Ehitusfoorum

Hiid kirjutas: 30 Juun 2020, 13:44 Toolvärgi alumisest otsast mõtlesin siduda sarikaid veel vajadusel omavahel....

Seda sõlme lahendust nimetataksegi pööningul asuvateks (varjatud) nivenditugedeks, mis on igati lollikindel kuna takistab sarikal(tel) hambast väljuda, samuti ei lase müürilatil oma kohalt lahkuda.

Koormuste kohta - katusekate (kivi / plekk / eterniit) ei oma tähtsust - lumekoormus (vastavalt standarditele) on ikka sama
Niipea kui paigaldada lumetõkked suureneb koormus.

Kui tulevad toolvärgid siis nendega muutub arvutusskeem.
Kogu horisontaalreaktsioonide mõju võib rahulikult unustada...

Küll peavad paneelid olema vastavad - et kanda lisaks toa koormustele ( qk = 2,0 kN/m2) ka lume ja tuulekoormust. Lisaks peavad ka sillused seda koormust kandma.

paneelid toetuvad ju samasse kohta, mis müürilattgi. Kuidas see koormus siis seinale ja sillustele suureneb, kui toolvärk ka mängu tuleb?

paneelid toetuvad ju samasse kohta, mis müürilattgi. Kuidas see koormus siis seinale ja sillustele suureneb, kui toolvärk ka mängu tuleb?

Ega ma väidagi, et suureneb - lihtsalt peab kandma.
Üldiselt arvutusskeemi muutudes muutuvad ka reaktsioonid.
Suure tõenäosusega pole siin probleemi...

Siin oleks üks näide arvutusskeemi mõjust toereaktsioonidele...
1 variant - 2 lihttala
2 variant - jätkuvtala

Kas paneelidele võib katusest tulenevat lisakoormust juhtida, selle täpsustamiseks tasuks järele uurida r/b laepaneelide tootjafirma konstruktorilt. Oletan, et konstruktor konstrueeris vastavalt tellija etteantud lähteülesandele. Kui tellija lähteülesannet selliselt ei püstita, et katuse osaline koormus juhitakse paneelidele, siis konstruktor automaatselt seda lisakoormust konstrueerimisel ilmselt ei arvesta. Minul on igatahes kogemus, et isegi trepi serva ei tohtinud paneeli servale kinnitada selliselt, et trepi raskus paneeli koormaks.

Üks hea moodus sarikate horisontaalreaktsiooni "ära unustamiseks" toetada ja kinnitada katuse hari harjatalale.
See muidugi eeldaks, et harjatalale mõjuvad jõud juhitakse kandepostide või -seinte kaudu vundamentidele.

xxx111 kirjutas: 30 Juun 2020, 21:56 Siin oleks üks näide arvutusskeemi mõjust toereaktsioonidele...
1 variant - 2 lihttala
2 variant - jätkuvtala

Nende arvutuste puhul kantakse päris suur osa koormusest hoone keskel asuvale kandvale seinale? Niipalju kui mina näen siis Hiid oma majale kandvaid siseseinu projekteerinud pole ja kogu raskus toetub välisseintele.

Nende arvutuste puhul kantakse päris suur osa koormusest hoone keskel asuvale kandvale seinale? Niipalju kui mina näen siis Hiid oma majale kandvaid siseseinu projekteerinud pole ja kogu raskus toetub välisseintele.

See on lihtsalt näide kuidas arvutusskeem (kandekonstruktsioonide skeem) mõjutab koormuste suurust...

Võtame näiteks situatsiooni katuse kandva profiilpleki / terasfermide kohalt (enamus kaubanduskeskuseid).
Konstruktor on projekteerinud profiilpleki laotised / arvestanud vastavalt laotistele koormused fermidele.
Profiilplekk on vastavalt laotistele kaheavalise jätkuvatala AGA MALEKORRAS.
Ehitaja võtab profiilplekile pakkumised - profiilplekki pakkuja arvestab, et "malekorras on kehvem paigaldada" ja muudab laotist selliselt, et ei paigaldada malekorras vaid üksteisele järgnevalt kaheavaliste jätkuvtaladena.
Plekiga on kõik OK - kuid üle ühe saavad fermid 25% suurema koormuse ja üle ühe jälle 25% väiksema koormuse kui konstruktor oli arvestanud...

Ok

Väidan, et panid puusse.

Aga väida...
Mina jään enda juurde...
Arvutuskeemis on toed deformeerumatud so vertikaalsuunas paigutisi ei ole so absoluutselt jäigad

Aga mis puutub siia staatikaga määramatus?

Kas kihla oled nõus vedama?

Katse...
Kas ROBOT-t usaldad?
Väga paljude inseneride tööriist...

Ei ole pime usk
See on kinnitus
Selliste toereakstioonide leidmiseks pole programme vaja

Aga teeme nii, et ärme hakka vaidlema...

Nõus - koormus ei jaotu ümber OLENEVALT TALA KUJUST
Koormus jaotub ümber OLENEVALT TALA ARVUTUSSKEEMIST (lihtala, 2-sildeline jätkuvtala, 3-sildeline jätkuvtala jne)
Nt kui kahesildelisele talale lisada veel sildeid siis jälle muutuvad toereaktsioonid...

