Ehitusfoorum

Sa PEAD liini kaitseks liinikaitselüliti panema. Lahk(pöörd)lüliti ei reageeri lühisele ja ülekoormusele. Selle nimi on LAHK ehk lahutavlüliti. Muud ta ei tee, ainult katkestab, manuaalselt. Kaitseomadust ei ole. Igasse kilpi tuleb esimesena panna lahklüliti, et saaks kogu kilbi "pimedaks". Sinu maja kilbis on montaaži jaoks 6mm2 soon küll ja küll.

Al-Cu kirjutas:Tänan, nüüd tean, et pöördlülitit võin vabalt nii majas kui ka suvilas kilbis kasutada kaitselüliti asemel. Kui veel küsida, kas on kindel standard või nõue kilbi koostamisel montaažijuhtme ristlõike valikul? Mõtlen, et sama nagu see, et me ei pane 1,5mm ristlõikega kaablile 20A kaitset, vaid kuni 13A. Kui kilpi siseneb 16mm2 Al kaabel ja ühtekokku ca 24-30 moodulit.

Sul võib sellesse kilpi siseneda ka 50mm2 kaabel, tähtis on mis kaitse tal ees on. Miks sa üritad ise kilpi teha? Kas sa tead, et see on ebaseaduslik?

Kas nüüd just ebaseaduslik, aga valmistaja deklaratsioon on vaja hankida kelleltki.

Liinikaitselülitite otstarbest ja vajalukkusest tean, küsimus oli lihtsalt montaažijuhtme ristlõike kohta. Vastused sain ja tänan ka

Al-Cu kirjutas:Tänan, nüüd tean, et pöördlülitit võin vabalt nii majas kui ka suvilas kilbis kasutada kaitselüliti asemel.

Krt.

08 Aug 2016, 06:16 postituses on kirjutaja täpselt öelnud, mis asjad millises järjekorras peavad olema. Pole sõnagi juttu, et midagi võib ära jätta ja et pöördlüliti asendab kaitselülitit.

Kui on vaja eraldi väljuvat liiniosa (garaaž, kelder jne) tihti välja lülitada, pane veel üks lahklüliti selle grupi kaitselüliti järele.

Nagu 10.51 külaline ütles, pöörd- ehk lahklüliti tagab lahutuse liinist, mitte ei lülita lühisega välja. Lahklüliti keeramisel liiguvad klemmid 90 kraadi ja see tagab elektripaigaldise kindla lahutuse sisenevast liinist. Kaitselüliti ei pruugi lahutust tagada, sest klemmide asend pole näha - hoob on väljalülitatud asendis, aga klemmid võivad olla kokku kleepunud lühise või tugeva vooluga sädelemise mõjul.

Ja see keeratav lüliti ei sure iialgi ?

Külaline kirjutas:vaja eraldi väljuvat liiniosa (garaaž, kelder jne) tihti välja lülitada

Miks peaks olema vaja garaaži või keldri toidet tihti kilbist välja lülitada? Elamutes üldiselt ei olegi toited mitte ruumide kaupa vaid grupeeritud - valgus, pistikupesad, pesumasin jne.

Iseenesest juuksekarva lõhki ajamine ja vale puu all toimetamine.

Juba aastakümneid on Euroopas tavaisiku paigaldistesse lubatud minikaitselülititele kehtestatud nõuded samaväärsed kaitselahutuslülititele esitatavate nõuetega. Umbes 15-20 aastat tagasi jõustus ka standard, kus kaitselahutusnõudele vastava lüliti kontakte tähistatakse seadme peal oleval skeemil " T " - kujulise lõpuga. Tänaseks peaks kõik normaalsed tootjad nii neid juba tähistama. See peab ikka väga eriline hiina vuhvel olema, mis ei vasta kaitselahutusnõuetele ja selliste puhul muidugi on siis just kõik tähistused ja muud kirjad aparaadi peal iseäranis korras.

Iseasi on see, et aparaat vastab nõuetele selles paigaldise osas, kus kasutamiseks see on mõeldud.
Ehk siis hoone võrgust lahutamiseks on vaja IV liigpingekategooria aparaati, enamus minikaitselüliteid on aga III liigpingekategooria aparaadid. Kaitselahutuse tegemiseks hoone sees piisab III liigpingekategooria kaitselahutusaparaadist. Seda aga juhul kui võimalikud esineda võivad liigpinged maja sisendis on piiratud tasemele, mis ei ületa III liigpingekategooria seadmete taluvuspiiri - seda võib nimetada ka nii, et kui on tagatud isolatsiooni koordinatsioon.

