Ehitusfoorum

omg kirjutas:ASUKOHT
Märja elamurajoon on kaasaegne ja terviklik väljaarendatud elukeskkond, kuhu viivad heas korras tänavavalgustuse ja asfaltkattega juurdepääsuteed.

Ober-Haus lausa valetab näkku. Pole seal mingit tänavavalgustust vahepeal, koba nagu mutt käsikaudu, kõnniteid pole, lapsi ei julgeks eales lasta seal liigelda.

Ära ise valeta. Seal pooles elamurajoonis pole maju, aga tänavavalgustus huugab täiega ja vahel ka valgel ajal.

Helsingis valmivad 1.04 kolm saksa passiivmajastandardile vastavat maja. http://www.ta-yhtyma.fi/images/kohde-es ... 130314.pdf http://www.ta-yhtyma.fi/uudiskohteet/20 ... nne-5.html Ehitushind ~4000 €/m2. mis olevat 10% suurem kui sarnase "tavamaja" (vastavalt soome nõuetele) ehitushind.
Tegemist rendimajadega nii et kes soovib ...... http://www.vuokraovi.com/vuokraovi/kohd ... alIndex=14 võib kandideerida.

rokikas kirjutas:Helsingis valmivad 1.04 kolm saksa passiivmajastandardile vastavat maja. http://www.ta-yhtyma.fi/images/kohde-es ... 130314.pdf http://www.ta-yhtyma.fi/uudiskohteet/20 ... nne-5.html Ehitushind ~4000 €/m2. mis olevat 10% suurem kui sarnase "tavamaja" (vastavalt soome nõuetele) ehitushind.
Tegemist rendimajadega nii et kes soovib ...... http://www.vuokraovi.com/vuokraovi/kohd ... alIndex=14 võib kandideerida.

No siis on see http://www.ober-haus.ee/passiivmaja lausa poolmuidu müügis

Kui see tartu maja vastab reklaamitule siis ega ta ju mingi eriti kallis ju ei ole tõesti.

Miskit nagu jääb häirima selle maja vund. rajamisel, kui juba 4mil. vanas rahas siis võiks ...

http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... 092139121/

või on mind haaranud professionaalne kretinism.

Mida täpsemalt silmas pead?

Teostuse kohta ütleks, et saab ka nii.
Aga piltide järgi tundub vähemalt mulle, et 0 on häbematult madalale aetud, mingi nurga alt tundub pea teega tasa olevat ja teed tõusevad al. 10 aasta lõikes kindlasti.

http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... 092139121/

Samas, so what.

EPS-i pealt põranda peale ~270 mm. http://www.ober-haus.ee/files/ee/files/tehn.%20info.pdf aga pildil tundub hetkel madal tõesti.

Eesti seadused on tiba kummalised. Nimelt kuulsin et enam ei tohi uut maja planeerida/projekteerida elektriküttega ega isegi ahjuküttega kui sooja vett plaanitakse teha elektriboileriga! Ainus võimalus seda teha on tõestades et alternatiivid maksavad rohkem kui 20 aastast lihttasuvusaega silmas pidada.
Vaatasin järgi ja nii ongi https://www.riigiteataja.ee/akt/109112012012 (§3).

rokikas kirjutas:... Eesti seadused on tiba kummalised. Nimelt kuulsin et enam ei tohi uut maja planeerida/projekteerida elektriküttega ega isegi ahjuküttega kui sooja vett plaanitakse teha elektriboileriga! Ainus võimalus seda teha on tõestades et alternatiivid maksavad rohkem kui 20 aastast lihttasuvusaega silmas pidada.
Vaatasin järgi ja nii ongi https://www.riigiteataja.ee/akt/109112012012 (§3)...

Need määruse koostajad on ju lausa selgeltnägijad ja teavad 20 aasta perspektiivis ette, mis tasub ära ja mis ei tasu. Aga Eesti Õhu juhtimine käib neil üle jõu! Ju pole ministeeriumis nii tarka lihtatasuvusaja arvestajat või liiga palju Tambovi konstante! Tahtsime paremat, aga välja tuleb nagu alati!
Huvitav, kas kusagil on kirjas ka lihtatasuvusaja valemid koos kõigi Tambovi konstantidega?

Monika Salu Vilsandi energiamaja talvised küttekulud on jahmatavad
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=65887338
http://vilsandi.inotexgroup.eu/

Jajah, nii jahmatavad, et ühtegi numbrit ei juleta isegi iitsatada. Aga loogiliselt võttes on see uudis toodetud selle pealt, et viimane kuu aega on olnud päikseküttesüsteemide jaoks imeline. Mis ka sealse muti on pöördesse ajanud...

sashaobrok kirjutas:Jajah, nii jahmatavad, et ühtegi numbrit ei juleta isegi iitsatada...

