Ehitusfoorum

Tee endale selgeks elementaarsed konstruktsioonide arvutamise põhimõtted ja siis hakka konstruktsioonide kohalt üldse sõna võtma

A23 kirjutas: 03 Sept 2024, 11:12

EH.INS. kirjutas: 03 Sept 2024, 11:08

A23 kirjutas: 03 Sept 2024, 09:29

EH.INS. kirjutas: 02 Sept 2024, 18:59 Ok - selgitame lahti - nt neopreeni mõõtühikuga SHORE 60 kasutatakse nt RB posti / RB tala liite vahel
Mitte koormuse jagamiseks ja mitte "läbipainde kompenseerimiseks" (mida iganes see tähendab) vaid selleks, et tala töötaks vastavalt arvutusskeemile - post / tala liigendühendusena - et võimaldada tala pööre toel

Natuke hakkab juba looma, varem teadsid elastsete materjalidena vaid neid, mis koormust ei kanna.
Vihjeks veel niipalju, et Shorel on mitu skaalat, uuri seda.
(Tööalaselt ise puutun põhiliselt kokku A-skaalal neopreeniga)

Mida perset siin looma hakkab???
Sinna võid pista ka SHORE jäiga tüki koormuse jaotajana...
Veelkord - kui ei tea millest räägid ära parem räägi

Tee omale kõigepealt selgeks Shore erinevad skaalad ja siis räägi edasi.

Selle hariva teadusliku diskussiooni jälgijad on nüüdseks vist juba aru saanud, et igasugune "vägev" vundament või killustikuhunnik konteineri toetuspunktidena on kurjast, sest erinevate pindade liigse jäikuse tõttu võivad tekkida toeplokkide purunemised, "ajutise putka" all.




Kui toeplokid asetada lihtsalt mullale, siis see pinnas ise (raskuse mõjul tihenedes) moodustab "isenivelleeruva" toetuspinna (tagab vajaliku paralleelsuse pindade vahel) ja ohtu ploki purunemiseks ei ole.

Ise tegin nii, 4 toetuspunkti ja alt üles:
*) maa peale putka suurune geotekstiil,
*) 2 Fibo5 plokki lapiti üksteise peale (sellega tekkis putka alla erinevate pikkade asjade kuiv hoiukoht) ja hiljem on lihtne vajadusel putka kallet tungrauaga korrigeerida,
*) vajaliku paksusega C24 pruss lapiti, soovitava kalde reguleerimiseks,
*) ca 0,5m x 0,5m (katuse)pleki tükk kaitsmaks tuge sademete eest (hõre puit vettib sügisvihmaga ja "voolab vahelt välja"),
*) putka toetuspind.

"Diskussioonist"
1. Oponent alustas, mina läksin kaasa sest väited olid jaburad
2. Puudub, sest oponent ajab totaalset kelbast
3. Selles kontekstis täiesti tarbetu - tahad pane mullale / prussile / fibole / sõnnikule või kuhu iganes

Skeemidel võiksid olla tähistused, mis on mis, hetkel kõik see filosoofia tähiste puudumise tõttu sisutu. Kui sm-d insenerid ei tea, et asjade nimetamine on joonise oluline osa, siis minge arenege.

@ kunn
Selle peale ütleks, et kui aru ei saa siis pole mõtet ka seletada

Ära siis seleta, pigem küsiksin A23-lt, kas nii mõtles?

kunn24 kirjutas: 03 Sept 2024, 14:26 Ära siis seleta, pigem küsiksin A23-lt, kas nii mõtles?
lähes-jäik-keha.GIF

Põhimõtteliselt jah. "Deformeeruv asi" oli algselt ikkagi mõeldud jäiga kehana, nt kas C24 195x45 jupp või met plaat vajaliku paksusega.
See näide on, et kuna siiski mingi minimaalne, murdosa suurune deformatsioon on võimalik, siis sobiva kõvadusega, nt Shore D 60 või 50 "kummik" suudab ka selle osa survest, mis jääb "ülespaindunud osa" piirkonda, osaliselt siiski FIBOle üle kanda. Ehk et otse konteineri jala alla on FIBO poolel siiski väiksem surve, kui ülal. (Tegelikud läbipainded on muidugi väiksemad, aga muidu poleks pildil saanud visualiseerida. Puidu käitumisega tööalane kogemus puudub, aga oletan, et põhimõte väga metallist ei erine)
(Et sellist elstse elemendi kaudu surve ülekandmist võidakse ehituses mitte tunda, seda mainisin ka kohe alguses.)

