Ehitusfoorum

Olaf kirjutas: 26 Sept 2023, 12:57

"Puitraam" ümber akna on "eelmine sajand"

Nagu märkasid on siin sees ka jutumärgid
Mõte on selles, et "täna" on kasutusel muud toetus- / kinnituslahendused
Vt ka nt Prill-i postitust
Aga variante on veel - nt WINFRAMER süsteem...

xxx111,
kui selline asi: https://bauroc.ee/product/laepaneelid/
saab 24 juunil sahmaka vihma (niikuinii saab sellel kuupäeval) siis kui mitu kuud peaks kuivama, enne kui seest/väljast krohvida?

suvaline kirjutas: 26 Sept 2023, 19:19 xxx111,
kui selline asi: https://bauroc.ee/product/laepaneelid/
saab 24 juunil sahmaka vihma (niikuinii saab sellel kuupäeval) siis kui mitu kuud peaks kuivama, enne kui seest/väljast krohvida?

Ei tea "lambist" öelda ja ei huvita ka
Seda toodet ma kunagi projekti ei paneks
Lihtsalt nende toodete "tugevusnäitajad" on viletsad / sildepikkused väiksed
Viidatud paneeli max sille 6m ja sellele lubatud ARVUTUSLIK koormus 5,5 kN/m2
Kui soovin sinna peale teha ujuva betoonpõranda vesipõrandaküttega siis tuleks eramus (rääkimata muudest hoonetest) arvutuslik koormus suurem
Üleüldse BAUROC-t minu projektides KANDVA elemendina ei esine
Põhjus lihtne - "tugevusnäitajad" viletsad - ja selle põhjus ka lihtne - on püütud teha "2 ühes toode"
Vaheseintena (kui määravaks ei saa helikindlus) siis palun - aga see juba AR osa

PS
Ka endale eramut ma Bauroc-st ei teeks...

suvaline kirjutas: 26 Sept 2023, 19:19
kui selline asi: https://bauroc.ee/product/laepaneelid/
saab 24 juunil sahmaka vihma (niikuinii saab sellel kuupäeval) siis kui mitu kuud peaks kuivama, enne kui seest/väljast krohvida?

Kui seinaplokk ja paneel on samast materjalist tehtud, siis pole ju kuivamisajal nagunii vahet, sest mõlemad tulevad tehasest välja niiskena ja vajavad täielikuks kuivamiseks ühte kütteperioodi.

Üleüldse BAUROC-t minu projektides KANDVA elemendina ei esine
Põhjus lihtne - "tugevusnäitajad" viletsad - ja selle põhjus ka lihtne - on püütud teha "2 ühes toode"

https://www.ehitusuudised.ee/uudised/20 ... kergplokid

Sel aastal tootevalikusse lisatud bauroc SOLID plokid on kõige tugevamad Eestis saada olevad kergbetoonplokid.

Kuidas kommenteerid. Plaanisin just bauroc solidit ühe vana puitkarkassis kõrvalhoone asemele.

Eelpool mainitud viites räägitakse PLOKI survetugevusest
See on hoopis midagi muud kui MÜÜRITISE tugevus (surve / paine / nihe)
Kusjuures erinevate müüritiste (st erinevad plokid) arvutustugevuste leidmiseks on erinevad metoodikad
Minu projektides ei esine KANDVA elemendina üleüldse mingeid kergplokke - nende kandevõime pole lihtsalt piisav Eriti lokaalsetele koormustele
Aga eelpool öeldu ei tähenda seda, et neid eramuehituses kasutada ei saaks...

Bauroc SOLID survetugevuseks on tootja deklareerinud 7 mPa, mis on minule teada olevalt Eestis tugevaim kergplokk.
Kõige väiksema survetugevusega on ECOTERM+ plokid - 1,8 mPa. Need om põhimõtteliselt 2 ühes, kus piisavalt soojapidava seina saamiseks soojustust lisada pole vaja. Tugevuse erinevus seevastu ligi 4 korda, aga ka mõeldud eramute ehitamiseks.
Ploki survetugevus kõneleb kaudselt ikka ka müüri tugevusest, kuigi nõus - insener projekteerimisel ei saa lähtuda üksnes sellest.
Mina leian, et maja projekteerimisel peab vaatama maja kui tervikut. Näiteks, kui müürimaterjal ei ole tugev, siis peaks vastavalt olema projekteeritud vundament jne., et paindeid või muid ebasoovitavaid deformatsioone müüridesse ei saakski tekkida.
Kui konstruktsioon peab vastu võtma painet ja tõmmet, siis kivimaterjali asemel tuleks kasutada muid vastavate omadustega materjale.

https://bauroc.ee/tooted/tootevaliku-ulevaade/

Huvitav, et tootevalikus seda solidit näha ei ole. On neil ikka see plokk tootmises veel või?

