Ehitusfoorum

kunn24 kirjutas: 17 Nov 2024, 10:49 Igaks juhuks sulle Tallinna Vee näide eh päeviku kohta, mis on koostatud: "hundid söönud, lambad terved"- meetodil- ehk on formaalselt olemas. https://tallinnavesi.ee/wp-content/uplo ... /EP-1.xlsx
Kui samas stiilis jama oma pumba kohta esitada ja siis KOV-ist jälle vigin tuleb, viitad autoriteetsele algallikale ehk Tallinna Veele.
Ja ei ole vaja rohkem jutustada, et hinnang sellise bürokraatia kohta on nagu on, kui sa ei suuda ka ise vastata küsimusele: "Milleks sellist jura on vaja toota?" Vähemalt antud ÕSP puhul.

Kas see on nüüd tegleikult ka täiesti ametlik dokument, mitte pole kellegi vaimusünnitus? Arvestades kuupäevasid ning ettevõtete nimesid tekib küll kuri kahtlus, et see asi ei saa olla ametlik ja seaduslik.

Ehituspäeviku puhul on kahtlane ta juriidiline tõendiväärtus. Mingit kaalu nö tõendite nimekirjana ta omab, kuid sellega ta väärtus tundubki piirduvat. Ja kui tõsised juristid ta võimalikes vaidlustes auklikuks lasevad, siis tõusetub ikkagi (jälle) küsimus: "Milleks teda ikkagi toota?".

Lihtsalt infoks, sain siinsete näidete ja googli abil info kätte mille alusel koostada ehituspäevik. Pädevusega elektrik tegi elektripaigaldise deklaratsiooni ja kilbi skeemi. Ja sain lõpuks kätte oma õsp kasutusteatise.

Nüüd mõned õlled manustama ja hakkama mõtlema kuidas saaks katusekatte vahetatud seal registris. Ca aastal 2000 vahetas vanaisa eterniidi valtspleki vastu.

Miq1988 kirjutas: 14 Mär 2025, 15:36 Lihtsalt infoks, sain siinsete näidete ja googli abil info kätte mille alusel koostada ehituspäevik. Pädevusega elektrik tegi elektripaigaldise deklaratsiooni ja kilbi skeemi. Ja sain lõpuks kätte oma õsp kasutusteatise.

Nüüd mõned õlled manustama ja hakkama mõtlema kuidas saaks katusekatte vahetatud seal registris. Ca aastal 2000 vahetas vanaisa eterniidi valtspleki vastu.

Kui ennem 2014 tehtud, siis auditiga pääsed

Esita registriandmete paranduskanne, kui hirmus soov bürokraatiat toita. Audit- vb olla, oleneb. Suht kasulik on märkida, et ise ehitasid või ei märgi ehitamise kohta midagi. Eterniidi utiliseerimise kohta võidakse nõuda prügila arvet või pilte, et on ilusti hunnikus. Maha matta ei või, teele täiteks laotada tohi, see on kohe keskkonna rikkumine.
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document/aet

kunn24 kirjutas: 14 Mär 2025, 16:23 Eterniidi utiliseerimise kohta võidakse nõuda prügila arvet või pilte, et on ilusti hunnikus. Maha matta ei või teele täiteks laotada tohi, see on kohe keskkonna rikkumine.
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document/aet

Kuidas peaks kasutaja miq1988 teadma, kuhu aastal 2000 vanaisa selle eterniidi pani? Miks peab 25 aastat tagasi mahavõetud eterniit olema alles ja hakkama seda nüüd utiliseerima? Äkki oli õues hunnikus ja varastati ära? No ei hakanud vanaisa ju mingi vana eterniidi pärast politseisse avaldust tegema. Fantaasiat on vaja, seltsimehed, fantaasiat!

Fantaasiaga seoses veidi klassikat Lible suu läbi filmist "Kevade"- "Ja ühte ma sulle ütlen - ei kannata siin ilmas ükski sunnik, kui temale tõtt öeldakse. Aga valeta! Vaata, valeta! Mjah. Siis oled sa õige mees."

Urmas kirjutas: 14 Mär 2025, 17:29 Kuidas peaks kasutaja miq1988 teadma, kuhu aastal 2000 vanaisa selle eterniidi pani?

