Ehitusfoorum

Ütleme et õhk-vesi soojuspump 5 kW/+7C välisõhul küttele ja 200 l mahuti koos 6 kW tenniga 3200 eur.
Maasoojuspump ja mahuti siuga 75 l, 3300.-, maatoru 300.- , kaevamine...

Tootja poolt lubatud tööiga ei anna keegi.
Võib kindlasti ka odavamalt või kallimalt sarnase lahenduse leida.
Lihsalt võimsused on väiksed , inimeste soovid erinevad.

rokikas kirjutas: Hetkel kodulaenude intress küll üpris madal aga tulevikus ... Või võtaks hoopis odava kodulaenu ja investeeriks 10+% aastatootlust lubavasse ettevõtmisse ja saadud kasumist maksaks kallima kWh hinnaga kütet.

sa ei saa seda teha, sest odav kodualen on sihtotstarbeline ja seda rahalist vahendit sa oma valduses näed ainult pangaväljavõttelt . ma saan aru, et vaidlus kütab kirgi , aga seda on siin juba ka välja öeldud mitu korda, et suvaliste numbrite pealt ennustamine on suhteliselt jama, kõik muud teie soovitused on asjalikud, aga ülejäänud arutelu kallutatud ja ühekülgne kuna algandmed on lambist ja hinnainfoni te eales nii ei jõuagi. Kõik see suvaline enda kasuks faktide väänamine on ju mõttetu nagu ka unistus 10 aastasest 10+% aastatootlikust lubavast ettevõtmisest. Ühelt poolt tahaks kõike reaalselt käega katsud hindu ja asju , aga teiselt poolt sellised "jätame välja, teeme lihtsamaks" ideed ei lähe ju kuidagi kokku.

Sellesuhtes võiks selle teema ju lukku panna, sest kõik asjalikud soovitused ütlesite ära juba esimesel lehel. Otseelektriküte on nendel juhtudel kindlasti õigustatud valik. teemaalgataja nüüd oskabki seda kalkulatsiooni küsida ja selle põhjal pakkumised võtta ja otsustada

Külaline kirjutas:odav kodualen on sihtotstarbeline ja seda rahalist vahendit sa oma valduses näed ainult pangaväljavõttelt .

Kui me räägime 150000+ € kodulaenust siis mingi 10000 € sellest sulas omale rahakotti "tekitamine" nüüd küll eriline kunsttükk ei ole.

Külaline kirjutas:suvaliste numbrite pealt ennustamine on suhteliselt jama, kõik muud teie soovitused on asjalikud, aga ülejäänud arutelu kallutatud ja ühekülgne kuna algandmed on lambist ja hinnainfoni te eales nii ei jõuagi.

Mille poolest on siinsed andmed niivõrd "suvalised" ja "lambist" et nende baasil ei saa arutleda erinevate küttelahenduste rahalist tasuvust vahetarbiva maja korral? Kas seetõttu et puudub tellija telefoni number seal kõrval? Mis numbreid peaks siin veel leiduma et saaks arutada?
See peab ikka peast päris totu olema kes loodab sellise üldise foorumiarutelu tulemusel näha siin siduvaid ja lõplikke hinnapakkumisi.
Küll aga võib mõni mõistusega lugeja saada siit aimu millise küttesüsteemide müüjaga tasuks oma soovitud lahendused läbi arutada.

Külaline kirjutas: Kõik see suvaline enda kasuks faktide väänamine on ju mõttetu nagu ka unistus 10 aastasest 10+% aastatootlikust lubavast ettevõtmisest. Ühelt poolt tahaks kõike reaalselt käega katsud hindu ja asju , aga teiselt poolt sellised "jätame välja, teeme lihtsamaks" ideed ei lähe ju kuidagi kokku.

Aga milles probleem, tee siia oigamise asemel korralik, põhjendustega miks just nii, graafik järgneva 15 aasta elektri ja raha hinna liikumisest. Saame kõik targemaks.
Milliseid fakte me enda kasuks vääname?

Külaline kirjutas:Sellesuhtes võiks selle teema ju lukku panna, sest kõik asjalikud soovitused ütlesite ära juba esimesel lehel.

Miks peab avalikus foorumis selliseid teemasid lukustama?