@ vuuk

Õige - ploki tugevus on seotud müüritise tugevusega - aga vaid üks komponent müüritise tugevuse arvutamisel

Näide: Col plokk survetugevus 18 MPa / laome müürisegul M10 / betoneerime täis C25/30
Müüritise arvutustugevus ~ 3,4 MPa

Bauroc 1,8 MPa müüritise arvutustugevus ~ 0,65 MPa

Kui müüritis pole piisava tugevusega siis seda ei saa kompenseerida nt "tugevama vundamendiga"

Ja on oluline vaadata kuidas seinaosad on koormatud
Üks asi on koormus jooksvale meetrile
Hoopis teine asi on lokaalne koormus nt akende vahelistele "postidele" sillustelt / taladelt - sealjuures tuleb veel tähele panna, et on ka miinimumnõuded selle akende vahelise "posti" mõõtmetele

Columbia ploki miinus on see, et juhib väga hästi sooja võrreldes kergbetoonplokkidega. See tähendab, et soojustustada vaja kindlasti sokkel ja minna ka soojustusega maa alla. Kulukas, tülikas, lisaks ei meeldi mulle sokli välimus, mis on viimistletud mingi krohvi või plaadiga. Mulle meeldiks vaadata puhast betoonist lintvundamenti.
Kergplokiga saaks tõsta põranda seinte vahele ning külmasild jääks läbi kergbetoonploki, võrreldes täisvalatud kolumbiaga oleks siiski talutavam.
Kergbetoonist plokkidele on pärast hea freesida ka elektrikaablite tarvis sooni jne. Mul kogemus puudub, aga kolumbia plokki sooni freesida väga ei julgekski, kardan , et lendab kildudeks( lööb suuri kilde välja plokist), kui meisliga peale lennata.

See on lihtsalt minu arvamus, miks eramuehituses ma väga kolumbiat ei sooviks kasutada ja valiks pigem mõne kergbetoonploki. Samas mingit väga nõrka plokki ma ka ei kasutaks, sellepärast uuringi bauroc solidi kohta. Seda minu arvamust ei maksa foorumilugejatel muidugi tõe pähe võtta.

@T25

Mina eristan piirdes "erinevaid kihte" vastavalt funktsioonile
On kandev kiht / on soojustus jne ja iga kiht täidab vastavat funktsiooni
Igasugused "2 ühes asjad" mulle teatavatel põhjustel ei meeldi
Mis puutub BAUROC-i siis maapinnast 30cm kõrguseni seda nagunii kasutada ei saa - sealt edasi saab
Aga - milleks kasutada seinas /sh siis ka vundamendisein) erinevaid plokke...

xxx111 kirjutas: 03 Okt 2023, 11:15 @T25
Aga - milleks kasutada seinas /sh siis ka vundamendisein) erinevaid plokke...

Vundamendi ikka monoliitsest betoonist. Seinad kergplokist. Plokkvundament tundub loogikavastane, arvestades, et pumiga on paari tunniga vundament valatud. Eeldusel muidugi, et pinnas võimaldab kaevata maa sisse täpse kraavi ja saalungit on ainult eanamasti maa peale vaja.

Ega Sa unustanud monoliitsete RB konstruktsioonide puhul peale valamise muid "kõrvaltöid"
Ja saalungit on ikka vaja
Lahti kaevad rohkem kui talla laius
Valad talla ja sinna peale vundamendisein - vundamendiseina ümber on saalungiks õhk

Minu praktika näitab seda, et monoliitseid RB konstruktsioone tahab ehitaja välistada niipalju kui võimalik

xxx111 kirjutas: 03 Okt 2023, 10:46 @ vuuk
...
Kui müüritis pole piisava tugevusega siis seda ei saa kompenseerida nt "tugevama vundamendiga"
...

@xxx111
Arvasingi, et inseneri "redelipulgalt" vaadatuna väljendusin ebatäpselt, eriti kui vaadata eelkõige materjali survetugevuse seisukohalt. Nõus, Teie märkused on õiged.
Läheb teemast välja - ei hakka oma mõtet täpsustama, et vältida teema risustamist.

T25 kirjutas: 03 Okt 2023, 11:08 … ei meeldi mulle sokli välimus, mis on viimistletud mingi krohvi või plaadiga. Mulle meeldiks vaadata puhast betoonist lintvundamenti.
…
Kergbetoonist plokkidele on pärast hea freesida ka elektrikaablite tarvis sooni jne. Mul kogemus puudub, aga kolumbia plokki sooni freesida väga ei julgekski, kardan , et lendab kildudeks( lööb suuri kilde välja plokist), kui meisliga peale lennata.

Viisakalt valatud betoon ilus. Soklist lihtsam, mugavam on vaadata toas olevat betooni. Columbia plokki freesitakse sooned freesiga. Meislit pmst vaja pole. Minul 190 mm plokki ei olnud konstruktori poolt nõuet 100% täis valada. Piisas nurgad, silluste alused jne S.t. osa kaablid veeti õõnsuseid pidi, freesimata.