Soovitan küsida nõu targematelt - nt mõnest ülikoolist...
Programmi arvustades võtaksin kindlasti mitte "pool tooni" vaid "99% tooni" allapoole
Nende autorite pädevust mina kahtluse alla ei sea
Pealegi ühtib nende arvamus sellega mida mulle on õpetatud

xxx111 kirjutas: 01 Juul 2020, 10:44 Võtame näiteks situatsiooni katuse kandva profiilpleki / terasfermide kohalt (enamus kaubanduskeskuseid).
Konstruktor on projekteerinud profiilpleki laotised / arvestanud vastavalt laotistele koormused fermidele.
Profiilplekk on vastavalt laotistele kaheavalise jätkuvatala AGA MALEKORRAS.
Ehitaja võtab profiilplekile pakkumised - profiilplekki pakkuja arvestab, et "malekorras on kehvem paigaldada" ja muudab laotist selliselt, et ei paigaldada malekorras vaid üksteisele järgnevalt kaheavaliste jätkuvtaladena.
Plekiga on kõik OK - kuid üle ühe saavad fermid 25% suurema koormuse ja üle ühe jälle 25% väiksema koormuse kui konstruktor oli arvestanud...

Fermid ju väga jäigad ei ole ja need 25% suuremat koormust saavad fermid tahaksid rohkem läbi painduda, aga siis ju koormus jaotub ümber teistele, vähem koormatud fermidele ja kokkuvõttes peaks asi enam vähem ühtlustuma. Kuskil katuse harja/keskosa piirkonnas peaks ju umbes nii olema, samas mida rohkem fermi toetuspunkti/seina/räästa poole liikuda, seda jäigemaks peaks ferm minema selle koha peal. Sisetunne justkui ütleks, et seina kohal olev koormus on kõige kergem kanda, aga kui tõesti tekib 25% suurem koormus mingis piirkonnas, mida pole arvesse võetud, siis võib kokku kukkuda küll.

Kunn - vt Ehituskonstruktori käsiraamat (minul 4 parandatud trükk 2014) p4 alapunkt 4.3 Jätkuvtalad, Tabel 4.4 Jätkuvtalade sisejõud lk 61
- äärmised toed = 0,375 pL
- keskmine tugi = 1,250 pL

p - koormus
L - sille

Aga põhimõtteliselt lepime kokku nii - T25 ja kunn 24 projekteerivad vastavalt oma nägemusele ja xxx111 vastavalt oma nägemusele.

xxx111 kirjutas: 15 Juul 2020, 10:08 Aga põhimõtteliselt lepime kokku nii - T25 ja kunn 24 projekteerivad vastavalt oma nägemusele ja xxx111 vastavalt oma nägemusele.

Mina üritan lihtsalt enda jaoks füüsikaliselt asju lahti mõtestada, kuidas reaalses elus asjad käituvad. Pennide teemas tegid hästi selgeks, et sarika süvistatud koht ei pruugi üldse olla probleem olla. Oma kõhutunde pealt oleks väga palju aega raisanud selle koha tugevdamisele.

Üks kommentaar veel siis loen teema lõppenuks

Kui su tabel väidab "raudpolt" mingeid kindlaid koefitsente, siis viska see kiirelt ahju.

Enne kui selliseid kommentaare kirjutad soovitan vaadata selle allika autorite nimekirja...

Vastuseks T25-le...
On väga hea, et püütakse asju lahti mõtestada...

Igasugune arvutusskeem / arvutusmudel on LIHTSUSTATUD mudel konstruktsiooni "käitumisest"
Tulemuste täpsus sõltub sellest kui palju lihtsustusi teha
Aga küsimus on ka selles, et kui suur täpsust me nõuame
Ükski insener ei usalda pimesi mingit programmi - insener oskab "suures laastus" hinnata konstruktsiooni sisejõude (surve / tõmme / põikjõud / toereaktsioonid / momendid jms) ja nende jaotumist või ümberjaotumist

Konkreetsemalt fermide ja katusepleki näide
Ei saa vaadata üht eraldatuna teisest
Kui Sa arvestad, et koormus (toereaktsioonid) jaotuvad ühtlaselt kõikidele fermidele siis pead seda arvestama ka pleki arvutuste juures
Kui oled pleki arvestanud tööle jätkuvtalana siis oled tõenäoliselt saanud tulemuseks optimaalsema pleki laotise
Kui Sa nüüd arvestad fermide puhul, et koormus jaotub tegelikult ühtlaselt siis plekk ei tööta jätkuvtalana
Ja tulemuseks on nt liiga suured pleki läbipainded
Jah - saab teha nii, et koormused jaotuks ühtlaselt fermile
Selleks koostabki insener vastava pleki laotise - ja seda ei peaks muutma ilma inseneri nõusolekuta...

Noh - ühe korra veel...

Kunn - korduvalt mainitud - toereaktsioonid olenevad ARVUTUSSKEEMIST
Sinu viidatud tala tugi 1 EI OLE sama tugi mis minu viidatud talal
Üks on PAINDEJÄIK TUGI ja teine on LIIGENDTUGI

Muudame 1 toe minu skeemil jäigaks:

Veelkord - antud arvutusskeemis on toereaktsioonid sellised.
Sellistel skeemidel on tugi deformeerumatu.
Kui muuta arvutusskeemi (mille alla kuulub ka tugede jäikus) siis muutuvad toereaktsioonid.

Selles skeemis on tugi jäik so deformeerumatu...
Selles skeemis toereaktsioon ei sõltu tala jäikusest
Selles skeemis ei sõltu tala jäikusest paindemoment või põikjõud
Selles skeemis sõltub tala jäikusest tala läbipaine
Arvutusskeemis leiatakse sisejõud millele vastavalt valitakse tala ristlõige ja lisaks kontrollitakse selle ristlõike läbipaindeid
Ka Sinu enda viidatud skeemil puudub tala jäikus - eeldus on, et see on konstantne