Ehitusseadustiku §4 (3) . See ei aegu kunagi. Kõik mis ebaseaduslik ja registrile ei vasta tuleb tagant järgi seadustada. Oleks ta ise kellegi tapnud ja kuskil redutanud , siis oleks tegu juba aegunud , aga seda kus eterniit viidi peab ikka surmani teadma ja teadmised edasi pärandama.

https://www.tallinn.ee/et/ehitus/ehitise-seadustamine

Näiteks Tallinnas TLPA vahib google mapsist erinevaid katuseid , õ/v jne pumpade paigaldusi ja menetleb neid rikkujaid täie rauaga. Käid Tallinnas poes ja kuuled Plaan2 reklaamib seadustamisteenust, just selle pärast, et tööpõld suur ja lai.

tabarabarap kirjutas: 14 Mär 2025, 22:13 Ehitusseadustiku §4 (3) . See ei aegu kunagi. Kõik mis ebaseaduslik ja registrile ei vasta tuleb tagant järgi seadustada.

Aga kuidas peab käituma näiteks aastal 2010 selle maja heausklik ostja või päranduseks saanu? Kas ta pidi teadama, et keegi oli aastal 2000 katusematerjal vahetatud ebaseaduslikult või päranduse saaja seda teadma kui tal ei olnud pärandjaga lähedasi suhteid? Noh, pärandajal tekkisid enne surma süümepiinad. Nüüd peab kasutaja miq1988 lihtsalt seadustama praeguse katusematerjali ja katusematerjali muutmise korral selle omakorda seadustama. Katusematerjali asendamise korral samaväärsega ei pea põhimõtteliselt mitte midagi tegema peale ehitisteatise. See põhimõtteliselt mittemidagitegemine/seadustamine eeldab ka seda, et naabrid ei ole patoloogilised kaevupunnid.
Ja veel, minu teada lubatakse isegi praegu tagantjärgi seadustada omal ajal ehitatud ebaseaduslikke ehitisi või nende osi, kuid tänaseks päevaks ainult riigilõivu makstes. See riigilõivuta seadustamine lõppes vist mõned aastad tagasi. Täpselt ei mäleta.

kunn24 kirjutas: 14 Mär 2025, 16:23 Esita registriandmete paranduskanne, kui hirmus soov bürokraatiat toita. Seda tuleb esitada mitte registri kaudu, vaid sealt saadaval blanketil KOV-i meilile. Audit- vb olla, oleneb. Suht kasulik on märkida, et ise ehitasid. Eterniidi utiliseerimise kohta võidakse nõuda prügila arvet või pilte, et on ilusti hunnikus. Maha matta ei või, teele täiteks laotada tohi, see on kohe keskkonna rikkumine.
https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document/aet

Registri kaudu käib kõik.
Eterniidi utiliseerimise teemat ma ise küll ei puutuks. Kui keegi küsib, siis mõtleks edasi.

Parandasin ära.

Mul on eterniit >> plekk kohta MKM-ist Ü. Reidi vastus:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-e 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusalane selgitus ei ole hinnangu andmine, kas mingit konkreetset tegevust saab käsitleda ümberehitamise või osa asendamisena samaväärsega. Taoliste hinnangute andmine väljub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusest.

Mõistet „osa asendamine samaväärsega“ ei ole seaduse tasandil välja toodud, sest selle sisu ei erine tavapäraselt arusaadavast keelekasutusest. Osa tähendab ehitise osa, näiteks avatäidet, tehnosüsteemi osa, katuse katte materjali vms. Osa asendamine samaväärsega tähendab üksikute ehitise osade väljavahetamist selle parendamise eesmärgil. Juhul eemaldatakse vana amortiseerunud eterniit ja asendatakse see plekiga ning soojustamist ega muid ehitustöid ei toimu, saab väita, et antud juhul võib pigem olla tegemist osa asendamisega samaväärsega. Siiski juhime tähelepanu, et tegemist on teoreetilise seisukohaga, seda, kas tegemist saab olla ehitise osa asendamisega samaväärsega või mitte, saab langetada üksnes tuginedes konkreetsele ehitusprojektile.