Coolhouse kirjutas:Ütleme et õhk-vesi soojuspump 5 kW/+7C välisõhul küttele ja 200 l mahuti koos 6 kW tenniga 3200 eur.
Maasoojuspump ja mahuti siuga 75 l, 3300.-, maatoru 300.- , kaevamine...
Tootja poolt lubatud tööiga ei anna keegi.
Võib kindlasti ka odavamalt või kallimalt sarnase lahenduse leida.
Lihsalt võimsused on väiksed , inimeste soovid erinevad.

Kas need hinnad sisaldavad ka paigaldust, torustikus olevat "piiritust", jne.? Kui ei siis kui palju sinna orienteeruvalt suurusjärguna veel lisandub hinnale?
Kompressori teoreetilist tööiga ikka siin seal mainitakse. Aga eks see võib muidugi tootjast oleneda.

rokikas kirjutas:Kui me räägime 150000+ € kodulaenust siis mingi 10000 € sellest sulas omale rahakotti "tekitamine" nüüd küll eriline kunsttükk ei ole

Tere.Selle 10000 enda rahakotti ,,tekitamine,, on tegelikult ikka eriline kunsttükk küll.Lisaks pangast saadavale 150000 ,peab sul endal hoopis lisaks olema miinimum 30000 hetkel kehtivate kodulaenu tingimuste järgi.Pangad finantseerivad,,tagant järgi,,ehk siis peale igat teatud etappi ja alati x protsent tegelikust maksumusest.Reeglina on etappideks-vundament..kinnine karp..võtmed kätte.

Etaooli liitri hind on suurusjärgus 1.- ja enam.
Ma lihtsalt andsin Sulle arvud millega mängida. Arvud on õiged.
Võimalik on ka teoreetiliselt et nt Movek Grupi tootele paluda paigaldada väiksem kompressor.

Kompressori tööeast on siin juttu olnud. Maasoojuspumba scroll 10-13a, mainitud soojuspumba rotary kompressor-arvan et 8 a ikka. Sarnastele õhk-vesi pumpadele on Skandianaavias kompressorile 5 a garantii.
PS. keegi siin eelpool arvas et pakun kräppi aga paraku on sellel kräpil Rootsis ja Norras ca 30 paigaldusfirmat.

Coolhouse kirjutas:Etaooli liitri hind on suurusjärgus 1.- ja enam.
Ma lihtsalt andsin Sulle arvud millega mängida. Arvud on õiged.

Eks ma siis tiba mängin.
Õhk-vesi siis kokku koos paigaldusega ~3500+ €.
Maasoojuspump ~4500+ €.

Coolhouse kirjutas: Kompressori tööeast on siin juttu olnud. Maasoojuspumba scroll 10-13a, mainitud soojuspumba rotary kompressor-arvan et 8 a ikka.

Nii et eelarves tuleb arvestada et tõenäoliselt peab 10+- aasta pärast uue kompressori ostma.
Palju taolised kompressorid hetkel maksavad?

Võta näiteks et 5 kw võimsusega kompressor maksab 600 eur.

See iseenesest mingi väga hull hind ei olegi.

rokikas kirjutas: Kas saaksid siin näidata eelpool viidatud päikeseküttekomplekti reaalselt mõõdetud toodangu suurust päevade kaupa? Olgu siis tabelina või graafikuna.

Mustkunstnik kes hakkab silmamoonduseid lahti seletama riskib tsunftikaaslastelt suulise märkusega koos näkku kandmisega!
Päikese promomist tulebki võtta kui meelelahutust mitte majanduslikult põhjendatud tegevust.

Päiksevarjutus kirjutas:

rokikas kirjutas: Kas saaksid siin näidata eelpool viidatud päikeseküttekomplekti reaalselt mõõdetud toodangu suurust päevade kaupa? Olgu siis tabelina või graafikuna.

Mustkunstnik kes hakkab silmamoonduseid lahti seletama riskib tsunftikaaslastelt suulise märkusega koos näkku kandmisega!
Päikese promomist tulebki võtta kui meelelahutust mitte majanduslikult põhjendatud tegevust.

Ma arvan, et mustkunstnikud võtavad seda nüüd küll solvanguna, et neid sõrmkübara meestega ühte patta pandi

Reaalselt mõõdetud toodangu kuvamise trikk on iseenesest lihtne - võib mõelda välja mingid suvalised numbrid ja kuvada neid tõe pähe. Natukene keerulisemaks läheb trikk siis, kui lisad väljavõte andmebaasist, mis on üle Interneti päikesekütte kontrolleriga ühenduses ning lisad päikesekütte tootlikuse andmed ka pildina (andmebaasist ja kontrolleri ekraanilt) - aga ka see on teostatav:
http://smartac.eu/04_2014_Hewalex_kolle ... naidud.pdf

Ja veelgi keerulisem on inimesi uskuma panna trikki, mille nad kaasa saavad teha, kui lähevad http://smartac.eu/pumbagrupp/ ning otsivad üles demo keskkonna lingi ja paroolid. Ja oh imestust, esialgu tundubki olevat üks reaalselt toimib süsteem ...
Kes mida usub, jääb enda otsustada.

