Päikeseküte Kredexi toel - vol 2

[Unkas]

Vaatasin järgi eelmise kuu tootlikuse, kokku tuli 358,8 kWh ja ainult ühel päeval (03.03) ei olnud kollektoritele sadanud lume tõttu mingit tootlikust. 358,8 kWh saab soojendada 7,35 m3 vett +50C peale ehk 237 liitrit päevas, mis peaks keskmisele perele olema igati piisav:


Esimese aprilli puhul lisan lingi pakkumisele hinnaga 1099 eurot. See sobib eelkõige neile, kes soovivad olemas olevat küttesüsteemi täiendada plaatkollektorite ja pumbagrupiga.
Pakkumine on leitav http://smartac.eu/pakkumine_KS2000.pdf

[GuidZ]

Kuidas selline komplekt töötaks koos Thermia Villa soojuspumbaga? Kütteks põrandaküte,

[Unkas]

Kuidas selline komplekt töötaks koos Thermia Villa soojuspumbaga? Kütteks põrandaküte,

Kindlasti töötaks, aga sellisel juhul peab ära lahendama küsimuse, kuidas päikesekollektorist tulev soojus Thermia soojuspumba akupaaki saada - üks variant võib olla eraldi plaatsoojusvaheti ja tsirkulatsioonipumba lisamine.

[päike123]

Palun täpsusta veelkord kui suure paneeli tootlikus see on ja kuidas tootlikust mõõdad. Kas juhtplokk ise arvutab selle välja või on sul vahel spetsiaalne energiamõõdik? Kui juhtplokk mõõdab siis milliste temperatuuride järgi see arvutatakse.

[Unkas]

Palun täpsusta veelkord kui suure paneeli tootlikus see on ja kuidas tootlikust mõõdad. Kas juhtplokk ise arvutab selle välja või on sul vahel spetsiaalne energiamõõdik? Kui juhtplokk mõõdab siis milliste temperatuuride järgi see arvutatakse.

Tegemist on 3 plaatkollektori ja 300 l akupaagiga süsteemiga, nagu selline http://smartac.eu/3slp-300/ Plaatkollektorite absorberi pindala on kokku 5,45 m2. Kõik vajalikud asjad arvestuse pidamiseks ja kuvamiseks on pumbagruppiga samas korpuses juba olemas, nagu elektrooniline vooluhulga mõõtja, LCD tablooga juhtpaneel koos muu vajalikuga, millega on ühendatud 4 temperatuuri andurit. Temperatuuri andurid on paigaldatud järgnevalt:
T1 - päikesekollektori tagasivoolu juures (katusel)
T2- akupaagi alaosas
T3- pumbagrupis (tagasivool kollektorisse)
T4- akupaagi ülaosas

Juhtpaneelilt saab ise valida, kas on soov vaadata tootlikust tundide, päeva, nädala, kuu või aasta kaupa. Päeva puhul kuvatakse max. tootlikus ja tootlikus graafiliselt võrreldes valitud perioodi maksimumiga. Üldjuhul 9-10 tundi päevas teeb süsteem tööd, näiteks 26.03 hakkas süsteem hommikul tööle kella 7 ja 8 vahel ja lõpetas töö kella 17ks ja seda ilma igasuguse päikese pole pööramiseta, lihtsalt suund lõunasse ja kalle 40 kraadi. Päeva suurim tootlikus oli kella 12 ja 13 vahel, 3,176 kWh:


Vastava modemi abil saab kogu infot vaadata ka üle Interneti (juhtpaneelil on vastav ühenduse pistik olemas) ja siis on graafikud juba märksa detailsemad.

[puhta võhik]

Kuidas nende päikesekllektorite ja maakütte koostöö välja näeb?
kas küttesüstemi tagasivool lastkse päikesekollektorist läbi ja
kui see liiga soe on siis pump pannakse jahutusreziimi?

[päike123]

Kuna sa oma tooteid siin reklaamid siis võiksid andmed tulla ikkagi taadeldud energiamõõdikust, mis on seadistatud klükooli peale.
Omast kogemusest võin öelda et juhtpaneeli energiamõõdik on kuni 20%optimistlikum kui täpne energia mõõdik.
Vahe tuleb juba sellest et sinu juhtplokk mõõdab bruto tootlikust, ehk pealevoolu temp võetakse katuselt, mitte vahetult ennem paaki, sama teema tagasivooluga.
Lisaks ei ühti ka tavaliselt juhtploki ja energiamõõdiku vooluhulgad.

Aga eks kõige tähtsam on et paak ikka soeneks.

