Ehitusfoorum

Tere. Veel ühtsest energiapoliitikast. Sellist asja nagu KEK Kesk-Euroopas ei tunta. Ehk jääb ära paljulapseliste perede, e-autode omanike jm vähemuste riiklik terroriseerimine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:44 Tere. Veel ühtsest energiapoliitikast. Sellist asja nagu KEK Kesk-Euroopas ei tunta. Ehk jääb ära paljulapseliste perede, e-autode omanike jm vähemuste riiklik terroriseerimine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ikka ja jälle tõstatub küsimus - milleks sellist lollust vaja on...

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:27 Ja oletame, et selleks täheks tuleb nüüd D
Mida selle teadmisega peale hakata

Kui korterit võõrandada (antud 6. maja asi oli ka seotud sellega), siis kas tavaline lillelaps ostab D, kui enam vähema sama kvaliteedi ja hinnaga on kõrval A? Pangad ka on laenuandmisel pigem soosivamad parema indeksi puhul. Nii ta on, nuta või naera.

ping kirjutas: 14 Veebr 2025, 12:31 ...
Kui toas töötab telekas, mis tarbib 500W, arvuti tarbimisega 400W, elektriahi 2000W ja valgustus 300W, siis nendel tarbijatel eralduv soojusenergia kütab ju ruume otseelektriga ja see energia osaleb otseselt hoone siseruumide küttes.

Mul füüsika tundidest küll väga palju aega möödas ja ei pruugi õigesti mäletada, aga kas mitte nii ei ole, et mingi osa vattidest kulub töö tegemiseks ja osa saab soojuseks.
Ökonoomsemal telekal kulub kütmisele vähem ja vastupidi.
Keegi ei osta telekat kütmiseks. Ja pealegi kõigil ei pruugi olla telekat, või ühesugust telekat ja mõnel võib see pidevalt töötada, mõnel seisab lihtsalt toanurgas.
Seega nagu kohati absurdne.
Kuigi jah, mida soojapidavam maja ja mida vähem vajab kütmist, seda suuremaks muutub "telekast" tulnud soojuse osakaal kogusoojusest.

kunn24 kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:55

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:27 Ja oletame, et selleks täheks tuleb nüüd D
Mida selle teadmisega peale hakata

Kui korterit võõrandada (antud 6. maja asi oli ka seotud sellega), siis kas tavaline lillelaps ostab D, kui enam vähema sama kvaliteedi ja hinnaga on kõrval A? Pangad ka on laenuandmisel pigem soosivamad parema indeksi puhul. Nii ta on, nuta või naera.

Ja just sellest ma räägingi
Riiklikult tasemel on reakodanikele tehtud korralik ajupesu ja edastatud lausvalet

kunn24 kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:55

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:27 Ja oletame, et selleks täheks tuleb nüüd D
Mida selle teadmisega peale hakata

Kui korterit võõrandada (antud 6. maja asi oli ka seotud sellega), siis kas tavaline lillelaps ostab D, kui enam vähema sama kvaliteedi ja hinnaga on kõrval A? Pangad ka on laenuandmisel pigem soosivamad parema indeksi puhul. Nii ta on, nuta või naera.

Kas lillelaps valib D või A, see ju igaühe vaba valik vabal maal.
Kui on välimuselt täpselt samasugused majad, siis mina küll enne soetamist tahaks näha ka muid andmeid, millest ühel või teisel juhul erinevad tähed tulevad.
Täiesti vabalt saab olla näiteks nii, et ühel on paigaldatud soojustuseks Isoveri KL31 (λ =0,031) vill Ja teisel sama paksune villakiht, millel on hoopis teine tegur λ väärtus, näiteks 0,041. Aga sellise nüansi peab saama välja lugeda ehitusdokumentatsioonist.
Teisalt, kui on valida A klassi maja elektriküttega või samasugune C klassi maja puuküttega ja mul on väike sissetulek, aga mul on olemas puumets, siis pigem valiksin selle C klassi maja ja puuküttega.
Kindlustunne võib olla olulisem kui mugavus.

@ vuuk
Sinu kirjeldatud juhtumil pole tegemist samade majadega
Ja sellise küsimuse püstituse juures (eeldades, et projektid olid identsed) uuriks ma välja järelevalve nime ja astuks vastavad sammud

Sellega ma nõustun.
Samas mulle näib, et paljud arendajad ning protsesse juhtivad isikud ei pruugi vahetki teha erinevate villade vahel. Teavad heal juhul vaid, et on kivivillad, klaasvillad ja puistevillad ja vaadatakse peamiselt hindasid. Isegi koolitustel kõrges koolis õppejõudki väljendusid selliselt nii õppematerjalides kui loengus, et... tekkis kahtlus, kas õppejõu teadmistes pole mitte juhtumisi lüngad.
Aga jah - alati saab olla nii, et midagi jäetakse ütlemata või väljendutakse kohmakalt ja siis kuulajale ja vaatajale võib paista asi teisiti.