Kindlasti saab hindamisel, kas osa (materjal) asendati samaväärse osaga (materjaliga) ka erialakirjanduses ilmunud artikleid (nende olemasolul), kus erinevate materjalide omadusi ja samaväärsust on võrrelnud erialaspetsialistid. Erinevad hankedokumendid, kus hankija määratleb ära, milliseid materjale ta loeb samaväärseks, ei pruugi hindamisel sobida, kuna hankedokumendid reguleerivad konkreetset üksikjuhtumit, mitte ei anna üldiseid juhiseid ehitusseadustiku sätte sisustamiseks.

EhS § 4 lõike 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine ka näiteks , mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Seega juhul kui eterniidi vahetamise käigus muutuvad ehitise omadused oluliselt, on tegemist ehitise ümberehitamisega.

Urmas kirjutas: 15 Mär 2025, 00:08 Aga kuidas peab käituma näiteks aastal 2010 selle maja heausklik ostja või päranduseks saanu? Kas ta pidi teadama, et keegi oli aastal 2000 katusematerjal vahetatud ebaseaduslikult või päranduse saaja seda teadma kui tal ei olnud pärandjaga lähedasi suhteid?

Omanik vastutab. Kui registrile ei vasta ongi ebaseaduslik ja omanik peab seadustama või registriga vastavusse viima. See nõue ei aegu. Seega omanik kannab kulud ja tal õigus need varjatud puudustena sisse nõuda (kui õnnestub ja kui olid varjatud). Kui sai pasa päranduseks, siis saigi pasa.

Urmas kirjutas: 15 Mär 2025, 00:08 Ja veel, minu teada lubatakse isegi praegu tagantjärgi seadustada omal ajal ehitatud ebaseaduslikke ehitisi või nende osi, kuid tänaseks päevaks ainult riigilõivu makstes. See riigilõivuta seadustamine lõppes vist mõned aastad tagasi. Täpselt ei mäleta.

Lubatakse seadustada muidugi, aga see ei tähenda, et sa saaks midagi mis ei vasta ehitusseadustikule , projektidele või standarditele seadustada. Seadustamise käigus pead ikkagi tegema puuduvad projektid , auditid, eemaldama sellised asjad mida ei saa projektiga kooskõlastada või tõstma tuleohutuse taset jne jne. Lihtsalt keergendus on see, et vanemale saab teha seda ühe auditiga, aga see peab siiski sisaldama kõiki osi (üldehitus, päästeamet, elekter, kütteseadmed jne projektid, kooskõlastused) ja kui ei saa auditiga, siis uuema pead täna kehtivatele normidele seadustama.

Ma ise elan Tallinnas ja tegelesin viimased 3,5 aastat TLPA -ga vaieldes ja oma maja tagant järgi seadustades ja uut kasutusluba taodeldes. Mul on küll miljööväärtusega maja ja kogu menetlus algaski sellest, et TLPA ametnik vaatas google mapsist, et minu majal ei ole enam eterniitkatus vaid on laineplekk, hoovis uunikivist sillutis jne kõik mis googlest paistis , väga mugav ametnikule. Laineplekk ei olnud antud juhul samaväärne materjal, miljöö muutus ja kõik mis veel, st lähtuti sellest, et kui ma oleks teinud ehitisteatise vms asja, siis seda ei oleks lubatud. Kes need paigaldas ei ole mul võimalik tagant järgi teada. Kontroll teostati 1937 aasta projekti ja hilisema nõuka aegse inventeerimiskava vms alusel (see mis KOV -is olemas). Kogu jama lahendamiseks koostatigi audit ja see ei olnud sugugi odav, sisuliselt ka uus kasutusloa taotlus. Ma võiksin selle sisse nõuda müüjalt (või ka sellelet kes kitse pani), aga ma ei hakka.

Igaks juhuks, et peab vastama selle aja nõuetele. kui on tehtud.
Mis puudutab TLPA oskust seadusi tõlgendada, siis hullemat lollimaja annab otsida. Viimane pull, mis sealt mulle välja mõeldi, kui tahtsin oma garaazhile saada PT-d teise korruse pealeehitamiseks, et tuleb kõigepealt tühistada krundi DP (volikogu menetlus) ja kui see tehtud, siis saab tugineda sel ajal veel mittekehtinud Nõmme üldplaneeringule, et ka selle järgi pole abihoonele 2-t korrust lubatud ja kõrguspiirang 4-5 m. Vaatamata sellele, et võtsin eskiisile piirinaabrite nõusolekud ja kõrvalkrundil on ligi 8m kõrgune abihoone (viitasin taotluses, et antud kohas on selline hoonestuslaad). Selle juures plõksiti mulle vastuskirjas, et naabri abihoone on ebaseasduslik ja algatatud järelevalve. Kuna olevat ebaseaduslik, siis selle olemasolule tugineda ei saa (ehitatud aastal ca 1961 ja seisab siiani, jutt järelevalvest ja selle otsusest oli labane valetamine). Selliste pasakuulikeste treimiseks on seal terve jur osakond.

