui ultraheliandur on robotniidukil aktiveeritud ning robotniiduk sõidab takistuste puudumisel tavakiirusest pea kaks korda kiiremini. Ülekuumenemise tulemusena võib osa määret mootorist välja voolata ja sisse jäänud osa koksistuda. Koksistunud määrde määrimisomadused on võrrelduna uue määrdega oluliselt kehvemad, mis tingib veomootori hammasrataste suurenenud amortisatsiooni. Sellel pildil olev koksistunud ollus oli uuena valkjas.

Herizon kirjutas: 13 Veebr 2022, 00:11 Ülekuumenemine võib tekkida, kui robotniidukil lastakse niita päikesepaistelise ilmaga välistemperatuuril üle 25°C ja/või kui ultraheliandur on robotniidukil aktiveeritud ning robotniiduk sõidab takistuste puudumisel tavakiirusest pea kaks korda kiiremini. Ülekuumenemise tulemusena võib osa määret mootorist välja voolata ja sisse jäänud osa koksistuda. Koksistunud määrde määrimisomadused on võrrelduna uue määrdega oluliselt kehvemad, mis tingib veomootori hammasrataste suurenenud amortisatsiooni. Sellel pildil olev koksistunud ollus oli uuena valkjas.

Ma ei saa aru? Kas robotniidukeid 25* ja soojemas kliimavöötmes töötamiseks ei tehtagi? Kui tehakse, siis kuidas on seal see määrdeprobleem lahendatud? Alates veebruarist kuni oktoobrini on näiteks Egiptuses iga päev 12 tundi ööpäevasst üle 25* sooja ja päikese paistab kogu see aeg.

Urmas kirjutas: 13 Veebr 2022, 08:15 Ma ei saa aru? Kas robotniidukeid 25* ja soojemas kliimavöötmes töötamiseks ei tehtagi? Kui tehakse, siis kuidas on seal see määrdeprobleem lahendatud? Alates veebruarist kuni oktoobrini on näiteks Egiptuses iga päev 12 tundi ööpäevasst üle 25* sooja ja päikese paistab kogu see aeg.

Robotniidukit võib kasutada ka väga palavate ilmadega, kuid arvestama peaks, et see ei ole robotniiduki tervise seisukohast kõige parem. Kõige tundlikumad on selle suhtes akupatareid ja veomootorid. Juhul kui kasutada veomootoreis viskoossemat ja kõrgemat temperatuuri taluvat määret, tagab see paremad määrimisomadused palavate ilmade korral. Samas peaks see määre määrima ka -5 °C juures. Arvan, et Egiptuses kasvav rohi ei kasva nii kiiresti kui meil ja kui seal midagi kasvab, siis robotniiduk peaks olema valitud selliselt, et ta jõuaks selle ära niita jahedamatel temperatuuridel.

Herizon kirjutas: 13 Veebr 2022, 10:46 Juhul kui kasutada veomootoreis viskoossemat ja kõrgemat temperatuuri taluvat määret, tagab see paremad määrimisomadused palavate ilmade korral.

Väga kiiduväärt harimine.
Ega ei oska soovitada sellist meie kliimasse sobiva(ma)t määret, mis sinna veomootori planetaarhammasrataste vahele hea oleks? Mitte et oleks plaanis kõvasti ülekuumutama hakata, kuid juhtumisi on laagrivahetus käsil ja eelmisel talvel sisselastud valge määre on küll pruunikaks tõmmanud.

Herizon kirjutas: 13 Veebr 2022, 10:46 Arvan, et Egiptuses kasvav rohi ei kasva nii kiiresti kui meil ja kui seal midagi kasvab, siis robotniiduk peaks olema valitud selliselt, et ta jõuaks selle ära niita jahedamatel temperatuuridel.

Aga Tais või teistestes sarnases kliimavöötmes, kus on kuumus sama, kasvab rohi 1cm päevas ja kuumust peaks seal olema samapalju+niiskus. Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.

Urmas kirjutas: 13 Veebr 2022, 21:10 ... Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.

Juba mitukümmend aastat elame kapitalismis ja sulle ei jõua ikka veel kohale, et asjade planeeritud eluiga peab kestma nende garantiiaja lõpuni, muidu SKP ei tõuse.
Omal valikul võid, omale meeldivat paslööbinat ise reduktorisse sisse toppida.

