Ehitusfoorum

EPS-i puhul tootja vaatest võib see surveroome teema olla nišši teema, kus põhi toodangumahust läheb sinna kus seda ei ole vaja ehk EPS seinale, põrandale, soklile, maapinda jne-jne ja vbl see vundamendi alla EPS-i müügimahust oleks a'la 5% ja sellele ei tasu sertifitseerimise kulutusi teha. Võimalik ka kus turul on juba konkureerivad aga omadustel ehk ka paremad ja sertifitseeritud tooted ja EPS-iga ei tasuks sinna trügida, sest oleks antud segmendis piiratum ja nõrgem võrreldes konkurentidega.

Üks variant oleks uurida kas kuskil maailmas EPS-i juba on surveroomele testitud, mistahes teised standardid või õigusruum, see annaks vihjeid. Muidugi iseküsimuseks jääb kas EPS materjali ja tootena on universaalne, ehk kas Hiinas, Eestis või USA tehasest väljuv EPS on olemuselt sama keemia ja molekul kõik, või on suured erinevused juba tehaseti, ja kes teab võibolla EPS-i külge saab veel osta 1000 patenti ja ärisaladust, mis miski konkreetse brändi ja EPS-i toodangu teevad erilisemaks kui teise tootja EPS.
Liiga keerulises maailmas elame..

@ ping
Palun ära avalikult oma mõtteid esita tõe pähe
Tutvu vastavate standarditega ja sertifitseerimisprotsessiga

@ vuuk
Kulukas on tõepoolest...
Ning täiesti arusaadav, et kui toote läbimüüki mingid serdid ei mõjuta siis pole seda ka mõtet teha
Minul projekteerijana aga pole võimalik projektis esitada kõlbmatuid materjale
Ja ei kasutaks ka ise ehitades (kui proj kautusiga on nt 50a mis on tavaline) kandekonstruktsioonide all materjale mille sert väärtused on garanteeritud 10a vältel

@ Prill
Õige tähelepanek - oluline on kus seda EPS-i kasutatakse ja kas surveroome on probleem või mitte
Kandekonstruktsioonide all (nt plaatvundament) on vajalik kasutada vastavaid maerjale

Ja ometi on EPS 80 ja EPS 100 põrandaplaatide alla mõeldud ja ka enamikesse projektidesse olnud määratud.
Kas praak projektid?

Ettevõtte lehel on info:

EPS 80 on mõeldud põrandate soojusisoleerimiseks.

EPS 80 tooted sobivad mõõdukalt koormatud põrandakonstruktsioonide soojustamiseks nagu eramud, korterid, ühiskondlikud hooned, kihilised plaatpõrandad (nn ujuvpõrandad), vundamendi ja sokli sisemised koormamata osad.

Minu kindel arvamus on see, et kui valida piisava tugevusklassiga EPS, siis mingit probleemi roomega pole vaja karta.
Aga jah, insener peab kindlustama ka oma tagalat. Kui peab standardit või seadusepügalat jälgima, siis nii on.
Kes kiirust meelega ei ületa, sel ületamise eest väiksem tõenäosus trahvi saada.

Pinnasel põrand ei ole kandekonstruktsioon hoone kandekonstruktsiooni mõttes...
Ma võin vabalt selle põranda ära lammutada (nt põrandaküte rikkis ja vaja teha uus) aga hoone seisab ikka püsti
Plaatvundamendiga nii pole - vähemalt siin kirjeldatud plaatvundamendiga (mis tegelikult pole vundament)
Plaatvundament on VUNDAMENT ja otseselt hoone kandekonstruktsioon - selle peale tehakse isolatsioon ja ujuv põrandaplaat

PS
Võrdleme nt sammumüra isolatsiooniga
Siin on oluline üks teine parameeter - dünaamiline jäikus

Aga võtame lihtsustatult mida tähendab EPS 200 surveroome CC(2/1,5/10)75
See on sisuliselt pikaajaline survetugevus
Ja see näitab, et survetugevuseks on 75 kPa 10a jooksul (mitte segi ajada numbriga 200)
Lihtsustatult...

Spets EPS toode Bendersilt plaatvundamendi alla.

Ja mida sellega peale hakata???
Ma ei näe ühtegi parameetrit...

Mul tuleb kevadel sama teema ette, aga ma mõtlesin pigem nii, et 150mm plaat, seinade all ja perimeetris paksendused ning alt ja perimeetrilt soojustatud. Küttega plaat tuleb eraldi veel.
Soojustuseks ikka XPS.
Mingid ribid külmumispiirini jms tundub veidi overkill.

Kenasti ära soojsutada pole külmakergetega probleemi ja plaat jaotab ilusti koormuse ka ära. Pole ka vajumitega probleemi. win-win.