Sooja poole pealt kindlasti, aga ka ehitusmaksumuse numbreid pole kirjas. Kas need on sama jahmatama panevad kui arvestada kasvõi seda lauset: "Maja planeerides tellis Salu eriprojektina kolmekordsed termokatkestusega puitaknad ja alla sellise lahenduse pole Mauringu kinnitusel mõtet kasutadagi."
Millegipärast oli algses projektis kirjas selline lause:"Aknad restaureeritakse võimaluse korral, sissepoole paigaldatakse passiivmajale tüüpiline 3-kordse klaaspaketiga madala soojajuhtivusega aknad." Kas Mauring eelnevalt objektiga ei tutvunud või allus pimesi Salu nõudmistele?
Või läks kogu kupatus ikkagi ainult 5-10% kallimaks võrreldes mõne tavaliselt restuareeritava majaga?

Külaline kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Jajah, nii jahmatavad, et ühtegi numbrit ei juleta isegi iitsatada...

Sooja poole pealt kindlasti, aga ka ehitusmaksumuse numbreid pole kirjas. Kas need on sama jahmatama panevad kui arvestada kasvõi seda lauset: "Maja planeerides tellis Salu eriprojektina kolmekordsed termokatkestusega puitaknad ja alla sellise lahenduse pole Mauringu kinnitusel mõtet kasutadagi."
Millegipärast oli algses projektis kirjas selline lause:"Aknad restaureeritakse võimaluse korral, sissepoole paigaldatakse passiivmajale tüüpiline 3-kordse klaaspaketiga madala soojajuhtivusega aknad." Kas Mauring eelnevalt objektiga ei tutvunud või allus pimesi Salu nõudmistele?
Või läks kogu kupatus ikkagi ainult 5-10% kallimaks võrreldes mõne tavaliselt restuareeritava majaga?

Esialgu on majaehitusel küll peamiselt kulud: kogu ehituse kogumaksumus võib lõpuks ulatuda 600 000 euroni. Selle hulgas on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) eraldatud toetus 241 677 eurot, milleta olnuks Salu sõnul ettevõtmine võimatu.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=59186470

Mis viga nii ehitada.

"Isegi kui talvel on nädal aega järjest 20kraadine pakane, ei tule maja sel ajal kütta — soojakaod on lihtsalt nii väikesed ning maaküte, päikesepaneelid ja soojustus hoiavad hoone sooja."
Eks ta ole.

Ehkki märtsis oli krõbedat öökülma, ei ole meil märtsi algusest saati kütet taga olnud ja seega on küttearve null, võttis värske eramuomanik, ASi Premia Foods juht Kuldar Leis esimese emotsiooni kokku.

http://www.ap3.ee/article/2013/4/28/kul ... assiivmaja
http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... /lightbox/

Märtsikuu keskmine õhutemperatuur oli -7C ja kui peaaegu kogu küttevajaduse kattis ainult päike, no see on muljetavaldav tulemus. Eks maakontuuriga ventilatsiooniõhu eelsoojendil on selliste külmadega ka tubli abi.

Ja head tulevased majad lähevada ajas ikka kallimaks, nagu...
http://www.kv.ee/index.php?act=object.s ... id=2086121
http://www.kv.ee/2109717

Kuldar Leis ehitas Eesti esimese passiivmaja
http://www.ap3.ee/?PublicationId=fa4306 ... 66&ref=rss

http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... /lightbox/

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et energiasäästliku maja peamised kriteeriumid on materjalivalik, sõlmlahendused ja efektiivsed tehnosüsteemid, mis lisaks energiatõhususele tagavad ka tervisliku sisekliima. Sellise hoone ehitamisel peab trio arhitekt-insener-ehitaja eriti hästi kokku kõlama."
https://www.swedbank.ee/business/infopo ... ink=link_4

Margus Valge, ehitusjärelevalvet tegeva OÜ Sense juhatuse liige
Sellise eriprojekti puhul on võtmesõnaks suhtlemine ehk vahetu kontakt tellija, projekteerija, ehitaja ja projektijuhi vahel.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... 3B013E1576

"Suve lõpuks kerkib Tallinnas Räägu tänaval Eesti esimene A-energiatähisega kortermaja, mille siseelu tutvustab Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik."
http://www.e24.ee/1271524/lihtne-valisk ... lahendused

rokikas kirjutas:"Suve lõpuks kerkib Tallinnas Räägu tänaval Eesti esimene A-energiatähisega kortermaja, mille siseelu tutvustab Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik."
http://www.e24.ee/1271524/lihtne-valisk ... lahendused

"Hinnanguliselt on energiatõhusama hoone (liginullenergiahoone) ehitus 5–10% kallim kuluoptimaalse energiatõhususega hoone ehitusest, samas pole kliendid enamasti valmis seda kallinemist kinni maksma – pigem määrab korteri turuväärtuse ikkagi kortermaja asukoht ja sellele vastav viimistlusstandard."