Kandekonstruktsioonide projekteerimisel on tõesti tundmatud asjad nagu
- murdosa suurune
- vajalik paksus
- jäik tükk
- minimaalne läbipaine
- deformeeruv asi
- sobiv kõvadus
jms... ilma parameetri ja ühikuta

Kui mingis valdkonnas on see võimalik siis paluks viidata

Mingis valdkonnas on SHORE ilma A, D jne lisatähiseta tundmatu asi, kandekonstruktsioonide projekteerimisel siis täiesti tuntud nagu Su jutust välja tuleb.

Ära aja jälle kelbast
SHORE numbrid ja tähed on teada
SHORE parameetriga "asju" ei kasutata koormuse jagamiseks
Sest SHORE parameeter näitab midagi muud
Koormuse jagamiseks kasutatakse arvutustega leitavat ja vastavate parameetritega "jäika tükki"
Kuna Sul ilmselgelt puudub pädevus sellisteks arvutusteks, siis oleks parem mitte rääkida teemal millest igasugune arusaam puudub

EH.INS. kirjutas: 03 Sept 2024, 15:40 Ära aja jälle kelbast
SHORE numbrid ja tähed on teada
SHORE parameetriga "asju" ei kasutata koormuse jagamiseks
Sest SHORE parameeter näitab midagi muud
Koormuse jagamiseks kasutatakse arvutustega leitavat ja vastavate parameetritega "jäika tükki"
Kuna Sul ilmselgelt puudub pädevus sellisteks arvutusteks, siis oleks parem mitte rääkida teemal millest igasugune arusaam puudub

Võta peegel ja vaata, kes "kelbast" ajab. Kui oleksid Shorest teadnud, ei oleks Sa nii kirjutanud. Samahästi võid kirjutada ka PIKKUS 60 (Kas siis mm, m, toll vms, mõelgem ise)
Mul on teada, kuidas ise konteineri paigaldan ja see algne plaan on ka praktikutel kinnitust saanud, nii siin kommentaariumis kui veebis mujal. Sinu soovitustest ei ole siinkohal mitte mingit abi, võid oma virtuaalse konteineri virtuaalse kruusahunniku otsa istutada.
Kui kirjutad, et (üldse?) ei kasutata koormuse jagamiseks, siis Sa ei tea, mida räägid. Võimalik, et ehituses ei kasutata, aga see pole ainuke võimalik kasutuskoht.

Kelbast ajad SINA ja ei saa aru elementaarsetest ehituskonstruktsioonide töötamise põhimõtetest
Ma viitasin konkreetselt kus kasutatakse ja milleks
Mingist koormuse jagamisest pole juttugi ja selleks seda ka ei kasutata
Ja põhjus on ka lihtne - tulenevalt oma "eripäradest" ei jaga ta mingit koormust
Selleks, et koormust jagada suuremale pinnale so vähendada koormust aluskonstruktsiooni ühikpinnale projekteeritakse vastav "asi"
Keegi ei keela kasutada ka konteineri toetamisel - aga mingit koormust see ei jaga - ühesõnaga mingit mõtet pole
Ja tee vahet STAATILISTEL ja DÜNAAMILISTEL koormustel (kui suudad)
Sina võid (ja soovitada ka teistele omasugustele ullikestele) oma SHORE panna nt koormuse jagamiseks pinnasele vundamendi taldmiku asemele
Ja jäta meelde, et SINA alustasid selle asjaga

