Ehitusfoorum

kiilas kirjutas:Kuna olin kunagi kohanud seda teemat üritasin üles otsida ja isegi leidsin, siin tundub klapp õieti(kui mõni mees tahab, siis õigesti )olema

Mis Sa nüüd siis kohe nii, eks inimesed räägivad nii nagu nad harjunud on, peaasi, et teine aru saab

[quote="kiilas"]Kuna olin kunagi kohanud seda teemat üritasin üles otsida ja isegi leidsin, siin tundub klapp õieti(kui mõni mees tahab, siis õigesti )olema
Jah on,siibri raam võib ka nii olla nagu teemaalgatajal,aga siis peab olema oluliselt rohkem ruumi kaane jaoks vasakul,vähemalt kaane nurk 45 kraadi.

Kas see 45 kraadi kaane nurk on mõeldud tagamaks et klapp kinni ei kukuks? Või on sellel veel mingi tagamaa?
Saan aru, et see 3% siibri avatust tagab selle, et kui siiber liiga vara kinni pannakse, ei hakka vingu sisse ajama. On see mingi euro nõue?

magna1 kirjutas:Kas see 45 kraadi kaane nurk on mõeldud tagamaks et klapp kinni ei kukuks? Või on sellel veel mingi tagamaa?
Saan aru, et see 3% siibri avatust tagab selle, et kui siiber liiga vara kinni pannakse, ei hakka vingu sisse ajama. On see mingi euro nõue?

Niipalju kui mina tean siis ikka selleks,et siiber lahti püsiks,muudestt tagamaadest pole kuulnud.see 3 protsenti on euronorm jah.

Kas see 45kraadi nüüd nii oluline on? Minu arust on õeldud, et siiber ei tohi iseeneslikult kinni kukkuda. Lahtikukkumisest pole vast räägitud.
Auk siibri sees pole ka "püha lehm". Peaasi, et on tagatud inimeste elu. Kui suudetakse ahi ehitada nii, et tukid kõik kiirelt ära põlevad ja koldesse pikaks ajaks ei jää, siis võib ka kinnine siiber olla. Soovitav oleks siis see ahjupassis kajastada ka. Umbes nii, et siiber sulgeda peale tukkide kustumist.
Mul kodus kõik siibrid kinnised ja veel olen elus...

motamees kirjutas: Mul kodus kõik siibrid kinnised ja veel olen elus...

...ja sul tuba soe ka Mis kasu saab olla katkisest siibrist?

motamees kirjutas:Kas see 45kraadi nüüd nii oluline on? Minu arust on õeldud, et siiber ei tohi iseeneslikult kinni kukkuda. Lahtikukkumisest pole vast räägitud.
Auk siibri sees pole ka "püha lehm". Peaasi, et on tagatud inimeste elu. Kui suudetakse ahi ehitada nii, et tukid kõik kiirelt ära põlevad ja koldesse pikaks ajaks ei jää, siis võib ka kinnine siiber olla. Soovitav oleks siis see ahjupassis kajastada ka. Umbes nii, et siiber sulgeda peale tukkide kustumist.
Mul kodus kõik siibrid kinnised ja veel olen elus...

Mul ei ole ta hetkel 45 kraadi aga kinni ta küll ei kuku. On seisnud avatuna mitu päeva ja midagi pole juhtunud. Ladumise ajal korra käis kolksuga kinni aga siis tokerdasin ise seal vastas.
Arvan, et praegu jääb asi nii ja augu jätaks ka klapile tegemata. Pigem soetan endale paar vingu andurit elamisse. Nii esialgu turvalisuse mõttes.
Mis nime all müüakse neid temperatuuri andureid, millega saab lõõris sees temperatuuri mõõta. Pean silmas sellist, mille saaks jäädavalt lõõri külge/sisse kinnitada. Äkki on võimalik panna siia pilt sellest vidinast, et teaksin mida täpselt otsida.

Tahtsin veel lisada, et see om hää, kui siiber käib kolksuga kinni. Siis ei ole hinged keevituse ajal ära tõmmanud. Mul ülemise ahju siiber käib pehmelt ja kui on kõva tuul väljas, siis vilistab siibri vahelt.
Siibri hingi ei maksa ka paenutama hakata, kui täiega ei sulgu. Malm on habras ja raam läheb katki.
Termomeetreid olen ostnud Espakist. On suitsugaaside temperatuuri mõõtmiseks ja maksavad 5-7 euri. Skaalal on erineva pikkusega vardad taga, mis läbi seina torgatakse. Ennem puurin 8mm augu ette.

Täna sai tehtud esimene väike lõke koldesse, et näha kas toimima ka hakkab.

Hea, et siibri peale puhastusluuk on pandud. Veidike sodi sinna klapi vahele ja enam ei ole tihe. Omal ma jändasin sellisega....kuni vahetasin välja. Kui ta ainult toimiks,,,siis on ta väga mugav lahendus.

Siin pildid ka valmis korstna ühendusest. Oli soov ka termomeeter sisse panna, aga pean selle hiljem lisama. Türi Espakis sellist vidinat ei ole. Pean vähe kaugemalt vaatama.
Nüüd on ka uued laeplaadid paika tõstetud ja paari päeva möödudes võib uuesti tuld tegema hakata. Selleks ajaks on nad täpselt kaks nädalat kivistuda saanud. Eelmise tule tegin nende kaltsiumsilikaat plaatidega.