Kas nad ise ka aru saavad, mida pläusti suust välja ajavad?
Miks on siis m2 müügihinnale tunduvalt suurem % sellele A-klassi majale juurde virutatud võrreldes kuluoptimaalse energitõhususega (on ikka "tark" väljend välja mõeldud ) majale kui tema arvates kliendid ei jaksa seda 5-10%-st ehitushinna vahet praegugi kinni maksta?
Aga isegi kui sinna A-klassi maja korterisse teha kõige odavam viimistlus, mis on saada, siis, kas müügihind saab võrreldavaks kõrvaltänaval asuva 2012 valminud kuluoptimaalse energiatõhususe maja m2 hinnaga? Tuleviku arveid arvesse võttes ei tohiks see energiatõhusa korteri m2 hind olla kallim 5-10%-st. Aga on millegipärast.
Seda juttu, et Merko ise ei müü, vaid müüvad KV-ga tegelevad firmad, ei tasu hakata rääkima. Nad on kõik omavahel karvupidi seotud.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:"Suve lõpuks kerkib Tallinnas Räägu tänaval Eesti esimene A-energiatähisega kortermaja, mille siseelu tutvustab Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik."
http://www.e24.ee/1271524/lihtne-valisk ... lahendused

"Hinnanguliselt on energiatõhusama hoone (liginullenergiahoone) ehitus 5–10% kallim kuluoptimaalse energiatõhususega hoone ehitusest, samas pole kliendid enamasti valmis seda kallinemist kinni maksma – pigem määrab korteri turuväärtuse ikkagi kortermaja asukoht ja sellele vastav viimistlusstandard."

Kas nad ise ka aru saavad, mida pläusti suust välja ajavad?
Miks on siis m2 müügihinnale tunduvalt suurem % sellele A-klassi majale juurde virutatud võrreldes kuluoptimaalse energitõhususega (on ikka "tark" väljend välja mõeldud ) majale kui tema arvates kliendid ei jaksa seda 5-10%-st ehitushinna vahet praegugi kinni maksta?
Aga isegi kui sinna A-klassi maja korterisse teha kõige odavam viimistlus, mis on saada, siis, kas müügihind saab võrreldavaks kõrvaltänaval asuva 2012 valminud kuluoptimaalse energiatõhususe maja m2 hinnaga? Tuleviku arveid arvesse võttes ei tohiks see energiatõhusa korteri m2 hind olla kallim 5-10%-st. Aga on millegipärast.
Seda juttu, et Merko ise ei müü, vaid müüvad KV-ga tegelevad firmad, ei tasu hakata rääkima. Nad on kõik omavahel karvupidi seotud.

Saage ometi aru, et üks on ehitusmaksumis ja teine on müügihind, need on kaks eri asja ja reeglina ei ole need kunagi samad numbrid.

Natuke matemaatikat.
Oletame, et kuluoptimaalse kinnisvara ehitushind on 300 000 raha.
Oletame, et müüja lisab müügimarginaaliks 20%.
See teeb müügihinnaks 300 000 + 60 000 = 360 000
Teades , et energiatõhusama hoone ehitusmaksumus on 15% kallim, teeb "Jüri"
lihtsameelse arvutuse 360 000 + 15% = 360 000 + 54 000= 414 000.
Selle peale palub müüja "Jüril" teha vahet ehitusmaksumusel ja müügihinnal, ning teeb järgneva kalkulatsiooni-
300 000 + 15% = 300 000 + 45 000 = 345 000 ehitushinnaks
345 000 + 20% = 345 000 + 69 000 = 414 000 müügihinnaks
Imelik.

Eks matemaatikat saab mitut pidi teha aga ilmselt see 5-10% kehtib vaid omahinnale. Müügihind on paljuski hoopis teistest asjaoludest mõjutatud.
Mind huvitab hoopis see mis see täpsemalt on mida nad nimetavad " kuluoptimaalse energiatõhususega hoone"?
Kes teab võiks teisigi harida!

Külaline kirjutas: Oletame, et müüja lisab müügimarginaaliks 20%.
See teeb müügihinnaks 300 000 + 60 000 = 360 000
Imelik.

Parandan ära, muidu riivab mõne majandusinimese silma .
Müügimarginaal väljendab protsenti müügihinnast, seega on ehitushinnale 20% lisamisel tegemist hoopis müüja hinnalisaga, ehk juurdehindlusprotsendiga. Müügimarginaali puhul (20%) oleks müügihind hoopis 300 000/0,8 = 375 000. Seega minu poolt termini väärkasutus
Eelmise postituse mõte jääb samaks- pole mõtet apelleerida 15%-le kui suureneb ka juurdehindlusprotsent. Ehk müügikate ei suurene proportsionaalselt.
Ostja ei ole loll-... arvan ma.

rokikas kirjutas: Mind huvitab hoopis see mis see täpsemalt on mida nad nimetavad " kuluoptimaalse energiatõhususega hoone"?

Ei tea... aga määruse § 2
ütleb...

5) kuluoptimaalse energiatõhususega hoone – hoone, mille energiatõhususarvu piirväärtus tagab minimaalsed elutsükli kogukulud, mis moodustuvad ehitusmaksumusest ning iga-aastastest energia-, hooldus- ja käituskuludest (arvestuslikult elamutele 30 aasta ja mitteelamutele 20 aasta elutsükli nüüdisväärtuse investeerimisarvutusena).