[quote="Unkas"

Ja veelgi keerulisem on inimesi uskuma panna trikki, mille nad kaasa saavad teha, kui lähevad http://smartac.eu/pumbagrupp/ ning otsivad üles demo keskkonna lingi ja paroolid. Ja oh imestust, esialgu tundubki olevat üks reaalselt toimib süsteem ...
Kes mida usub, jääb enda otsustada.[/quote]


Ei tasu mingit X-firmat ka reklaamida siin.

SMART AC OÜ
Lemmiklooma tarvikud

https://www.inforegister.ee/12236630-OU-SMART-AC

wtff kirjutas: Ei tasu mingit X-firmat ka reklaamida siin.

Täna sinu jaoks X firma, aga homme vôib-olla XL ja aasta pärast vôib-olla XXL - elame näeme.
Küsimus oli infos, mida oli keeruline leida (kollektorite tootlikus päeva kaupa) ja see sai antud. Oleks küsitud infot tundide või minutite kaupa, oleksin nii ka saanud anda.

Külaline näeb ikka probleemi seal, kus seda pole. Hewalexile oleme oluline partner, maailma suurim kliimaseadmete valmistajale GREE-le me sobime koostööks, maailmas tipus olev PV paneelide tootja Yingli Solar ootab ainult tellimusi (aga hetkel puudub endal huvi), Inglismaa tuulegeneraatorite valmistaja tahaks müüa meie kaudu veel ja veel. Neid X-firma ei häiri ( kuigi valida oleks küll ja küll), aga kohaliku paneb ühe majandustegevuse registri registreeringu leidmine hôiskama küll. Ega ma firmat ei müü, ikka kellegi teise poolt toodetud seadmeid

Unkas kirjutas:

Päiksevarjutus kirjutas:

rokikas kirjutas: Kas saaksid siin näidata eelpool viidatud päikeseküttekomplekti reaalselt mõõdetud toodangu suurust päevade kaupa? Olgu siis tabelina või graafikuna.

Mustkunstnik kes hakkab silmamoonduseid lahti seletama riskib tsunftikaaslastelt suulise märkusega koos näkku kandmisega!
Päikese promomist tulebki võtta kui meelelahutust mitte majanduslikult põhjendatud tegevust.

Ma arvan, et mustkunstnikud võtavad seda nüüd küll solvanguna, et neid sõrmkübara meestega ühte patta pandi

Reaalselt mõõdetud toodangu kuvamise trikk on iseenesest lihtne - võib mõelda välja mingid suvalised numbrid ja kuvada neid tõe pähe. Natukene keerulisemaks läheb trikk siis, kui lisad väljavõte andmebaasist, mis on üle Interneti päikesekütte kontrolleriga ühenduses ning lisad päikesekütte tootlikuse andmed ka pildina (andmebaasist ja kontrolleri ekraanilt) - aga ka see on teostatav:
http://smartac.eu/04_2014_Hewalex_kolle ... naidud.pdf

Ja veelgi keerulisem on inimesi uskuma panna trikki, mille nad kaasa saavad teha, kui lähevad http://smartac.eu/pumbagrupp/ ning otsivad üles demo keskkonna lingi ja paroolid. Ja oh imestust, esialgu tundubki olevat üks reaalselt toimib süsteem ...
Kes mida usub, jääb enda otsustada.

Kuna teema on kaasaegsest " UUEST hästisoojustatud, väikse energiatarbega majast" siis sinna saab kulutada energiat ka suht vähe ja ületoodetud soojusenergia läheb lihtsalt kaotsi.
Nimelt toimus dets. 2014 Tartus seminar energiatõhusate lahenduste kasutamisest. http://www.tuit.ut.ee/et/tuumiklaborid/ ... mbril-2014
Seal oli ka ettekanne soojusliku päiksekollektori tootluse kohta mõõdetuna reaalsel hoonel http://www.tuit.ut.ee/sites/default/fil ... -12-01.pdf
Pöörake tähelepanu LK8 toodud süstemi efektiivsuse numbrile 23%. See siis kaasaegses madala energiatarbega pereelamus.
Ehk kui tegu oleks vana (soojustamatta põrandaküttega ja köetava soojustamatta keldriga) majaga siis oleksid kasuteguri numbrid palju paremad sest selline maja vajaks ka suvel kütet.
Ehk kui lähtuda kasutegurist siis elektrittootvate paneelide kasutegur (isegi kui kõik suvel toodetud elekter võrku müüa ja talvel kasutada kütteks) on tunduvalt kõrgem kui soojuspaneelidel sama suure alginvesteeringuga.
Siin pole tegu mitte emotsioonidega vaid lihtne füüsika ja matemaatika.