Ehk teisisõnu - kui hoone elektrisisendis on liigpingepiirikud, siis saab edasi teha kaitselahutust ka tavaautomaatidega. Kui piirikuid pole, siis peab keldri liinile pirnivahetuseks jah IV liigpingekategooria kaitselahutuslüliti lisaks panema, et oleks 100 % ohutu seda teha, kuid kogu muu elektripaigaldis on pideva ülelöögiohu all niikuinii jätkuvalt.

Täna on turul saada juba ka IV liigpingekategooria nõuetele vastavaid minikaitselüliteid.

Isegi sama liigpingekategooria lihtsad kaitselahutuslülitid kipuvad vabastitega kaitselülititest kallimad olema, sest nende nende tootmiskogused on väiksemad ja nende hinda ei ole konkurentsi korras alla surutud.

Selles liitumiskilbi alla 100 A pöördlahklülitis ei pruugi need kontaktid sugugi pöörduda... pöördumine algab suuremate amperaazhide juures.

aga kas seda algset mure poleks võinud lahendada hoopis alumiiniumjuhtme kasutamise asemel ning vase panemata jätnud?, jupi AL juhet oleks vast kuskilt ikka leidnud?

Mul oleks vaja endal ka paar juhet pikendada ja samamoodi seinas AL juhtmed.. aga ma leiaks ka natuke uut samasugust juhet, oleks see parem lahendus? ja millega kõige soliidsem AL juhtmeid omavahel liita on?

tänud kommentaaride eest ette.

uuh.. lugesn 3nda lk läbi ja selgus et ka nii ei või hästi :/

Ja millega sa alumiiniumi oleksid jätkanud?
Kui kruviklemmiga siis vahet pole kumb teises otsas on. See oli enne vastustes, et kruviklemmiga jätkates on peaaegu OK.
Vaevalt sul alumiiniumi keevitusaparaati käepärast võtta on või spets. jootmistehnikat.
Kõige idiootsem mida tehakse on näpuga keeratakse AL-Cu kokku ja siis pole imestada et ussitab. Sama idiootne on Al-Al kokkukeeramine.

3454 kirjutas:aga kas seda algset mure poleks võinud lahendada hoopis alumiiniumjuhtme kasutamise asemel ning vase panemata jätnud?, jupi AL juhet oleks vast kuskilt ikka leidnud?

Mul oleks vaja endal ka paar juhet pikendada ja samamoodi seinas AL juhtmed.. aga ma leiaks ka natuke uut samasugust juhet, oleks see parem lahendus? ja millega kõige soliidsem AL juhtmeid omavahel liita on?

tänud kommentaaride eest ette.

see vist enamvähem kokkuvõtlik:
viewtopic.php?p=271559#p271559
aga hülsiga siis n+2 juhet enam ei ühenda või on selle jaoks ka mingi spets hülsilatt olemas?
ja kas vaskjuhet ei saa siis tinutada? läheb liiga kuumaks vms?

hambakari kirjutas:ja kas vaskjuhet ei saa siis tinutada? läheb liiga kuumaks vms?

Vaskjuhet just saabki tinutada, alumiiniumjuhet ei saa.
 

aga see tinutamine siis Al+Cu ühendamise probleemi ära ei lahenda? või mis teema siin üldse on

Tahad väita, et sina suudad töökindlalt joota alumiiniumjuhtmeid? Ja seda veel kõrgel lae all, mitte töölaua taga? Ning peale seda pesta jootekoha nii puhtaks, et ühendus toimiks ka aasta-paari pärast, mitte ei oleks pulbriks pudenenud? Siis võid tõesti edukalt Al ja Cu juhtmeid kokku joota, ongi ühendamise probleem lahendatud.

Tegelikult ultrahelikolviga peaks saama Al juhtmeid edukalt joota küll, paraku vähesed on säherdust imelooma oma silmadega näinud, omamisest rääkimata.
 

ma ei väida midagi - küsisin, et kui vaskjuhet saab tinutada, kas see siis ühendamise probleemi ära ei lahenda? või tina on Al-ile sama mis vask siis?

Cu-Cu juhet saab edukalt tinutada nii lae all, kui karbis. Olen seda teinud ja need ühendused on igavesed. Kuid kõik sõltub jootmistehnikast.
Mu töökaaslastest on veterane, kes on Al-Al juhet tinutanud (just tinaga). Kuid see on eritehnika ja kokkuvõttes on tänapäeva lahendused kordi lihtsamad ja paremad kui jootmine. Üldiselt on veel aksepteeritav Al-Al keevitamine, kui vene ajal oli see mõnedes kohas lihtsad kaasaskantavad juhtmete keevitusaparaadid olemas siis täna neid pole.

hambakari kirjutas:ma ei väida midagi - küsisin, et kui vaskjuhet saab tinutada, kas see siis ühendamise probleemi ära ei lahenda?