EH.INS. kirjutas: 03 Sept 2024, 18:25 Kelbast ajad SINA ja ei saa aru elementaarsetest ehituskonstruktsioonide töötamise põhimõtetest
Ma viitasin konkreetselt kus kasutatakse ja milleks
Mingist koormuse jagamisest pole juttugi ja selleks seda ka ei kasutata
Ja põhjus on ka lihtne - tulenevalt oma "eripäradest" ei jaga ta mingit koormust
Selleks, et koormust jagada suuremale pinnale so vähendada koormust aluskonstruktsiooni ühikpinnale projekteeritakse vastav "asi"
Keegi ei keela kasutada ka konteineri toetamisel - aga mingit koormust see ei jaga - ühesõnaga mingit mõtet pole
Sina võid (ja soovitada ka teistele omasugustele ullikestele) oma SHORE panna nt koormuse jagamiseks pinnasele vundamendi taldmiku asemele
Ja jäta meelde, et SINA alustasid selle asjaga

Sa lähed ikka täitsa "metsapoole" oma jutuga, elastne "asi" on alati ka vetruv. Pinnasele taldmiku asemele, annab ikka tulla!
Kirjutasin üsna alguses, et võib-olla ehituses ei kasutata sellist lahendust ja kui ei kasutata, siis ok. Aga kui oleksid kunagi juhtunud nägema nt tööstusseadmete kinnitusi alusetele, siis saaksid aru, millest räägin.

Krt võtaks, lõpeta juba loll jutt
Selgelt kirjutasin, et tee koormustel vahet
Vibratsiooni "summutamine" on hoopis teine teema millel puudub praegusega mingigi seos
Ja kui jagab koormust ST OMAB PIISAVAT JÄIKUST KOORMUSE JAGAMISEKS - Sinu enda jutt - siis miks ei võiks taldmikuna kasutada
Näide oli selleks, et teha Sulle endale selgeks kui lolli juttu Sa ajad

Ma tahaks ainult teada, et kellele ma kogu selle tarkuse lugemise eest maksma pean?

Shore parameetriga materjali ei kasutata koormuse jagamiseks suuremale pinnale
Shore parameetriga materjalil puudub tulenevalt materjalist / parameetrist vastav "võime"
Shore parameetriga mõõdetakse "kõvadust"

Hoopis teine teema on vibratsioonid ja nn "liugekihid" sh tööstusmasinate alused, seismiliselt aktiivsete piirkondade vundamendid ja konstruktsioonielementide liited, sillaelementide liited, temperatuurivuugid, elastsed vuugid jne, jne
Igal materjalil on oma koht ja sihtotstarve

EH.INS. kirjutas: 10 Sept 2024, 10:10 Shore parameetriga materjali ei kasutata koormuse jagamiseks suuremale pinnale
Shore parameetriga materjalil puudub tulenevalt materjalist / parameetrist vastav "võime"
Shore parameetriga mõõdetakse "kõvadust"

Hoopis teine teema on vibratsioonid ja nn "liugekihid" sh tööstusmasinate alused, seismiliselt aktiivsete piirkondade vundamendid ja konstruktsioonielementide liited, sillaelementide liited, temperatuurivuugid, elastsed vuugid jne, jne
Igal materjalil on oma koht ja sihtotstarve

Ma pole kunagi väitnud, et elastne vahekiht ise, nt Shore d 60 (NBR vms), oleks võimeline koormuse jagamiseks suuremale pinnale!
Minu toodud näites oli elastne materjal ikka kahe "kõva" materjali vahel (FIBO + puu või met plaat) tasandamaks geomeetriast ja pinnakardeustest tulenevaid võimalikke ebaühtlasi surveid FIBOLE. Rõhutasin ka juba alguses, et ei ole kindel, kas selliseid lahendusi ehituses kasutatakse.
(Hilisem arvutuskäik näitas, et survejõud FIBOle on piisavalt väike, et elastsel elemendil kahe "jäiga" tüki vahel otsest vajadust pole, aga see pole siin põhimõtteline küsimus)

Aga vot siinses kontekstis puudub shore parameetriga materjalil igasugune funktsioon
Ja ei saa võrrelda "kõva" materjali ilma parameetriteta - selle "kõvaduse" hindamiseks tehaksegi arvutused kus leitakse kui "kõva" peab materjal olema