(Aga kui on vajadus ka "vee all" töötava määrde järgi, siis ainuke eriline laiatarbe määre on Land-Roveri esisilla liigendi määre STC3435, mis peaks töötama ka siis kui vesi on liigendisse läinud: https://www.google.com/search?q=STC3435 ... e&ie=UTF-8 )

ping kirjutas: 13 Veebr 2022, 23:15 Juba mitukümmend aastat elame kapitalismis ja sulle ei jõua ikka veel kohale, et asjade planeeritud eluiga peab kestma nende garantiiaja lõpuni, muidu SKP ei tõuse.

Nohjah, oleneb sellest, et mis ajast me kapitalismi hakkame arvestama. 200-300 aastat? Kui kapitalismi alguses tootis mõni siiani eksisteeriv 50 aastat tagasi tööriista, mis õigustab ennast veel tänaselgi päeval, siis tänapäevaks on selle firma põhimõtteted ja toodangu kvaliteet totaalselt muutunud.
Mis on saanud kasvõi suure firma nagu Bosch motost- "Loodud kestma"? Mitte essugi.

a1b2 kirjutas: 13 Veebr 2022, 19:15 Ega ei oska soovitada sellist meie kliimasse sobiva(ma)t määret, mis sinna veomootori planetaarhammasrataste vahele hea oleks?

Ma ei ole määrdespetsialist, kuid PTFE määre on silikoonist veel parem. Konkreetset toodet soovitada ei oska, kuna kodutöö selles osas tegemata.

Veomootori remondi teemal on saadaval ka video: https://www.youtube.com/watch?v=nKfWvb6m6Go

Urmas kirjutas: 13 Veebr 2022, 21:10 Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.

See määrde põlemine toimub minimaalselt 1000 töötunni jooksul. Näita mulle seadet, mille hammasrattaid selle aja peale ei peaks määrima. Probleem ei ole niivõrd määrde kvaliteedis, vaid selles, et veomootorid on tootja seisukohast mittemääritavad.

Kasutusjuhendites pole kirjas, et päikesepaistelise ilmaga ei tohiks robotniidukit kasutada, minu soovitan lihtsalt leitsaku ajal masinat mitte käitada, mis pikendab ta osade eluiga.

See, et siia piirkonda müüakse madalama kvaliteediga Automowereid, kui kuhugile mujale EL'i, on valeväide. Euroopa turule toodetud masinad toodetakse samades tehastes, järgides samu kvaliteedistandardeid.

ping kirjutas: 13 Veebr 2022, 23:15 ainuke eriline laiatarbe määre on Land-Roveri esisilla liigendi määre STC3435

See määre võib nõrgendada plastikust hammasrattaid, kuna kiire googeldamine ei andnud tulemust, mis baasil see määre on toodetud. Teadaolevalt ainult teatud tüüpi silikoon ja PTFE baasil määrded on kõikidele plastikutele ohutud.

Urmas kirjutas: 13 Veebr 2022, 23:38 Kui kapitalismi alguses tootis mõni siiani eksisteeriv 50 aastat tagasi tööriista, mis õigustab ennast veel tänaselgi päeval, siis tänapäevaks on selle firma põhimõtteted ja toodangu kvaliteet totaalselt muutunud.

See, et teatud firmade toodangu kvaliteet langeb, on kapitalismi normaalne osa. Kapitalismi normaalne osa on ka see, et ostja soetab endale seejärel teise firma tööriista, mille kvaliteet teda rahuldab. Too mulle näide Liidu-aegsest tööriistast, mille kvaliteeti ühelgi tänapäeval toodetaval tööriistal pole.

Herizon kirjutas: 15 Veebr 2022, 18:00 See, et siia piirkonda müüakse madalama kvaliteediga Automowereid, kui kuhugile mujale EL'i, on valeväide. Euroopa turule toodetud masinad toodetakse samades tehastes, järgides samu kvaliteedistandardeid.

