Graanulipõletiga malmkatla seadistus

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
plb
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 239
Liitunud: 01 Jaan 2016, 11:44
Asukoht: Vlj
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas plb »

Külaline kirjutas:Kas esimest päeva gaasianalüsaatori kasutaja? Kuidas gaasianalüsaatoril ei ole korstnasse minevast soojusest aimu kui see arvestab korstnasse mineva suitsu temperatuuri ja keemilist koostist? See on ikka üsna täpselt mõõdetav.
Soojushulga mõõtmiseks oleks vaja suitsugaasi vooluhulka + temperatuuride vahet suitsukäigu alguses ja korstnas. Siis saaks ehk katlasse jäänud soojushulga kätte. Analüsaator mõõdab vaid koostist.
Kes tahab, võib muidugi endale ette kujutada, et tema Viadruse ees asuva X põletiga koosluse kasutegur = põlemise efektiivsus. Hea tunne kindlasti, ainult et pelletit läheb kõvasti rohkem kui "õige" pelletikatlaga naabril.
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ära mõtle üle. Kas on see suitsugaasi vooluhulk näiteks 1 m/h või 10 m3/h, pole üldse tähtis. Soojushulka polegi koguseliselt vaja mõõta, analüsaator näitab kadu (ja kasutegurit) protsentides.
Ei ole teada temperatuuride vahe suitsukäigu alguses ja korstnas? Analüsaator näitab ümbritseva õhu temperatuuri, kui analüsaator on paigutatud õigesti, siis näitabki põlemisprotsessist osa võtva õhu temperatuuri ning teine andur mõõdab korstnasse mineva suitsugaasi temperatuuri, ongi temperatuuride vahe käes. Loomulikult esineb ka kadusid, mida analüsaator ei saa kasuteguri arvutamisel arvesse võtta, kuid need on üsnagi väikesed ja ei mõjuta üldpilti. Näiteks katla välisjahtumine- katlad on üsna hästi soojustatud, pealegi reeglina see välisjahtumisest tulev soojus jääb majja ja ei olegi kadu. Sooja tuha välja võtmisel tekkiv kadu ning kadu tuha hulka pudenenud kütusega on samuti nii väikesed, et ei vääri mainimistki.
plb
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 239
Liitunud: 01 Jaan 2016, 11:44
Asukoht: Vlj
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas plb »

Külaline kirjutas:Ära mõtle üle. Kas on see suitsugaasi vooluhulk näiteks 1 m/h või 10 m3/h, pole üldse tähtis. Soojushulka polegi koguseliselt vaja mõõta, analüsaator näitab kadu (ja kasutegurit) protsentides.
aamen
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Täpselt nii. Ega kasutegurit keegi energiaühikutes ei arvesta, ikka protsentides.
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

http://katlaseadistamine.blogspot.com.e ... e-mis.html

Mõtlesin, et vaatan rahulikult üle, mis eristab minu Viadrus U22S/6 katelt Viadrus Hercules Green Eco Therm (http://www.torujyri.ee/graanulkatel-via ... therm-25kw) katlast, mis ongi Viadrusi enda poolt ümber ehitatud katel pelleti põletamiseks. Kusjuures Eco Therm katlal on suitsugaaside tembiks öeldud sutsu üle 200 kraadi.



Kuna ma olen nüüdseks pmst igalt poolt nõu küsinud ja vastust pole saanud, siis olen käega löömas. Anyway, üks avastus siiski.

Minu katlal ei ole ülemine sektsioon uksega suletud, vaid ukse ja sektsiooni vahel on ca 15 cm vaba ruumi.


Googelgasin natuke ja sain teada, et Viadrusi kateldel on esimesed sektsioonid erinevad - osa on ukseni, osa mitte.



Siit tekib küsimus, mismoodi suitsugaasid liikuma pääsevad, kui sektsioon on ukseni. Mulle tundub, et selleks puhuks on jäetud servmise ja järgmise sektsiooni vahele vahe, mille peale omakorda on pandud piluga plaadid.



Loogiliselt võttes peaks see üksjagu pidurdama suitsugaaside liikumiskiirust. Ja mulle tundub, et ka Eco Therm katlal on selliselt tehtud.



Ja läbilõige (varuosa nr 3).