kunn24 kirjutas: 15 Mär 2025, 11:28 Igaks juhuks, et peab vastama selle aja nõuetele. kui on tehtud.

Ohutusnõuetele, kõik muu ikka tänapäevastele nõuetele ja seda ka kui ennem 2003 tehtud. Peale seda tehtut tuleb vbl ka hakata kaasajastama n: elektrikilp kaasajastada jne. Need nõuded seal võivad olla üsna loomingulised.

kunn24 kirjutas: 15 Mär 2025, 11:28 Mis puudutab TLPA oskust seadusi tõlgendada, siis hullemat lollimaja annab otsida.

Ja see osakond vahetab peret korra aastas. Sisuliselt saab sealt läbi kiiremini kui kasutad mingit sealse kliki poolt aksepteeritud ettevõtet, kõikidel teistel on elu raskem. Aga järelvalvet ikkagi teostatakse neil on seal ikka väga palju menetleda lihtsalt osakond ei jõua ja asjad seisavad/venivadki aastaid.

tabarabarap kirjutas: 15 Mär 2025, 12:12

kunn24 kirjutas: 15 Mär 2025, 11:28 Igaks juhuks, et peab vastama selle aja nõuetele. kui on tehtud.

Ohutusnõuetele, kõik muu ikka tänapäevastele nõuetele ja seda ka kui ennem 2003 tehtud. Peale seda tehtut tuleb vbl ka hakata kaasajastama n: elektrikilp kaasajastada jne. Need nõuded seal võivad olla üsna loomingulised.

Totaalne RVK-de nõue tuli hiljem, kui 2003. Kaasaegne peab olema renoveeritud/juurdeehitatud osa, kui selle nõudeid on võimalik muud ringi ehitamata tagada. Mis puudatab eelmainitud tsirkust naabri abihoone ümber, siis 2021 või 20 on tulnud sellele MKM-ist regitri paranduskanne oletava kasutuselevõtu aja suhtes (1961) ja samuti on dokudes näha Hooneregistri teatis aastast 2003. Nii, et TLPA naksitrallid plõksisid mulle selle hoone ebaseaduslikkusest ja järelevalvest täieliku kelbast. Vastuskirjad on alles, isikuandmeid eemaldades võin teha copy.

kunn24 kirjutas: 15 Mär 2025, 12:30 Totaalne RVK-de nõue tuli hiljem, kui 2003. Kaasaegne peab olema juurdeehitatud osa, kui selle nõudeid on võimalik muud ringi ehitamata tagada.

Ekspert kes auditeerib ja seda kooskõlastab pmst lähtub sellest millal viimane kruvi on paigaldatud. Kui on autentne < 2003 , siis pole vist tõesti midagi kobiseda, kui on midagi uuemat (kaitselüliti vms) , siis võib tulla täiendavaid kohustusi.

tabarabarap kirjutas: 15 Mär 2025, 12:34

kunn24 kirjutas: 15 Mär 2025, 12:30 Totaalne RVK-de nõue tuli hiljem, kui 2003. Kaasaegne peab olema juurdeehitatud osa, kui selle nõudeid on võimalik muud ringi ehitamata tagada.

Ekspert kes auditeerib ja seda kooskõlastab pmst lähtub sellest millal viimane kruvi on paigaldatud. Kui on autentne < 2003 , siis pole vist tõesti midagi kobiseda, kui on midagi uuemat (kaitselüliti vms) , siis võib tulla täiendavaid kohustusi.