Sellest probleemist on meediaski enne juttu olnud. Oli eelmine nädal vaja väga väike kogus kas toonitud peitslakki või õli. Leidsin AquaClou toote, aga mis mind pani imestama, oli see, et absoluutselt kõikidel purkidel oli suurelt märgitud toote tooniks punakaspruun ja seda sõltumata sellest, mis toon seal sees oli reaalselt. Ja kui inimene ei oska peenikest kirja lugeda, siis ostabki vale tooni toote. On see normaalne? Oleks selline eksitamine normaalne ka näiteks Saksamaal? Millegipärast netis veidi sorides ei kohanud Saksa poodides eksitava sildiga purke.
Näide kah- https://www.bauhof.ee/et/peitslakk-clou ... lge-693435

Selline valesti sildistatud toote sattumine meie jaekaubandusse ei tarvitse olla otseselt tootja süü, vaid müügiahela ahnus. Tootjatel juhtub ikka praaki ja mõnel juhul nende tehnoloogiad ja töökorraldus ei võimalda praaki korda teha, näiteks tehas liinid ei võimalda juba täidetud peitsipurke ümber villida või ümber sildistada ning eraldi töötajad selle jaoks ka ei ole.
Sellisel juhul läheb praaktoode kas hävitamisele, mis peitsi, kui keemiatoote puhul võib tähendada lisakulutusi keskkonnaohutul viisil käitlemiseks, või teine variant on praakpartii maha müüa soodsama hinnaga, kus kas ostja-edasimüüja ise sildistab pakendi ümber või praakpakendiga partii leiab tee otse tarbijani nt mõni ehitusfirma, kes kogu partii kasutab oma toodete tarbeks ära ning tarbijapakend ei mängi rolli.
Isegi Eestis vist osadel tootjatel mõnel kodulehel väike praagi ja laojäägi müüginurk, kus müüakse kraami, mis tavalise müügivõrgu kaudu kaubaks ei sobi. Aga mida teha, kui keegi ostab nõks praak värvitooniga katusepleki või selle peitsi ja otsustab seda oma poes täisväärtusliku pähe maha müüa.
Eestis peaks tarbijakaitse ja mis iganes tehnilise järelvalveamet sellega tegelema, selleks et nad teaks tuleks ohtralt kaebamisega tegeleda. Seni kuni tarbija ostab, foorumis nuriseb, aga ikka ostab pole müüjal mingit muret karta..

Teemasse ka Herizoni video(kanal) on väärt kraam ja ootame sinna lisa
Samas teisalt Automoweri omanikuna ajab südame pahaks, kus ostad kalli riistapuu ja peab iga aasta teist putitama või sadu eurosid ametlikus esinduses luftitama niiduki konditsioonis hoidmiseks, kus see soovitus oma Husqwarna niiduk iga hooaeg korra volitatud esindaja kontrolli tähendab suuresti nende hooldusarvutiga ühendamist, mis näitab ära kas seekord vahetatakse 100€ või 400€ jubin.
Minu fustratsioon sellest kus mu 440 lõpetas hooaja tuntavalt suurema müraga, tundus niiduosa mootor, lisaks veorattad loksuvad kui lambajalad sealt varasemas postis kästiletud ratta jutu juurest - on variant kas alustada uut hooaega piduse niidukiga las uhab seni kuni midagi lõplikult järgi annab. Või viia remonti, mis võib tähendada veomootorite + niidumootori vahetuse arvet.
3-4 hooaega seda rõõmu jätkubki..

Herizon kirjutas: 13 Veebr 2022, 00:11 ... Lisaks pilt, milline näeb välja veomootor seestpoolt, kui see on ülekuumenenud:



Ülekuumenemine võib tekkida, kui robotniidukil lastakse niita päikesepaistelise ilmaga välistemperatuuril üle 25°C ja/või kui ultraheliandur on robotniidukil aktiveeritud ning robotniiduk sõidab takistuste puudumisel tavakiirusest pea kaks korda kiiremini. Ülekuumenemise tulemusena võib osa määret mootorist välja voolata ja sisse jäänud osa koksistuda. Koksistunud määrde määrimisomadused on võrrelduna uue määrdega oluliselt kehvemad, mis tingib veomootori hammasrataste suurenenud amortisatsiooni. Sellel pildil olev koksistunud ollus oli uuena valkjas.