Oled sa ise käe ka sellest plekist puhastusluugist sisse ajanud. Minu käsi jääb igastahes randme koha pealt kinni.
Jäta tule tegemine hilisemaks. Puhu nädal aega 1kw soojapuhuriga ja peale seda poole võimsusega kütma.

motamees kirjutas:Oled sa ise käe ka sellest plekist puhastusluugist sisse ajanud. Minu käsi jääb igastahes randme koha pealt kinni.
Jäta tule tegemine hilisemaks. Puhu nädal aega 1kw soojapuhuriga ja peale seda poole võimsusega kütma.

Olen proovinud ja mahtus käsi sisse ja ulatusin siibri ümbrust puudutama. Ok, proovin esmalt puhuriga. Ehk on tõesti plaatidele parem, kui kohe suuremat kuuma ei saa.

magna1 kirjutas:

motamees kirjutas: Olen proovinud ja mahtus käsi sisse ja ulatusin siibri ümbrust puudutama. .

Sellest luugist peaks saama siibrit hooldada vajadusel,aga kas saab mingit hooldust teha kui napilt näpuotsaga siibrit puudutad?Normaalne luuk kõigest eur kallim,aga jah 1 kivi vaja rohkem lõigata.

ahjuke kirjutas:

magna1 kirjutas:

motamees kirjutas: Olen proovinud ja mahtus käsi sisse ja ulatusin siibri ümbrust puudutama. .

Sellest luugist peaks saama siibrit hooldada vajadusel,aga kas saab mingit hooldust teha kui napilt näpuotsaga siibrit puudutad?Normaalne luuk kõigest eur kallim,aga jah 1 kivi vaja rohkem lõigata.

Arvan, et hoolduseks kasutatakse ka abivahendeid. Kui juba käega kannatab siibri ümbrust puhastada (olen seda teinud sisse pudisenud segujääkidest, mis ladumisel tekkisid), siis ei tohiks abivahendiga see mingi probleem olla. See luuk sai valitud ka sellepärast, et oli juba kodus olemas. Kivide lõikamine poleks olnud probleem.

Aega on läinud ja jube igav on oodata, kui ahi kuivab. Mõtlesin hakata kive puhastama. Kuulsin kuskilt, et äädika lahus pidi seda hallikat kihti maha võtma. Kas on keegi proovinud seda, või on ka paremaid vahendeid?
Peale puhastamist oli mõte tõmmata ahi üle selle saunasupi nimelise tootega. Kuna siin foorumis üks kasutaja tahab seda eemaldada, siis tekib küsimus, et kas see vahend ikka on kõige mõistlikum valik? Mida meistrid kasutavad?
Lisaks on veel tegemata üks tähtis töö. Ukse ette panemine. Ukseavasse sobitasin villa (ukse kohal kaks kihti). Kas peaks tihenduse mõttes veel midagi panema? Mitmeste, kui pikkade, betoonikruvidega ust kinnitada ja mitmene auk ette puurida, et kive katki ei pressiks?

magna1 kirjutas: Mõtlesin hakata kive puhastama.

Mis segu seal kivide vahel on?
Ja mis kivid?
See vill (TUL10) ei ole eriti hea lahendus

kahjur kirjutas:

magna1 kirjutas: Mõtlesin hakata kive puhastama.

Mis segu seal kivide vahel on?
Ja mis kivid?
See vill (TUL10) ei ole eriti hea lahendus

Segu on uninaksi ahjusegu ja kivid on lode vtt.
Aga mis oleks hea/parem lahendus?

sellise segu ja kivide kombinatsiooni juures on piisanud divesinikmonooksiidist
valget värvi rullis vill, Raplas olla ka olnud? Tallinnast Espakist ikka saab

magna1 kirjutas:... Ukseavasse sobitasin villa (ukse kohal kaks kihti). Kas peaks tihenduse mõttes veel midagi panema? Mitmeste, kui pikkade, betoonikruvidega ust kinnitada ja mitmene auk ette puurida, et kive katki ei pressiks?

Kleebi ukse alläärde vajaliku paksusega kiviriba (näiteks paksust plaadist lõigatud). Ümmberringi katsu ikke 1cm villaribaga hakkama saada. TUL 10 on hea lahendus küll.
Ma teen 4mm augu ja panen 5x60mm kruvi sisse.

kahjur kirjutas:

magna1 kirjutas:

See vill (TUL10) ei ole eriti hea lahendus

Kuidas nii?Soomest tulevad HTT uksed ja kõigil sama vill kaasas.Olen isa kogu aeg samuti seda asutanud ja ei mingeid probleeme.

kahjur kirjutas:sellise segu ja kivide kombinatsiooni juures on piisanud divesinikmonooksiidist
valget värvi rullis vill, Raplas olla ka olnud? Tallinnast Espakist ikka saab

Aga mis kogemused sul on TUL 10- ga, et see hea varjant ei tundu? Kui panna mõlemad tooted kõrvuti, siis oleks hea teada mõlema plusse ja miinuseid.

Ma polegi öelnud et TUL ei kõlba, lihtsalt on paremaid variante.
On kurdetud et TUL haiseb, ta on jäik ning pilu ukse ja ahju vahel peab olema ühtlane.
Kellele ema, kellele poeg

Olen veel lugenud, et on kurdetud, et TUL on odavam.

ja oluliselt kättesaadavam!