Nüüd iseküsimus on, kui märgatavalt see suitsugaaside hoogu maha võtab.. Loogiliselt võttes päris palju, sest näiteks minu katlal on ca 15 cm vaba ruumi aga Eco Term katlal on kummalgi pool 10 korda väiksem (ca 1,5 cm) piklik avaus.
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas küsimus, millele pole vastust saanud, vist on: "kas selle katla ja põleti kombinatsiooniga ei õnnestugi suitsugaaside tempi alla 200 saada"? Ütleme nii, et võimatu pole, kuid lihtsalt seadistamisega kindlasti mitte. Praegu turbulaatoritega said 70-80 C võrra madalamaks. Vaatasin ühe sarnase arvutuse põhjal, et kasutegur pidi paranema sul u. 5 %. Kui nüüd suitsugaas kuidagi mingi nipiga saadagi näiteks 180 C peale, siis kasutegur paraneb u. 2,5%. Kui veel põlemine seadistada selliselt nagu peale esimest seadistamist sai, siis see võib muuta kasutegurit võrreldes praegusega u. 1 % võrra. See on ka kõik, rohkem pole kusagilt midagi juurde võtta. Seega 180 C puhul maksimaalselt +3,5% võrreldes praegusega, kas tasub üldse sellest mõelda? Ilmselt aastas kulub autokütusele vähemalt sama palju või rohkemgi raha kui pelletile. Kui auto kütusekulu muutub näiteks 6,8-lt 6,6-le, siis on see aastas suurem rahaline kokkuhoid kui praegu katlal suitsugaas 230 vs. 180. Keegi ei hakka selle kütusekulu vahe pärast autot vahetama või midagi autol ümber ehitama. :wave:
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Külaline kirjutas:Kas küsimus, millele pole vastust saanud, vist on: "kas selle katla ja põleti kombinatsiooniga ei õnnestugi suitsugaaside tempi alla 200 saada"? Ütleme nii, et võimatu pole, kuid lihtsalt seadistamisega kindlasti mitte. Praegu turbulaatoritega said 70-80 C võrra madalamaks. Vaatasin ühe sarnase arvutuse põhjal, et kasutegur pidi paranema sul u. 5 %. Kui nüüd suitsugaas kuidagi mingi nipiga saadagi näiteks 180 C peale, siis kasutegur paraneb u. 2,5%. Kui veel põlemine seadistada selliselt nagu peale esimest seadistamist sai, siis see võib muuta kasutegurit võrreldes praegusega u. 1 % võrra. See on ka kõik, rohkem pole kusagilt midagi juurde võtta. Seega 180 C puhul maksimaalselt +3,5% võrreldes praegusega, kas tasub üldse sellest mõelda? Ilmselt aastas kulub autokütusele vähemalt sama palju või rohkemgi raha kui pelletile. Kui auto kütusekulu muutub näiteks 6,8-lt 6,6-le, siis on see aastas suurem rahaline kokkuhoid kui praegu katlal suitsugaas 230 vs. 180. Keegi ei hakka selle kütusekulu vahe pärast autot vahetama või midagi autol ümber ehitama. :wave:
Oskad sa öelda, kas see, et kyte.ee analüsaatoril oli kütteks märgitud "light oil", ei mõjutanud suitsugaaside temp näitu? St see oli objektiivne?
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Jah, temperatuuri näit on alati ikka reaalne, vahet pole mis kütuseks valitud on. Ka O2 ja CO on ikka sellised nagu reaalselt olid, kuid vahe tuleb sisse CO2 puhul, sest seda analüsaator ei mõõda, vaid arvutab selle järgi kui palju valitud kütusest teoreetiliselt on võimalik CO2 saada, see aga oleneb valitud kütusest. CO2-st oleneb kasutegur ja seetõttu siis ka valitud kütusest oleneb kasuteguri näit.
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Vaheplaat

Lugemata postitus Postitas Valge »

Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Võimalik, et nüüd on vaja veidi ventilaatori pöördeid tõsta, sest põlemiseks on õhku ikka sama palju vaja kui varem, aga kui suitsugaaside liikumine on kokkuvõttes aeglasem, siis ei tule ka õhku enam endises koguses. Samas peale viimast seadistamist jäi suitsugaaside O2 suhteliselt kõrgeks, kui nüüd suitsugaaside liikumine mingil määral aeglustus, siis langes ka O2, kas see aga jäi normaalsetesse piiridesse (alla 5 ei soovitaks), seda ei tea. :roll:
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Külaline kirjutas:Jah, temperatuuri näit on alati ikka reaalne, vahet pole mis kütuseks valitud on. Ka O2 ja CO on ikka sellised nagu reaalselt olid, kuid vahe tuleb sisse CO2 puhul, sest seda analüsaator ei mõõda, vaid arvutab selle järgi kui palju valitud kütusest teoreetiliselt on võimalik CO2 saada, see aga oleneb valitud kütusest. CO2-st oleneb kasutegur ja seetõttu siis ka valitud kütusest oleneb kasuteguri näit.
Ja veel. Kui palju idee kohaselt on võimalik küttekulusid alla saada, kui paigaldada spets pelleti katel kaasaegse põletiga? Võrreldes antud kompotiga Viadrus katel + PellX põleti.
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kui korstnast musta ei tule, siis peaks olema enam-vähem, kuid isegi kui liiga madala O2 tõttu CO tõuseb näiteks 2000 peale, siis seda silmaga ei näe ega ninaga tunne, kuid kuna veidi langetab kasutegurit, siis võib siiski saadud kasu ära nullida.
Palju aastas pelletit kulub?
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Külaline kirjutas:Kui korstnast musta ei tule, siis peaks olema enam-vähem, kuid isegi kui liiga madala O2 tõttu CO tõuseb näiteks 2000 peale, siis seda silmaga ei näe ega ninaga tunne, kuid kuna veidi langetab kasutegurit, siis võib siiski saadud kasu ära nullida.
Palju aastas pelletit kulub?
Ei oska öelda, sest ma pole aastat siin elanud veel. Köetavat pinda on ca 135 ruutu ja viimase kuu jooksul on kulunud ca 1 tonn.
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Arvan, et võrreldes praegusega 10% kasuteguri paranemist oleks liiga palju loota ükskõik millisest teisest pelletikatlast, kuid võib ju näitena selle 10% võtta. Võiks arvata, et u. 10 tonni pelletit kulub aastas. Kui sellest 10 tonnist 10% säästab, siis aastas hoiab kokku 1 tonni ehk rahaliselt u. 200 eur. Uus katel + põleti= ilmselt alates 2000 eur. Sel juhul 2000:200=10 ehk rahaliselt hakkab ära tasuma alles siis kui uus katel on 10 aastat töötanud. Kui vahepeal maja soojustad, siis ka pikeneb katla tasuvusaeg... ning keegi ei garanteeri, et uus katel näit. 10% effektiivsem on, võibolla on 5% ja siis on tasuvusaeg 20 a, ei oleks väga kindel et selle aja jooksul juba uut katelt ei pea ostma. :)
Adlolf
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 353
Liitunud: 18 Jaan 2014, 13:03
On tänatud: 11 korda

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Adlolf »