Põhimõtteliselt kui googlisse panna plaatundament, siis esimesed pildid näitavad poindi ära

@ porjuh

Kui panna google-sse plaatvundament siis tuleb sealt igasugust jura
Kui teed plaatvundamendi ja sinna peale ujuva plaadi siis nende vahel on ikka soojustus?
Kui teed sooja perimeetri siis milleks plaatvundamendi alla soojustus?
Seinte all ribid - mõeldud ikka kandeseinu? Muul juhul täiesti mõttetu...

Oled sa betooni kulule ka tähelepanu pööranud? Jämedalt võttes 0,4m paks betoonplaat 60 ruutmeetrisele hoonele peaks kulutama ümmarguselt 24 kantmeetrit betooni. Kui nüüd valada 0.3m paks vundamendilint sügavusega 1,2m ja pikkusega 31 meetrit siis oleks betoonikulu 11,16 kantmeetrit...

Premium klassi betoon 200 euri kant, kokku läheks ca 7000 euri. Minu arust ei ole see maailmalõpp summa.

Mis loom on Premium klassi betoon?

@ EH.INS.

Kui panna google-sse plaatvundament siis tuleb sealt igasugust jura
Võimalik, aga tuleb ka häid lahendusi.
Kui teed plaatvundamendi ja sinna peale ujuva plaadi siis nende vahel on ikka soojustus?
No ikka jaa.
Kui teed sooja perimeetri siis milleks plaatvundamendi alla soojustus?
Et vähendada soojakadu pinnasesse?
Seinte all ribid - mõeldud ikka kandeseinu? Muul juhul täiesti mõttetu...
Kandeseinad ikka jaa. Täiesti mõttetu ei ole ka mujal, natuke jäikust plaadile juurde ei tee küll paha

Seoses sellega, et siin viidatakse pidevalt a-la vanasti tehti nii ja kõik oli korras panen siia ühe lause artiklist (vana palksauna kohta):

Saun tuli üles tõsta, sest ta oli nii ära vajunud – kolm rida palke oli maa sees...

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/12034 ... uele-elule

Eks seal ole veidi kirjanduslikku jura, sest kui hoone kõrgust vaadata ja näha, et 1 palgrida on Fiboga asendatud või plokirea võrra kogu hoonet veel tõstetud, siis pole jutt väga usutav. Asi ka selles, et vanad saunad olid seest (laetalade alumine pool) reeglina 1,80 kuni 2 m kõrged (keegi ei viitsinud liigseid palke tahuda ja virnastada, kui vajalik kõrgus saavutatud), hetkel see on seest nii 2,30 kanti.
Jutu järgi tehti hoonele alla ka plaatvundament, mis sinu jutus reeglina kvalifitseerub põrandaks pinnasel.

@ kunn
Ma ei tahtnud viidata millelegi muule kui sellele, et vbl mõned nõuded on siiski põhjendatud ning alati ei saa viidata a-la seal tehti nii, elu aeg nii tehtud, vanasti tehti nii jms...

Siit võiks võtta sellise õpetuse, et kui kuudi vundamendiga läheb midagi valesti, lükka tungid alla, tõsta üles ja tee ringi. Muideks, ma olen maja õigeks loodinud. Asi oli selles, et vahelagi oli loodist ca 5 cm välja (vanade palkmajade rõõmud) ja lihtam oli asi õigeks tõsta kui hakata seal rihtimisega "lõuga tõmbama". Põhiline mure, et vundamendi pealt ära ei liiguks.
BTW, ma ei saa siiani aru, miks Tartu viltust maja pole hakatud tõstma (veel enam, miks vähema vajumise korral kohe ei jakatud tegutsema), igasuguste vahutajate ja muude trikivendade reklaame on kõik kohad täis. Maja tundub olema monoliitne kuubik, mis on selleks katseks nagu loodud.

Päris täpselt ei tea Tartu maja probleemi - õigemini ei julgeks kindla peale väita, et järgnev on 100% nii...
Kuid olen veidi seda teemat uurinud ja näib, et seal on tegemist vaiade nõtkumisega survel pehmes pinnases - so ilmselt pole vaia nõtkepikkust päris õieti hinnatud
Ja kui see peaks nii olema siis mingi tõstmine / loodimine midagi ei aita

PS
Rõhutan veelkord, et tegemist on lihtsalt isikliku arvamusega...

PPS
Üldine juhend kuidas sinna jõuda

1. Ära telli ehitusgeoloogiat

2. Seejärel, vundamenti tehes, kasuta mingit suvalist tüüplahendust, mille sa valid selliselt, et see sulle hinnalt kõige soodsam tuleb

3. Projektiks kasuta vaid ehitusloa jaoks tehtud arhitektuurset eelprojekti

4. Vali töövõtjaks keegi, kes on kõige odavam

JNE