Muide eelpool toodud seminari materjale uurides leiab tarkust iga uue, väikse energiatarbega maja ehituse plaanija.
Näiteks:
Ventilatsiooni soojustagastuse efektiivsus. http://www.tuit.ut.ee/sites/default/fil ... _12_01.pdf
Või päikese vabasoojus http://www.tuit.ut.ee/sites/default/fil ... -12-01.pdf
Edu tudeerimisel.

Olen seda uuringut varasemalt ka vaadanud, aga isegi teadlaste puhul tunduvad mõned andmed imelikud - näiteks voolu kiirus torudes (30 l / h), mis oleks 0,1 l/ min kollektori kohta, kuigi normaalne oleks 15x suurem number.
23% efektiivsuse leidmisel on võetud aluseks kogu päikeselt tulenev energia ja siis vaadatud, palju kollektorid suudavad seda soojusenergiaks muuta. Kas PV paneeli kasutegur on siis tõesti juba üle 25%?
Kui lähtuda hoone kogu energiavajadusest, siis päikesekollektorite osakaal kogu energiavajadusest oli 44%, mis on üsna ilus number (kui mitte arvestada seda, et 3,03 MWh tootlikuse saavutamiseks vajati 11,3 m2 absorberi pinda. Hewalexi kollektorite puhul andis 5,43 m2 absorberi pinda eelmisel aastal tulemuseks 3,6 MWh).

Uuritud seadme efektiivne paneelide pindala - 11.3m2.
Päikse kiirgus ca 900W/m2.
Kui päike paistab sellisele paneelikompleksile tund aega peaks teoreetiliselt kogunema ca 10kWh energiat.
Kui päikest paistab sellisele komplektile 4 tundi päevas oleks kogutoodang 40kWh.
Kui nädal aega iga päev ainult 4 tundi paistab päike siis oleks kogutoodang ca 280kWh.
Lk 8 näeme, et hoone vajatav energiakulu suvel nädalas on ca80kWh.
Küsimus: Kuhu pandi iga nädal ülejääv 200kWh energiat?
Lähteandmetesse panin näiteks 4 tundi, aga mis juhtub siis kui päike paistab iga päev ja nii nädal aega jutti?
Tahab keegi rääkida sellest, et kuidas seda üleliigset energiat talveks säilitada ( või kasvõi kuuks ajaks) ja millise kasuteguriga?
(Tegin see aasta eestis pildid kus vee paneelid keesid nii et surveklapist aurupilv väljas, välibassein oli nii kuum, et vesi isegi ei haisenud enam. Peremees nähes, et pildistan, tuli pahandama, et pilti ei tohi teha.)
Siit teema mõtiskluseks, et tähtis ei ole palju toodetakse vaid kui palju toodangust kasutada kõlbab. (Ehk aias võib küll palju tigusid olla aga kui sa neid söögiks ei tarvita tuleb turult sealiha osta.)

Unkas kirjutas:Olen seda uuringut varasemalt ka vaadanud, aga isegi teadlaste puhul tunduvad mõned andmed imelikud - näiteks voolu kiirus torudes (30 l / h), mis oleks 0,1 l/ min kollektori kohta, kuigi normaalne oleks 15x suurem number.
23% efektiivsuse leidmisel on võetud aluseks kogu päikeselt tulenev energia ja siis vaadatud, palju kollektorid suudavad seda soojusenergiaks muuta. Kas PV paneeli kasutegur on siis tõesti juba üle 25%?
Kui lähtuda hoone kogu energiavajadusest, siis päikesekollektorite osakaal kogu energiavajadusest oli 44%, mis on üsna ilus number (kui mitte arvestada seda, et 3,03 MWh tootlikuse saavutamiseks vajati 11,3 m2 absorberi pinda. Hewalexi kollektorite puhul andsis 5,43 m2 eelmisel aastal 3,6 mWH)

Antud eelnevas näites kasutatud veepaneelide max võimsus paistab 10kW olema (miinus kaod).
Eilse päevaga tootis inverter Kostal 10.1 võimsusega 11kW Tallinnas elektrienergiat 97kWh (rekordpäev on 108kWh olnud).
Osa sellest tarvitati majapidamises kohe ära ülejääk läks võrku tasaarvelduseks talvel.

ping kirjutas:ülejääk läks võrku tasaarvelduseks talvel

Mismoodi ja milliste lepingute alusel selline asi veel toimub?