Sellel pildil paistavad olema metallist hammasrattad? Ja arvatavasti on hammasvöö plastist?
Kui määre muutub kuivanud seebi sarnaseks pudruks, plasthambumisega reduktoris, siis pole peamine süüdlane mitte üle mitmesaja kraadine kuumus vaid tolm ja õhuniiskus mis koostöös paagutavad tänapäevaste määrete põhikomponendi - Liitiumseebi.

Kuna juba aastaid tagasi on keelatud laiatarbe seadmetel kasutada "avatud reduktoreid", siis eeldatakse et "suletud reduktorisse" niiskus ja tolm selle eluajal ka ei sattu ja pole enam laiatarbekaubana saadaval ka määrdeid mis sobiks pidevalt väliskeskonnaga ühenduses olevasse (avatud) reduktorisse.
(Sama nõude alusel lõpetati rummusiseste (avatud reduktoriga ja pidevat õlitamist vajavate) käiguvahetajatega jalgrataste tootmine ja pole enam saada neile vajalikku määret. Allikas - eri riikide jalgrattafoorumid, kus otsitakse vanatüübi rummu sobivat määret müügilt kadunud toodete asenduseks.)

Kuna tavaseebipõhised määrdeained seovad ekspluatatsiooni käigus õhust kuni 10% mahuprotsenti niiskust, siis need avatud (halvasti tihendatud) reduktorisse pikemaks kasutamiseks ei sobi.
STC3435 - militaarautode esitelje ülekande määre, mis peab tagama masina töö isegi kui see masin veetakistust läbib. https://www.google.com/search?q=STC3435 ... e&ie=UTF-8

Lennukite jaoks väljatöötatud (mitte Li-seebipõhised) määrded, tasub lugeda tehnilisi kirjeldusi arusaamaks erinevuse põhjused:
AeroShell Grease 15 - https://www.google.com/search?q=AeroShe ... e&ie=UTF-8

HUSKEY 350 SILICONE GREASE - https://www.google.com/search?q=HUSKEY+ ... e&ie=UTF-8

ЦИАТИМ-221F - https://www.google.com/search?q=%C2%AB% ... e&ie=UTF-8

(Kui STC3435 ostmiseks leiab kontaktid kohalikust Roveri foorumist, siis ülejäänute saadavust pole leidnud.)

On saadaval ka PAO baasil spetsiaalsed plastiku määrded aga kuna nendel tootja ei avalda niiskusimavust, siis need arvatavalt ei sobi välistingimustes töötavasse avatud reduktorisse ja on ettenähtud tubaseks kasutamiseks:
https://electrolube.com/product/spgspec ... ic-grease/
https://electrolube.com/product/spga-sp ... -adhesive/

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47 Ja arvatavasti on hammasvöö plastist?

Hammasvööd ei ole plastist, vaid pooled käigukasti hammasrattad on. Vaata minu viimases postituses jagatud YouTube videot, kust kõik täpsemini näha.

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47 On saadaval ka PAO baasil spetsiaalsed plastiku määrded

Selle juhendi järgi ei ole PAO baasil määrded kõikide plastide suhtes 100% ohutud.


Mõned pildid kaasfoorumlase Urmas meelerahuks:













Antud pistikut kasutavad paljud Automoweri mudelid, kuid probleem esineb aeg-ajalt mudelitega, millel laadimisadaptri laadimisvool kasutusjuhendi järgi on kuni 7 amprit, s.t mudelid Automower 440, 450X, 550, 550 EPOS, 435X AWD ja 535X AWD. Mõne aastaga võib pistik ära väsida (tavaliselt pärast tootjagarantii lõppemist), selle kokku-lahti võtmisest, mida on vaja teha, et korrektselt masinat puhastada ja hooldada. Samuti olen kohanud olukordi, kus probleem tekib masinatega, millele on paigaldatud teise masina kate (s.t pistik on võtnud kuju teise masina pistiku järgi, vahe võib olla palja silmaga eristamatu). Kõige naljakam selle juures on asjaolu, et pistiku disain on püsinud 2016. aastast sama, mil 450X turule tuli ning ma ei usu, et see probleem esineb ainult Eestis.

Probleemsete varuosade koodid: 531144501 või 531144502 või 531144503 või 593309401 ja 531144701 või 585539201 või 585539202 või 585539203 või 585539204 või 597165601.