Tere!
Arvamused Viadrus katel + PellX põleti eluvõimetusest on eksitavad. Probleemiks on katla soojusvahetus võimsuse suur langus mida põhjustab pigi mis on sinna ladestunud aastate jooksul alates kivide paigaldamisest.
Kivid ei soodusta pigi teket vaid takistavad ligipääsu katla korralikuks puhastamiseks ja isoleerivad osa soojusvahetus pinnast. Abi, tehtud kõikvõimalike muudatuste tagajärgedest arusaamiseks, oleks suitsugaaside termomeetrist.
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Adlolf kirjutas:Tere!
Arvamused Viadrus katel + PellX põleti eluvõimetusest on eksitavad. Probleemiks on katla soojusvahetus võimsuse suur langus mida põhjustab pigi mis on sinna ladestunud aastate jooksul alates kivide paigaldamisest.
Kivid ei soodusta pigi teket vaid takistavad ligipääsu katla korralikuks puhastamiseks ja isoleerivad osa soojusvahetus pinnast. Abi, tehtud kõikvõimalike muudatuste tagajärgedest arusaamiseks, oleks suitsugaaside termomeetrist.
Milline peaks teie arvates antud juhul suitsugaaside temp olema?
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ma tean ühte asja kindlasti,et iga põleti reguleeritakse kindlalt selle maja järgi mida ta kütab Tehase seadistusega kütab ka aga mis hinnaga.Paljud arvavad,et kui jõudis maja osta noh siis see kütmine on küll kõige väiksem probleem,mina seda väga hästi ei usu.Soovituseks esialgu kui on ekraan võta välja puhasta korralikult katel paigalda ekraan tagasi (ekraan kaitseb otsest tuld malmile).Kui sa poes vaatad kahte erinevat Viadrust üks nendest Eco siis näed ülemise tõmbekäikude vahel on turbolaatorid järsku midagi sellist ise kombineerida see aeglustab tublisti suitsugaaside liikumist ja suurendab soojus eraldust.Ja kui rahakott kannatab telli kindlasti põleti häälestaja .
Viadrused mis mõeldud puude või kivisöe jaoks on normaalse korstna puhul väga hea tõmbega sellepärast sul enamus graanuleid sinna lähebki.
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Külaline kirjutas:Ma tean ühte asja kindlasti,et iga põleti reguleeritakse kindlalt selle maja järgi mida ta kütab Tehase seadistusega kütab ka aga mis hinnaga.Paljud arvavad,et kui jõudis maja osta noh siis see kütmine on küll kõige väiksem probleem,mina seda väga hästi ei usu.Soovituseks esialgu kui on ekraan võta välja puhasta korralikult katel paigalda ekraan tagasi (ekraan kaitseb otsest tuld malmile).Kui sa poes vaatad kahte erinevat Viadrust üks nendest Eco siis näed ülemise tõmbekäikude vahel on turbolaatorid järsku midagi sellist ise kombineerida see aeglustab tublisti suitsugaaside liikumist ja suurendab soojus eraldust.Ja kui rahakott kannatab telli kindlasti põleti häälestaja .
Viadrused mis mõeldud puude või kivisöe jaoks on normaalse korstna puhul väga hea tõmbega sellepärast sul enamus graanuleid sinna lähebki.
Kiiduväärt, et võtsid vaevaks kirjutada.. aga kas sa eelnevat teksti ka lugesid? Turbulaatorid ja tõmberegulaator on paigaldatud, häälestaja on käinud (tervelt kaks erinevat, üks nendest kyte.ee'st)..
Adlolf
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 353
Liitunud: 18 Jaan 2014, 13:03
On tänatud: 11 korda

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Adlolf »

Valge kirjutas:
Adlolf kirjutas:Tere!
Arvamused Viadrus katel + PellX põleti eluvõimetusest on eksitavad. Probleemiks on katla soojusvahetus võimsuse suur langus mida põhjustab pigi mis on sinna ladestunud aastate jooksul alates kivide paigaldamisest.
Kivid ei soodusta pigi teket vaid takistavad ligipääsu katla korralikuks puhastamiseks ja isoleerivad osa soojusvahetus pinnast. Abi, tehtud kõikvõimalike muudatuste tagajärgedest arusaamiseks, oleks suitsugaaside termomeetrist.
Milline peaks teie arvates antud juhul suitsugaaside temp olema?
Jään vastuse võlgu, sest suitsugaaside temp. võib oluliselt muutuda vastavalt
1. vee temperatuurist katlas
2. millisele võimsusele on põleti seadistatud (13-25 kW)
3. turbulaatoritest
4. katla sisepindade puhtusest
Valge
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 17 Sept 2015, 10:56

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Valge »

Adlolf kirjutas:
Valge kirjutas:
Adlolf kirjutas:Tere!
Arvamused Viadrus katel + PellX põleti eluvõimetusest on eksitavad. Probleemiks on katla soojusvahetus võimsuse suur langus mida põhjustab pigi mis on sinna ladestunud aastate jooksul alates kivide paigaldamisest.
Kivid ei soodusta pigi teket vaid takistavad ligipääsu katla korralikuks puhastamiseks ja isoleerivad osa soojusvahetus pinnast. Abi, tehtud kõikvõimalike muudatuste tagajärgedest arusaamiseks, oleks suitsugaaside termomeetrist.
Milline peaks teie arvates antud juhul suitsugaaside temp olema?
Jään vastuse võlgu, sest suitsugaaside temp. võib oluliselt muutuda vastavalt
1. vee temperatuurist katlas
2. millisele võimsusele on põleti seadistatud (13-25 kW)
3. turbulaatoritest
4. katla sisepindade puhtusest
Aga oma vaimusilmas näed sa ideaalis selle katla ja põleti kompotis millist suitsugaaside tempi?
kool
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 40
Liitunud: 11 Mär 2016, 15:50