@ aero

100% täis valamine polegi nõutud
Kus ja mis ja kuidas tuleb arvutustest

Tervist,

Soojus- ja niiskustehnilise toimimise reegel ÜLDJUHUL LIHTSUSTATULT on: AURUTÕKE peab olema SOOJUSTUSEST seespool. See on laialt teada. Aga NB! "aurutõket" ja "soojustust" tuleks käsitleda kui suhtelist põhimõtet, mitte absoluutset liigitust. Igal kihil on oma aurutõkke- ja soojustusväärtus ning tihti käitub tarindis rohkem kui üks kiht arvestataval määral soojustuse ja/või aurutõkkena.

PIR on soojustus ja aurutõke. Tuhaplokk ei ole arvestatav aurutõke, kuid on soojustus (lihtsalt ca 5x kehvem kui PIR sama paksuse puhul). See tähendab, et aurutiheda soojustusega (PIR/PUR/EPS/XPS) on turvaline väljastpoolt soojustada siis, kui soojustatakse piisavalt paksult.
Võttes turvalise eelduse, et kondensaadi vältimiseks peab vähemalt 3/4 kogusoojustusväärtusest asuma aurutõkkest väljaspool, saame tulemuseks, et 200mm paksuse tuhaploki peal peab olema PIR-i paksus vähemalt 120mm. Ligikaudselt ja varu kasuks. Tegelikkuses tekib ploki ja PIR-i kontaktpinnale kondensaat ainult päris ekstreemsetes oludes ning saab sissepoole ajapikku ära kuivada, seega ka 100 või 80mm PIR ei tee midagi halba. Aga vähem ei paneks. Ja sõlmkohad vajavad rohkem läbimõtlemist kui villaga.

"Hingavate" soojustusmaterjalidega (villad) paksuse piirangut ei teki ja maja jääb tervikuna "hingavam", mis mõjutab sisekliimat ja võib olenevalt ilmast ja olukorrast olla nii hea kui halb. Pigem hea ja siinpuhul tõsist vahet ei ole.

Dušš, leiliruum jmt on muidugi eraldi teemad.

Parimat.

Kõik kena. Aga ega ükski eluhoone ei ole ilma siseviimistluseta.
Jah, siseviimistluse materjali kihid on õhukesed ja seeläbi panustavad üldisesse süsteemi suhteliselt vähem.
Aga ikkagi... . Loeb mitte ainult materjali kihi paksus vaid ka konstant µ.
Näiteks, 0,2 mm paksune õlivärvi kiht - difusioonitakistus Sd on 3...5 korda suurem, kui 200mm Roclite plokil.
Seevastu dispersioonvärve on väga erinevaid. Kui mul leitud andmed õiged, siis nende konstant µ erinevus ligi 70 korda ja võrreldes õlivõrviga (minu andmetel ja kui need ikka paika peavad) 5...350 korda väiksema difusioonitakistusvõimega.

Oskab keegi öelda, mida tähendab, kui konstant µ on antud kujul 5/10?
Kas kaldkriipsu ees olev 5 on märjalt ehk vettinult ja taga olev 10 näitab omadust täiesti kuivas olekus?

Kusjuures asja teeb ju keerulisemaks veel ka see, et osade materjalide puhul polegi vahet, kas kuivalt või märjalt.
Erinevus on peamiselt materjalidel, mille kapillaaride vahele on niiskusel võimalik pääseda.

Ehitusfüüsikaliselt ei eksisteeri nn "üldjuhtumeid"
Tarindi ehitusfüüsikalised omadused moodustab kõikide tarindi kihtide nö summa
Sealjuures tuleb endale teadvustada, et kõikvõimalike programmide või ka nö paberil arvutused on ideaaltingimustel mida tegelikult reaalsest ei eksisteeri

...
kõikvõimalike programmide või ka nö paberil arvutused on ideaaltingimustel mida tegelikult reaalsest ei eksisteeri
...

Või hoopis näitaks mingist kehtivast standardist või nõudest lähtuvatel tingimustel, mis projektis seletuskirjas ära toodud.

Sattusin lugema, et Inglismaal oli probleeme katuslagedega, kus kasutati bauroc-i sarnaseid paneele. Need kukuvad kokku ilma hoiatamata, kuna armatuur sees roostetades paisudes ei löö suuri kilde lahti, erinevalt tavalisest õõnespaneelidest. Mingis koolimajas ,õnneks nädalavahetusel, sadas 30 aastat vana lagi alla.
Ehk siis bauroci jms laadsete toodete armatuuri korrosioonikindlus on omaette teema. Fibo kasutusjuhendis on lausa kirjas, et sillused tuleb ära krohvida, et vältida armatuuri roostetamist. Palju see aitab, on muidugi omaette teema.