Unkas kirjutas:Täna sinu jaoks X firma, aga homme vôib-olla XL ja aasta pärast vôib-olla XXL - elame näeme.

Selle valguses garantiiajale mõeldes ... aga see mis on firma tegevasalaks märgitud ei tähenda tänapäeval tõesti mitte midagi ning selle baasilt mingeid halvustavaid vihjeid teha on sisutu.

Unkas kirjutas:Küsimus oli infos, mida oli keeruline leida (kollektorite tootlikus päeva kaupa) ja see sai antud. Oleks küsitud infot tundide või minutite kaupa, oleksin nii ka saanud anda.

Kuna aastas on siiski 12 kuud siis tahaks ka ülejäänud 11 kuu päevaseid andmeid näha. Palju selline komplekt maksab mille andmed seal näha?

ping kirjutas: Siit teema mõtiskluseks, et tähtis ei ole palju toodetakse vaid kui palju toodangust kasutada kõlbab. (Ehk aias võib küll palju tigusid olla aga kui sa neid söögiks ei tarvita tuleb turult sealiha osta.)

Õhk-vesi on odav, kütab isegi kui väljas on miinus 25, soojendab vett.

rokikas kirjutas: Kuna aastas on siiski 12 kuud siis tahaks ka ülejäänud 11 kuu päevaseid andmeid näha. Palju selline komplekt maksab mille andmed seal näha?

Hetkel saan anda 3 plaatkollektoriga ja 300l akupaagiga komplekti kohta andmed kuude kaupa. Päevade osas hakkasime täpsemalt monitoorima sel aastal, sest polnud sellise info järele nagu vajadust, aga ka seal on augud see (st. andmed ei ole üle wifi jõudnud serverisse) - seega ülevaade kuude kaupa on olemas, päevade kaupa on info nagu on. Kui võrrelda 2014 juulit selle aasta juuliga, siis see vihmasem ja külmem kuu mõjutas kohe ka tootlikkust ca 25%.
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Monitoorida saab igat Hewalexi päikesekütte komplekti, sh seda, mis maksab 1449 € - http://smartac.eu/soodus/ Vajalik on lisada 128 € modem andmete serverisse saatmiseks ja tagada Interneti ühendus.

Küülaline kirjutas:

ping kirjutas:ülejääk läks võrku tasaarvelduseks talvel

Mismoodi ja milliste lepingute alusel selline asi veel toimub?

Näiteks see: https://www.energia.ee/tootja-elektrileping

Külaline kirjutas:

Küülaline kirjutas:

ping kirjutas:ülejääk läks võrku tasaarvelduseks talvel

Mismoodi ja milliste lepingute alusel selline asi veel toimub?

Näiteks see: https://www.energia.ee/tootja-elektrileping

Kodukliendi tasaarvelduse kohta on seal üks lihtne lause, kuid siin on terve kõrvalteema, kuidas seda praktikas tõlgendatakse.
Kui parimad on saanud madalaimaks ostuhinnaks 10 senti kWh(päeval siis pigem kõvasti kallimgi ), siis koos toetusega saavat müüa keskmiselt 9,2 sendiga?
Seega oleks soodsaim omatoodetut eeskätt ise tarbida.
Kuid praktikas kukub välja nii, et ühest faasist tarbid ja samal ajal kahest ülejäänust faasist müüd ikkagi võrku....
Optimaalseim oleks siis ilmselt üldse majandada vaid ühefaasilise PV paigaldisega.

Samas üks tuttav hiljuti näitas oma pooleliolevat paigaldiset ja arvas sells püsti saaks 70 sendiga Wp kohta?

Siis hakkab jumet juba olema,kui toetust ikka saab.

Unkas kirjutas: Hetkel saan anda 3 plaatkollektoriga ja 300l akupaagiga komplekti kohta andmed kuude kaupa.

Kui suur on teoreetiline aastatoodang ning kui palju see komplekt maksab?