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas kool »

Kui teil need mõõtjamehed käisid siis kas läksid sama nõutult kui tulid või pakkusid ka oma arvamust.Ega nad suurema võimsusega põletit ei soovitanud ma tean oma praktikast kui muuta põleti võimu hakkava toimuma päris tõsised muutused,ma mõtlen öko poole.Mudugi toidab Pellx25kw maja soojaks kuid jällegi mis ajaga. Järsku selles osas midagi mõelda,aga see on lihtsalt üks arvamus.Universaal õlipõletiga see asi toimis.Aga see oli ernev maja ja erinev situatsioon.
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kui sinna katlale suurema võimsusega põleti panna ja see katlale lubatud maksimaalse võimsuse peale reguleerida, siis kasutegur halveneb, mitte ei parane. :banghead:
kool
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 40
Liitunud: 11 Mär 2016, 15:50

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas kool »

Ma natuke süvenesin sellesse teemasse mul jäi arusaamatuks kas kütmine toimub üle soojussalvesti või ja kui toimub siis miks? Ja veel üks tähelepanek Lisaõhu klapp on ka selline asi mis tuleb ka õigesti paigaldada mitte koheselt katla taha ja selle katlamaja torustik on ka nagu lehma veresooned õiget sotti ei saa,mis te arvate et vahet pole,et kõveras torus voolab ka ju vesi. Ma arvan ,et tegu on paigaldus veaga ja te timmite põletit.Ma ennegi selle firma töid ümber teind ,ma ei imesta kui neil toru läbimõõtki peenem kui peaks.Ja vastuseks ütlevad,et miks peakski kui pump ajab ringi aga tegelikult see päris nii ikka ei ole.
Adlolf
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 353
Liitunud: 18 Jaan 2014, 13:03
On tänatud: 11 korda

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Adlolf »

Valge kirjutas:
Adlolf kirjutas:
Valge kirjutas:
Adlolf kirjutas:Tere!
Arvamused Viadrus katel + PellX põleti eluvõimetusest on eksitavad. Probleemiks on katla soojusvahetus võimsuse suur langus mida põhjustab pigi mis on sinna ladestunud aastate jooksul alates kivide paigaldamisest.
Kivid ei soodusta pigi teket vaid takistavad ligipääsu katla korralikuks puhastamiseks ja isoleerivad osa soojusvahetus pinnast. Abi, tehtud kõikvõimalike muudatuste tagajärgedest arusaamiseks, oleks suitsugaaside termomeetrist.
Milline peaks teie arvates antud juhul suitsugaaside temp olema?
Jään vastuse võlgu, sest suitsugaaside temp. võib oluliselt muutuda vastavalt
1. vee temperatuurist katlas
2. millisele võimsusele on põleti seadistatud (13-25 kW)
3. turbulaatoritest
4. katla sisepindade puhtusest
Aga oma vaimusilmas näed sa ideaalis selle katla ja põleti kompotis millist suitsugaaside tempi?

Suitsugaaside temperatuur võiks olla max võimsusel kuni 150C.


Üks juut palvetanud iga päev, et ta võidaks loteriil. "Jumal," ütles ta,"las ma võidan loteriil. Palun, palun lase mul loteriiga võita."
Olnud juba kümme aastat mööda läinud, juut palvetas iga päev, kuid loteriivõitu ei tulnud.
Lõpuks ta ütles: "Issand Jumal, miks pole ma kordagi loteriil võitnud? Ma olen palvetanud juba kümme aastat iga päev, kuid pole kordagi võitnud!"
"Irving," kostab hääl taevast,"tule mulle vähemalt poolele teele vastu ja osta loteriipilet."


Palun paigalda katlale suitsugaasidetermomeeter!
Külaline
külaline

Re: Graanulipõletiga malmkatla seadistus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ega termomeeter analüsaatori näidust midagi väga erinevat ei näita.
Vasta