Tinajoodis jääb vaskjuhtmete külge kinni küll, ilusasti jääb, vaskjuhtmeid mõni mees juba vene ajal niiviisi harukarbis omavahel kokku jootis. Kuidas see aga Al ja Cu juhtmete omavahelise ühendamise probleemi suudaks ära lahendada, seda ei suuda mina küll mitte ette kujutada. Sest pole ju vahet, kas keerad näppude vahel omavahel kokku Al juhtme puhta Cu juhtmega või tinaga kaetud Cu juhtmega. Tegelikult ajab tina olukorra veel hullemaks, kuna selle kontaktitakistus on vase omast suurem.

hambakari kirjutas:või tina on Al-ile sama mis vask siis?

Kui sa mõtled elektrokeemilist korrosiooni, siis kahe metalli kokkupuutel üks neist sobilikes tingimustes tõesti hävineb. Kumb just, seda saab vaadata elektrokeemilisest pingereast, aga enamasti hävineb jah Al, kuna see on aktiivsem. Aga ma ei saa sellest aru, mis mõtet on see tina sinna kuhugi toppida, oleks veel, et see kuumas olekus alumiiniumi külge kinni jääks, nagu vase külge jääb. Kui oleks võimalik Cu ja Al omavahel normaalselt kokku joota, siis saaks küll jah suhteliselt toimiva (kuidas metallide erinev soojuspaisumine sellele ühendusele mõjub, ei oska arvata) ühenduse. Paraku Al jootmine on võimalik vaid teoreetiliselt, reaalselt seda keegi tegema ei hakka. Kalvis on sellist inimest näinud, mina ei ole.

Kalvis kirjutas:...kui vene ajal oli see mõnedes kohas lihtsad kaasaskantavad juhtmete keevitusaparaadid olemas siis täna neid pole.

Vene ajal oli jah tootmishoonete kilpides piisavalt nn. ohutupinge trafosid, sihtotstarbeliselt kasutati neid harva. Võtsid ühe sellise, patarei seest sikutasid välja söepulga ja muudkui aga keevitasid. Polnud küll päris sama, mis korralik keevitus, aga ajas asja ära. Proovi sa tänapäeval mõnd sobilikku trafot leida, pealegi veel tasuta, ühekordseks kasutamiseks keegi ju trafot/keevitust osta ei soovi.
 

Alumiinium juhtmeid (alates 1mm2) ja kaableid (kuni 240mm2) olen ise ühendanud nii tinaga jootmise (jootekolb, leeklamp), atsetüleeni leegiga, propaani leegiga kui ka elektrikeevitusega.
See on võimalik kui kasutada õigeid materjale ja harjutada, harjutada, harjutada. Muidugi peab ka teooriat teadma (temperatuurid).
Tänapäeval on saadaval näiteks sellised asjad:
http://www.keevitus.ee/product.php?prod ... &keywords=
http://www.letrum.ee/index.php?page=352
Ja umbes nii see käib:
https://www.yumpu.com/xx/document/view/ ... tsioon-pdf
https://www.youtube.com/watch?v=rcXybxASO1E
ping

Kõige parema keevitustrafo isetegemiseks sai teleka autotrafo (olid vanasti sellised asjad kasutuses) toroidsüdamikust.
Tänapäeval ei leia neid isegi antiigipoest.

Keevitamiseks tuleb juhtmed puhastada vähemalt 5cm pikkuselt!
Muidu läheb isolatsioon kärssama ja keevitus ei tule välja.
ping

Tõstan vana teemat.

Vaja korraldada kohalik (ühe ruumi piires) Al-Cu 2,5 mm2 üleminek.

Käisin ehitusmaterjalipoes - seal wagode pakenditel Al-piktogramm punase ristiga üle maalitud.

Kui vaja selline üleminek tänapäeval teha, siis millised on nõuetekohased vahendid?

madis64 kirjutas: 18 Jaan 2025, 18:25 Tõstan vana teemat.

Vaja korraldada kohalik (ühe ruumi piires) Al-Cu 2,5 mm2 üleminek.

Käisin ehitusmaterjalipoes - seal wagode pakenditel Al-piktogramm punase ristiga üle maalitud.

Kui vaja selline üleminek tänapäeval teha, siis millised on nõuetekohased vahendid?

Väidetavalt, kui võtad samast riiulist ka pasta ja selle sisse süstid, siis võivat ka Wagodega. Kuivalt ei tohi. Ise olen omal ajal klemmliistudega või kuidas neid nimetatakse, ühendanud. Ei ole kindel, kas praegu selliseid müügil on, olid terasest (mitte vasest!) ja vaheseinaga, et Al ja vask otsad otsekontaktis üldse olla ei saagi. Panin ka neile pastat sisse, aga otseselt nõutud ei olnud.