Tere. Eks neid erinevuste põhjusi võib olla sadu. Lihtsalt üks võimalikest, et ühel majal tegi energiaaudiitor ja teisel "energiaaudiitor". Just on laua peal üks projekt, kus osa piirdetarindeid pole üldse arvutatud, külmasillad on võetud laest (kuigi külmasilla arvutuste koond on samas kõrval), õhuvahetuskordaja on oluliselt parem kui K-Euroopa passiivmajadel jne. Ei teagi kas tunnustada rehepappe, kes osavalt Brüsseli direktiividest mööda hiilivad ja võimaldavad meile miljardeid voolata või tunda kaasa nendele, kes üritavad ausama näoga seda jama taluda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Samas mulle näib, et paljud arendajad ning protsesse juhtivad isikud ei pruugi vahetki teha erinevate villade vahel.

Aga ei peagi...
On olemas projekt (TP) milles on kõik antud
Järelevalve asi on kontrollida, et ehitis vastaks projektile
Kui vead on projektis siis on veidi teine lugu

Ei teagi kas tunnustada rehepappe, kes osavalt Brüsseli direktiividest mööda hiilivad ja võimaldavad meile miljardeid voolata või tunda kaasa nendele, kes üritavad ausama näoga seda jama taluda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mõlemat võib ju teha. Sellega on väike oht, et jälle on olemas ettekääne isikuid omavahel tülli pöörata. Tundub, et see Brüsseli jama oleks nagu Vene luure initsieeritud.

vuuk kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:58 Mul füüsika tundidest küll väga palju aega möödas ja ei pruugi õigesti mäletada, aga kas mitte nii ei ole, et mingi osa vattidest kulub töö tegemiseks ja osa saab soojuseks.
Ökonoomsemal telekal kulub kütmisele vähem ja vastupidi.
Keegi ei osta telekat kütmiseks. Ja pealegi kõigil ei pruugi olla telekat, või ühesugust telekat ja mõnel võib see pidevalt töötada, mõnel seisab lihtsalt toanurgas.
Seega nagu kohati absurdne.

Ökonoomsemal teleril kulub kütmisele vähem, sest ta tarbibki vähem elektrit, aga sisuliselt ikkagi tarbitud energia läheb kokkuvõttes soojuseks. Väga väike osa jõuab heli- ja valguslainetena toast välja.
Need energiatähised on ühed "huvitavad" asjad tõesti. Elan kortermajas, mille energiatähis on D, aga reaalselt perega seal elades kulub korteri peale mul keskmiselt 85 kWh/m2/aastas energiat. Jah, maja üldelektri võiks ka proportsionaalselt m2-dega juurde lisada, aga see on ikka väga väike osa. Otsene elektriküte, elektriboiler, praeahjuga elektripliit.

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 14:43

Samas mulle näib, et paljud arendajad ning protsesse juhtivad isikud ei pruugi vahetki teha erinevate villade vahel.

Aga ei peagi...
On olemas projekt (TP) milles on kõik antud
Järelevalve asi on kontrollida, et ehitis vastaks projektile
Kui vead on projektis siis on veidi teine lugu

Kas "koer ei või olla maetud sinna", et süsteem on, aga see ei toimi. Riigihangete ehitistel vast enamasti jah, seal pole pääsu, aga erasektoris "lonkab", või ei toimi üldse. Rehepapid igal liinil kohtadel.
Keegi on kunagi kusagil öelnud, et rehepaplus ja eestlus olevat peaaegu sünonüümid.

vuuk kirjutas: 14 Veebr 2025, 14:09

kunn24 kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:55

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 13:27 Ja oletame, et selleks täheks tuleb nüüd D
Mida selle teadmisega peale hakata

Kui korterit võõrandada (antud 6. maja asi oli ka seotud sellega), siis kas tavaline lillelaps ostab D, kui enam vähema sama kvaliteedi ja hinnaga on kõrval A? Pangad ka on laenuandmisel pigem soosivamad parema indeksi puhul. Nii ta on, nuta või naera.

Kas lillelaps valib D või A, see ju igaühe vaba valik vabal maal.
Kui on välimuselt täpselt samasugused majad, siis mina küll enne soetamist tahaks näha ka muid andmeid, millest ühel või teisel juhul erinevad tähed tulevad. ....

Rahalised mõjutusmeetmed toimuvad juba 5 aastat:
https://www.city24.ee/real-estate-news- ... le-tommata

Korterelamu õige energiamärgis ehitisregistris on oluline nii müüjale kui ostjale. Vaid üks väike ebatäpsus võib KredEx-i abil laenu võtta sooviva pere tulevasest kodust ilma jätta.
Kõnealune laenukäendus on populaarne nende hulgas, kes soovivad kodu osta, ehitada või hoopis olemasolevat elamist rekonstrueerida, kuid kel puuduvad lisatagatised või kes soovivad vähendada kodulaenu esmast sissemakset. Nii on võimalus saada laenu 10% omafinantseeringuga ja omades 10% sissemakset, puudub vajadus kasutada lisatagatist.