Mina ehitan põlenud pistikud ümber suuremate pistikute peale, mis kirjade järgi peaks taluma kümmet amprit:

Herizon kirjutas: 15 Veebr 2022, 18:00 Veomootori remondi teemal on saadaval ka video: https://www.youtube.com/watch?v=nKfWvb6m6Go

Kevad on õhus ja peale nelja hooaega on vaja ka veomootorite laagrid ära vahetada, lisaks planetaarhammasrataste ja hammasvööde puhastamisele ja uue määrdega koostamisele. Rattad olid juba selge lõtkuga ja tagant vaadates ka kergelt läbiaetud rullkokabemmilikud.

Kui sisemine - elektrimootori ja hammastaraste poolne ots - tuleb lahti üheselt, siis rattapoolsele koostule lähenesin mina (võrreldes videoga) teisest otsast, tõmmates väikese tõmmitsaga võllilt ära planetaarhammasrataste "kahvli".
Kõik mudru laua peal laiali:



ja nüüd ka küsimus: Miks videos jäi vahetamata võlli simmerling tihend? See istub selle plastist flantsi sees. Minu omad (ilmselt "tänu" laagrite lõtkudele) on juba seest üpris kulunud ja oleks väga kena uued panna. d8 võlli jaoks peaks sisemõõt olema plussmiinus 8, mul aga tubli 9.

Simmerlingtihendid on aga üpris erilise mõõduga: 8x15,5x3. Just välimine 15,5 mõõt paistab tegevat leidmise keeruliseks: hetkel on kõik suuremad ja väiksemad Eesti tihendimüüjad läbi küsitud ja kellelgi pole sellist pakkuda ei kohapeal ega tellimisel. On 15 ja on 16, kuid 15,5 ei ole võimalik. Laagrid olid kohe mõistagi võtta.

Ega neid tihendeid ju vist miskist Husqvarna esindusest ka saa? Eks viimane variant on aliexpressi või ebayd hakata kammima, kuid see võtab määramata aja ja ka kvaliteet võib olla küsitav. Teine variant on osta 8x16x3 simmekas ja üritada väljast 0,5 maha lihvida.

a1b2 kirjutas: 28 Mär 2022, 20:22 Ega neid tihendeid ju vist miskist Husqvarna esindusest ka saa?

See on miski erimõõt, mida väga ei liigu, Husqvarna esindus müüb ainult komplektse veomootori, mille seest saab vajadusel selle võtta.
Kui vaadata seda videot ja tahta esimesi rattaid ümber ehitada, siis läheb nagunii vaja 16 mm välisdiameetriga freesi (inglise keeles milling cutter), millega saab ka selle ca 15.5 mm suuruse augu plastikus suuremaks freesida nii, et 8x16x3 tihend sinna mahuks.
Teiseks, ma ei soovita sedaviisi enam veomootorit laiali lammutada, sest väljapressitud osa tagasi pressides ei tohi surve jaotuda nelja pulga vahel (pulki survestades võivad need paigast liikuda, sest ka need on sinna pressitud), vaid surve peab kuidagi ühtlaselt paigutama otse detailile, mille sisse need pulgad istuvad. Kuna see võib kodustes tingimustes minna üsna keeruliseks, siis lihtsam on talitada nagu videos.

Automoweri veomootori määretest rääkides, siis näiteks ВМПАВТО МС СПОРТ 2201 silikoonmääre on liiga madala viskoossusega, s.t ta hakkab veomootorist mõne aja jooksul välja pressima (minu poolt testitud). Antud määrde NLGI on 1-2 vahel, s.t vaadata tuleb määrdeid, millel on NLGI 3 ja üle (üle NLGI 3'e minnes on oht, et määrimine pole piisav madalamatel temperatuuridel).

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47STC3435

Tegemist peaks olema Molytex grease EP00'ga. See EP00 tähendab NLGI numbrit 00, mis on kindlalt liiga vedel Automoweri veomootorisse.

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47AeroShell Grease 15

Liiga vedel, sest ASTM penetration on 260 ja 320 vahemikus, kuigi ta peaks olema 220 ja 250 vahemikus või madalam.