Jah, sest kui paigaldist ühest otsast rekonstrueerid, siis rekonstrueerid ikkagi paigaldist kui tervikut ning seetõttu kehtivad uued nõuded ka tervikule.

tabarabarap kirjutas: 15 Mär 2025, 11:19 Ma ise elan Tallinnas ja tegelesin viimased 3,5 aastat TLPA -ga vaieldes ja oma maja tagant järgi seadustades ja uut kasutusluba taodeldes. Mul on küll miljööväärtusega maja ja kogu menetlus algaski sellest, et TLPA ametnik vaatas google mapsist, et minu majal ei ole enam eterniitkatus vaid on laineplekk, hoovis uunikivist sillutis jne kõik mis googlest paistis , väga mugav ametnikule. Laineplekk ei olnud antud juhul samaväärne materjal, miljöö muutus ja kõik mis veel, st lähtuti sellest, et kui ma oleks teinud ehitisteatise vms asja, siis seda ei oleks lubatud. Kes need paigaldas ei ole mul võimalik tagant järgi teada. Kontroll teostati 1937 aasta projekti ja hilisema nõuka aegse inventeerimiskava vms alusel (see mis KOV -is olemas). Kogu jama lahendamiseks koostatigi audit ja see ei olnud sugugi odav, sisuliselt ka uus kasutusloa taotlus. Ma võiksin selle sisse nõuda müüjalt (või ka sellelet kes kitse pani), aga ma ei hakka.

Mis piirkond?
Ja mida selle sillutise paigaldamise kohta täpsemalt ette heideti?

Jah, sest kui paigaldist ühest otsast rekonstrueerid, siis rekonstrueerid ikkagi paigaldist kui tervikut ning seetõttu kehtivad uued nõuded ka tervikule.

Audit ja vastuvõtu dokumendid vormistatakse projekteeritud ja valmisehitud osale. Vana osa vaadatakse ainult nii palju, et veenduda uue osa korrektses toimivuses. Näide elust enesest, lisatakse PV paneelid, dokud selle osa kohta. Täiesti vale on väide, et kui ühest otsast rekonstrueerid, rek-id automaatselt kohe tervikut. Kodu puhul vb olla saab veel kahelda, kuid suuremates paigaldistes teisiti ei saagi.

Äärenurk kirjutas: 16 Mär 2025, 17:25 Ja mida selle sillutise paigaldamise kohta täpsemalt ette heideti?

Google mapsist saad vaadata pilte erinevatest aastatest. Ja ametnik siis usinalt vaatabki, et ühel aastal ei ole sillutist ja teisel juba on ja tuleb kiri ala: "Esialgses projektis (ala aastast 1937) ei ole sillutist. Ehitama peab projekti järgi ja riiklikus ehitisregistris puudub nõutav projektdokumentatsioon" ja sealt edasi juba ettekirjutus seadustamiseks. Edasine juba siis omaniku mure kuidas dokumendid tagant järgi tekivad või kuidas põhjendab.

Kuna neil on järjekord seal menetlemiseks surmani ja päris niisama nad veel ringi ei surfi, siis peab selle menetluse midagi käivitama ja see võib olla kas millegi uue tegemine, pealekaebamine, naabrite ehitamine/kooskõlastamine, projekteerimistingimuste küsimine jne st peab ikkagi ametnikul tekkima põhjus, et see silma jääks. Sõltub ka sellest milline ametnik vaatab vbl mõni on leebem.

Ma olen veidi segaduses, teele on dokumentatsiooni vaja EHS 11 ptk järgi vaid siis, kui on avalikult kasutatav.
§ 91. Kohaldamisala
(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.
(2) Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut.

Ma ei kujuta hästi ette, kui kuskil maal keegi täidab killustikuga oma hoovi või sõidab põllule jäljed ja üliagar ametnikk hakkaks mingeid pabereid norima. Proovi ametnikku kainestada sama sättega. Kui oled juba sooritanud, kleebi vastus.

kunn24 kirjutas: 16 Mär 2025, 18:31 Audit ja vastuvõtu dokumendid vormistatakse projekteeritud ja valmisehitud osale. Vana osa vaadatakse ainult nii palju, et veenduda uue osa korrektses toimivuses. Näide elust enesest, lisatakse PV paneelid, dokud selle osa kohta. Täiesti vale on väide, et kui ühest otsast rekonstrueerid, rek-id automaatselt kohe tervikut. Kodu puhul vb olla saab veel kahelda, kuid suuremates paigaldistes teisiti ei saagi.