Selleks, et energiatõhusa eluaseme omandajaks kvalifitseeruda, on kehtestatud nõue, et korterelamu peab olema vähemalt energiamärgisega C.

Hiljuti ilmus sellel teemal leheartikkel (Õhtuleht?), millest ajendatuna oli üks raadiosaade pankade esindajatega kus "läbi lillede" võis mõista, et see on alles kinnisvara ostueelistuste mõjutamise algus.

@ vuuk

Loomulikult võib olla põhjuseks see, et otsitakse odavaimaid lahendusi
Milles iseenesest polegi midagi erilist täpselt seni kuni ka nö ostjale seda kommunikeeritakse
Kuidas aga petuskeemidest üle saada seda ma ei tea ja pole ka päris minu kompetents

Lihtsalt kahju on, kui kellelgi jääb kodu ostmata vaid seetõttu, et ühes registris on üks täheke muutmata jäänud.

Kahtlustan, et tegemist on vaimupuudega inimesega...
Ja kutseregistri andmete põhjal pole tegemist mingi maakleriga...

EH.INS. kirjutas: 14 Veebr 2025, 15:49

Lihtsalt kahju on, kui kellelgi jääb kodu ostmata vaid seetõttu, et ühes registris on üks täheke muutmata jäänud.

Kahtlustan, et tegemist on vaimupuudega inimesega...
Ja kutseregistri andmete põhjal pole tegemist mingi maakleriga...

Ja mis vahe on selles, kes oli 5 aastat tagasi sõnumitooja, sest algteated on ajaga juba netist kadunud?

Vko - kuidas sa selle 85 kWh/m²/a said? Kas jagasid kogu aastase elektrikulu oms m² - tega ?
Ja kas üldelektrit ei võiks sel juhul jagada ainult ühikasutattavate ruumide pindalaga?
Eks lift kütabki näiteks ju ainult trepikoda - seega trepikoda ise ongi ju väga öko aga eks see ole jahe kah...

Tänane koolitus...

Küsimus/kommentaar (eelnevalt oli viidatud sellele, et energiaklass ei näita midagi):

Kommentaar energiaklassi/-märgise kohta.
Nõustun, et energiamärgiselt võib lugeda primaarenergia kulu kWh.
Kuid nö reakodanikule räägitakse riiklikul tasemel vaid energiaklassist.
Reakodanik ei oska muud vaadata.
Ja selle energiaklassi kohta riiklikul tasemel edastatav info on heal juhul eksitav / halvemal juhul...

Vastus (üldistatult):

Põhimõtteliselt võib sellega nõustuda...

võhik kirjutas: 17 Veebr 2025, 22:59 Vko - kuidas sa selle 85 kWh/m²/a said? Kas jagasid kogu aastase elektrikulu oms m² - tega ?
Ja kas üldelektrit ei võiks sel juhul jagada ainult ühikasutattavate ruumide pindalaga?
Eks lift kütabki näiteks ju ainult trepikoda - seega trepikoda ise ongi ju väga öko aga eks see ole jahe kah...

Nii ikka jah, et aastane elektrikulu jagatud oma korteri m2-tega. Seda ei oska arvata, mille põhjal see maja energiaklass on võetud, eks ilmselt seal arvestatakse ka üldelektri kulu, aga see on tõesti väga väike ja kindlasti paljud tarbivad ka rohkem, aga arvatavasti see tähis on ikkagi üsnagi laest võetud, mitte reaalseid kulusid arvestades, pole keegi mingeid reaalseid kulusid kunagi küsinud...

Kaua võib...
Tähe aluseks oleval kWh-l ja reaalselt tarbitud kWh-l puudub igasugune seos
Lisaks on oluline mõista mis vahe on ETA-l ja KEK-l
TÄHT ON LOLLUS JA SELLE PÕHJAL MIDAGI JÄRELDADA ON VEEL SUUREM LOLLUS...

Ainuke häda on, et lolle on palju ja nende arv on väidetavalt tõusuteel.

"Hall mass" usub ja jääbki uskuma, et kõrgem täht = väiksem energiakulu= vähem raha nende rahakotist.

Vko kirjutas: 18 Veebr 2025, 18:05 "Hall mass" usub ja jääbki uskuma, et kõrgem täht = väiksem energiakulu= vähem raha nende rahakotist.

Aga miks ei peaks kui riiklikud asutused just seda väidavad...
Või kui kinnisvaraportaalides sellele rõhutakse...
Mina ei süüdistaks seda "halli massi" - vastutus selle ila eest lasub mujal...

Kui meil on paberitega insenerid, kes näiteks ei saa aru energeetikainseneri jaoks elementaarsest mõistest "pindintegraal" (näiteks võimsus korda aeg järgi toodetud energia arvestus ehk see, mida näitab "voolumõõtja", probleem on PV inverterite programmide vigadega, millest tehniline tugi ei saa kuidagi aru, rääkimata kordategemisest), siis see "mujal" on pea-aegu samasugused affid, ainult diplomiga. Nii, et raske juhus.