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47HUSKEY 350 SILICONE GREASE

Peaks sobima Automoweri veomootorisse, sest tegemist on silikoonmäärdega, mille NLGI on 3 ja mis talub temperatuuri pea 300 C°, kuid toodetud US turule ja Euroopas väga ei liigu.

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47ЦИАТИМ-221F

Liiga vedel, sest ASTM penetration on 280 ja 360 vahemikus, kuigi ta peaks olema 220 ja 250 vahemikus või madalam.

ping kirjutas: 16 Veebr 2022, 11:47On saadaval ka PAO baasil spetsiaalsed plastiku määrded

SPG on liiga vedel, NLGI on 1.
SPGA NLGI on 3, kuid see on ohutu termoplastikutele. Kuna ma ei tea, mis materjalist on Automoweri veomootori plastikust hammasrattad, siis soovitan sinna ainult silikoon- või PFPE-määret.

PFPE-määre on väga kallis, näiteks tavaliselt maksab 500 g DUPONT MOLYKOTE HP-300 määret ca 500 $ ja NLGI on 2. Kuna tüüpilise silikoonmäärde temperatuuritaluvus on kuni ca 200 C° ja veomootor kunagi selle temperatuurini töötades ei küündi, siis soovitan vaadata ainult silikoonmäärdeid, millel NLGI on 3 või ASTM penetration 220-250 vahemikus. Määrete baasõlide viskoosust pole mõtet vaadata, sest sellele lisatakse tavaliselt paksendit või vedeldit ja lõpp-produkti viskoossus võib oluliselt erineda baasõli omast. Mõned silikoonmäärded, mis silma jäänud: OKS 1110 ja MOLYDUVAL Siligra TS 3. Nendest veel viskoossemad on MOLYDUVAL Siligra TSP 4 ja MOLYDUVAL Siligra SS 4. Enamustel silikoonmääretel pole tehnilist andmelehte (lühidalt: TDS), s.t neid pole laboris testitud või tulemused on nii nigelad, et tootja ei avalikusta andmeid. Osadel silikoonmääretel on olemas küll TDS, kuid viskoossust, NLGI'd ega ASTM penetration'i pole kirjas. Sellised määrdeid mina veomootorisse ei paneks.

Herizon kirjutas: 28 Mär 2022, 21:08 Teiseks, ma ei soovita sedaviisi enam veomootorit laiali lammutada, sest väljapressitud osa tagasi pressides ei tohi surve jaotuda nelja pulga vahel (pulki survestades võivad need paigast liikuda, sest ka need on sinna pressitud), vaid surve peab kuidagi ühtlaselt paigutama otse detailile, mille sisse need pulgad istuvad. Kuna see võib kodustes tingimustes minna üsna keeruliseks, siis lihtsam on talitada nagu videos.

Kõik OK. Peenikeste pinnide kaudu seda tagasi peksma hakata ei ole kindlasti mõistlik mõte. Mina toetasin (sügavkülmas jahedaks aetud) suure osa pehmendusega kruustangide vahele ja pinnidega (ahjus soojaks aetud) osa koputasin otsa, kasutades 13/16 padrunit. See toetas täpselt serva peale ja pinnid ei saanud mingitki koormust. Sai hea, kokku ja nüüd peaks mitu hooaega jälle sõitma.

Enamik murusid tahaks korra aastas õhutamist. Kuidas seda teha nii, et niiduki juhttraati-piirdetraate mitte ära lõhkuda?
Ok, piirdetraadi kulgemist enamvähem tean ja loodetavasti õnnestub seda vältida. Aga juhtkaabel... seda paigaldades küll õhutamise peale ei mõelnud.

Ma olen õhutanud korduvalt. Või noh, kes mida õhutamiseks nimetab (scarifier/dethatcher vs aeration). Kaablid on paigaldatud masinaga ca 5cm sügavusele. "Õhutaja" töösügavus ca 1cm.

Kuna paigaldasin kaabli ise, siis paaris puudega alal läksin lihtsmaat teed ja panin nende plastik naeltega. Nyyd kahe kevadega olen saanud maapeale osa 2x lühenaks selle õhutajaga tehes. Aga jah see osa mis maa sees, ei muret.

Soovi korral saab ka metalliotsijaga asukoha kindlaks teha.