No kodus vast ei olegi sul megasuurt seadeldist ja vbl uue osa koha pealt pääsed tõesti ainult uue projekteerimisega. Samas see uue tegemine võib käivitada ametis vanade osade auditeerimise.

Audit tehakse tagantjärgi ja seega saad seal sajaga nõuetele vastavaks sügada või valetada. Aga muidu auditi sisu tuleb mingist määrusest ja seal on kirjas mida audit peab sisaldama ja kui määratakse TLPA poolt audit , siis tulebki kõik see teha mida määrati ja audit sisaldama peab. KOV -iti võib see erineda ma tean aint enda ja tuttavate kogemusi Tallinnast ja mõnda jaburdust muudest KOV -idest.

Pmst tuleb leida ekspert kes auditit võib koostada , tuleb kohale mõõdistab üle , vaatab üle ütleb, et positiivse saamiseks on vaja muudatusi (kui on) , teed ära ja saad positiivse auditi. Võib nõuda ka tagantjärgi projekti koostamist jne oleneb kuidas jutule saad. Ja iga eksperdiga sul eraldi jama ja lepingud pead ka ekspertidega tegema nii, et ainult positiivse auditi eest maksad muidu saad negatiivse ja positiivse eest maksad uuesti jne.

kunn24 kirjutas: 16 Mär 2025, 21:01 Ma olen veidi segaduses, teele on dokumentatsiooni vaja EHS 11 ptk järgi vaid siis, kui on avalikult kasutatav.
§ 91. Kohaldamisala
(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.
(2) Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut.

Ma ei kujuta hästi ette, kui kuskil maal keegi täidab killustikuga oma hoovi või sõidab põllule jäljed ja üliagar ametnikk hakkaks mingeid pabereid norima. Proovi ametnikku kainestada sama sättega. Kui oled juba sooritanud, kleebi vastus.

Sama siin. EhS Lisad 1 ja 2 ei räägi midagi hoovisillutisest.
Ametniku omavoli?

kunn24 kirjutas: 16 Mär 2025, 21:01 Ma ei kujuta hästi ette, kui kuskil maal keegi täidab killustikuga oma hoovi või sõidab põllule jäljed ja üliagar ametnikk hakkaks mingeid pabereid norima. Proovi ametnikku kainestada sama sättega. Kui oled juba sooritanud, kleebi vastus.

Selles osas ma sain lihtsalt kirjavahetusega põhjendatud ja midagi seal pikalt nõuda ei olnud, projekti eraldi selles osas tagant järgi tegema ei hakanud. Tee on juurdepääsuks ka teistele kinnistutele. Ja see muudatus kajastati lihtsalt auditis nõutud ehitusjärgnsel geodeetilisel kontrollmõõdistusel, asendiplaanil.

Nende jaoks oli probleemiks see, et kuskil projektis või inventariseerimisjoonistel oli kirjas , et sisseõidutee on pinnasel, aga pinnas oli eemaldatud ja asendatud killustikuga ja sellele oli laotud kivid ja nad ei saanud olla kindlad kas pinnas on killustiku all olemas vms . Pmst ametnik muretses, et ehk seal kivi all ei ole enam maakera alles ja vaja oleks seda projektilt vaadata.

Äärenurk kirjutas: 16 Mär 2025, 21:20 Ametniku omavoli?

Ma ei ütle ka , et päris pahatahtlik omavoli, võib tulla ka teadmatusest ja nad panevad seal lihtsalt väga palju segast ja sealt tuleb igasugu ime vastuseid ja vastuse vahel võib olla kuid ja vastavad erinevad inimesed. Samas kui tuleb jabur nõue, siis see on ikka väga jabur ja sa ju kulutad aega selle valideerimiseks vbl ka juristi või spetsialisti abiga ja võid kannatada kahju.

Ametniku jaoks tegelt ei ole oluline ju selle ehitise reaalne ohutus vaid tema jaoks on vaja, et allkirjad oleks olemas ja vastaks registrile. ametnik ise ei tule seda kontrollima , ta ei lahku arvuti tagant. Temale garanteerib "ohutuse" eksperthinnang, projekt jne ja audiitoritele materjalide sertifikaadid jne. Sisuliselt seal keegi millegisse ei süübi.