A23 kirjutas: 18 Jaan 2025, 19:47

madis64 kirjutas: 18 Jaan 2025, 18:25 Tõstan vana teemat.
Vaja korraldada kohalik (ühe ruumi piires) Al-Cu 2,5 mm2 üleminek.
Käisin ehitusmaterjalipoes - seal wagode pakenditel Al-piktogramm punase ristiga üle maalitud.
Kui vaja selline üleminek tänapäeval teha, siis millised on nõuetekohased vahendid?

Väidetavalt, kui võtad samast riiulist ka pasta ja selle sisse süstid, siis võivat ka Wagodega. Kuivalt ei tohi. Ise olen omal ajal klemmliistudega või kuidas neid nimetatakse, ühendanud. Ei ole kindel, kas praegu selliseid müügil on, olid terasest (mitte vasest!) ja vaheseinaga, et Al ja vask otsad otsekontaktis üldse olla ei saagi. Panin ka neile pastat sisse, aga otseselt nõutud ei olnud.

Mina olen Al/Cu otste kokkuühendamiseks kasutanud ENSTO KE61 seeria klemme (kui rohkem otsi korraga ühendada vaja, siis KE66 seeria). Need on sellise Al/Cu ühendamise jaoks ka sertifitseeritud ja juba ka valmis voolupastaga määritud. Kumbagi otsa erldab lisaks plastist vahesein, nii et Al ja Cu otsad mitte kuidagi kokku ei saa puutuda. Spetsifikatsiooni järgi sobivad juhtme ristlõigetele 2,5-50mm2, kuigi jah 2,5mm2 jaoks on nad ilmatuma suured kobakad. Ma olen nendega ikka vähemalt 16mm2 Al ja Cu otsi ühendanud.

Samas põhimõtteliselt ka pisemad tavalised klemmliistud kõlbavad selleks, eelkõige nende 2,5mm2 juhtmete jaoks. Needsamused mis tavaliselt 12tk kõrvuti koos (lahtilõigatavad) ja mida igas elektripoes ja elektrikaupade osakonnas ca 1 euro eest müüakse (leiab ka sentide eest neid). Aga neid on mitmeid versioone, osad on vaskklemmidega ja raud- või vaskkruvidega (need antud juhul ei sobi), osad on kroomitud või tsingitud klemmidega ja raudkruvidega (neid võib antud juhul ka kasutada). Vist just OBO toodetud (4mm2 jaoks mudel: OBO 72 CE WS/EKL 0 S 2056070) olid sellised viimatimainitud tüüpi. Kui veel voolupastat ka viitsid vahele lisada, siis väga hea kohe (aga pole kohustuslik). NB! Neis kruviklemmides ei tohi Al ja Cu juhtmeotsi mitte otsati ega kõrvuti kokku lükata! Kumbki ainult oma klemmiotsa kruvi alla!

WAGO klemme alumiiniumi jaoks ei soovita kohe kindlasti mitte. Peamine häda on neil selles, et vedrunuga lõikab ju teravalt juhtmesse sisse ja pehmema alumiiniumi puhul võib ta sedasi vaikselt lausa kogu juhtme ristlõike lõpuks läbi hammustada. Rääkimata vedrusurve nõrgenemisest selle protsessi kestel.

Tänud, umbes nii ma seda olukorda praegu (netiinfo andmetel) ka ette kujutasin.

Kuna tegemist on sisuliselt ühte pistikupesasse mineva meetrise kaablijupi asendamisega, siis ilmselt kasutan neid OBO terasest riviklemme - nüüd tean, mida poest täpselt küsida.

SooSass kirjutas: 19 Jaan 2025, 03:23 ... Aga neid on mitmeid versioone, osad on vaskklemmidega ja raud- või vaskkruvidega (need antud juhul ei sobi), osad on kroomitud või tsingitud klemmidega ja raudkruvidega (neid võib antud juhul ka kasutada).
Vist just OBO toodetud (4mm2 jaoks mudel: OBO 72 CE WS/EKL 0 S 2056070) olid sellised viimatimainitud tüüpi. ...

Paistab, et konstruktsiooni on aja jooksul muudetud ja selle numbriga praegu pakutava vasekarva klemmidega riviklemmil ei leia OBO dokumentatsioonist kuskilt AL märget.
https://www.obo.ee/tooted/luhterklemmid ... 56070.html

Kunagi olid küll valgest metallist klemmidega lühtriklemmid olemas aga hetkel ei oska leida.

Need on terasest klemmidega aga on ühe kruviga ja ei ole erinevast materjalist soonte ühendamiseks.
https://www.obo.lt/produktai/industrine ... t-serijai/

SIIN paistab olema kahe kruviga terasklemmidega riviklemme.
https://www.weg.ee/catalogsearch/result/?q=klemmliist
https://www.weg.ee/protec-klemmliist-pa ... lge-111437
https://oxomi.com/p/2024591/document/91 ... ink=e30%3D
https://oxomi.com/p/2024591/document/10 ... ink=e30%3D