[Unkas]

Selles osas täiesti nõus, et energiamõõdik ei ole taadeldud ja täpne temperatuur kollektori ja akupaagi juures võib mingil määral erineda. Tagasivoolu osas ma ei oleks nii väga kindel, et vahetult akupaagist väljuva vedeliku temperatuur erineb sellest temperatuurist, mis mõõdetakse 1 m pärast pumbagrupis (kui just null komasid nulle taga ei aja). Aga nagu öeldud sai, mitte number tablool vaid ikka piisavalt soojenenud vesi on peamine

[Unkas]

Eelmisel nädalal oli tootlikus juba väga stabiilne, 26-28 kWh ööpäevas (3 plaatkollektorit), nädalas kokku 189 kWh. Kui nüüd vaadata maja põhikütte energiakulu, siis oli see samas perioodis 118 kWh. Seega võib vist öelda, et 60% kogu maja kütteks ja vee soojendamiseks vajaminevast energiast tuli päikeselt:
Päevade lõikes oli tootlikus üsna stabiilne

Nädala kokkuvõte (21-27 arill):

[Külaline]

Eelmisel nädalal oli tootlikus juba väga stabiilne, 26-28 kWh ööpäevas (3 plaatkollektorit), nädalas kokku 189 kWh. Kui nüüd vaadata maja põhikütte energiakulu, siis oli see samas perioodis 118 kWh. Seega võib vist öelda, et 60% kogu maja kütteks ja vee soojendamiseks vajaminevast energiast tuli päikeselt:
Päevade lõikes oli tootlikus üsna stabiilne

Nädala kokkuvõte (21-27 arill):

Oleneb kasutaja profiilist, aga enda maja puhul on aprilli küttekulu null, küttis päike läbi lõuna klaasfassaadi. Vee soojendamiseks kasutaksin (aprill-sept) sellise lahenduse puhul ära 25% toodetust, ehk pole nagu üldse ratsionaalne. Elektri tootmisel on jumet, ei tooda tühja, saab müüa ja osta.

[Külaline]

.....

Oleneb kasutaja profiilist, aga enda maja puhul on aprilli küttekulu null, küttis päike läbi lõuna klaasfassaadi. Vee soojendamiseks kasutaksin (aprill-sept) sellise lahenduse puhul ära 25% toodetust, ehk pole nagu üldse ratsionaalne. Elektri tootmisel on jumet, ei tooda tühja, saab müüa ja osta.

Ehk siis jääks üle ainult maha valada - st maa alla lasta. Ehk selle ärakasutamiseks peaks maasoojuspump olema..

Kui võtta keskmise suurusega paremat sorti maja energiakuluks täna 15 000 kWh aastas, siis sellest jämedalt 5000 on elekter ja 10 000 soojusenergia. Elektrit vajad tihti pimedas, kui PV paneelid ei tooda, soojust vajad talvel, kui päike ei küta. Huvitav, kui palju sellest 15 000 kWh-st annaks PV ja soojaveepaneelide kasutuselevõtuga tegelikult maksimaalselt säästa.

Elektrit saad müüa küll, aga ka seal makstakse sulle tegelikult teiste inimeste taskust tuleva taastuvenergia tasu arvelt...
Seega need maksed võivad 5-10 aasta pärast hoopis teistsugused olla.

[Külaline]

.....

Oleneb kasutaja profiilist, aga enda maja puhul on aprilli küttekulu null, küttis päike läbi lõuna klaasfassaadi. Vee soojendamiseks kasutaksin (aprill-sept) sellise lahenduse puhul ära 25% toodetust, ehk pole nagu üldse ratsionaalne. Elektri tootmisel on jumet, ei tooda tühja, saab müüa ja osta.

Ehk siis jääks üle ainult maha valada - st maa alla lasta. Ehk selle ärakasutamiseks peaks maasoojuspump olema..

Kui võtta keskmise suurusega paremat sorti maja energiakuluks täna 15 000 kWh aastas, siis sellest jämedalt 5000 on elekter ja 10 000 soojusenergia. Elektrit vajad tihti pimedas, kui PV paneelid ei tooda, soojust vajad talvel, kui päike ei küta. Huvitav, kui palju sellest 15 000 kWh-st annaks PV ja soojaveepaneelide kasutuselevõtuga tegelikult maksimaalselt säästa.

Elektrit saad müüa küll, aga ka seal makstakse sulle tegelikult teiste inimeste taskust tuleva taastuvenergia tasu arvelt...
Seega need maksed võivad 5-10 aasta pärast hoopis teistsugused olla.

Kas keegi seletaks lahti suvel maa alla lastava sooja reaalse efekti, kasu? Palju talvel paraneb maasoojuspumba COP, palju on reaalne rahaline võit? Miks mulle tundub, et see on puhas udujutt? Palju selline suvine maa alla sooja juhtimine elektrit võtab?

Säästad niipalju, kui paneelid nov-märtsini toodavad, ehk nende kuude toodangu kasutad kõik ära, ehk tühise osa. Teise poole aastast, kus toimub põhiline tootmine on vajadus minimaalne. Ja ma tean, nüüd tuleb jutt, et suvel saab basseini vett soojendada, aga vajadus selleks on….

[Coolhouse]

Kahjuks ei ole see udujutt.
Soojuse maa alla juhtimisel on muidugi oma põhimõtted. Kui rääkida horisontaalkontuurist siis on kasu väiksem.
Kuid sellise teema puhul on kasutusel vertikaalkontuurid ehk soojuspuuraugud.
Päikesekütte soojus(nt üleliigne osa) või konditsioneerisüsteemi jääksoojus, (tootmise jääksoojus-eriti magus) viiakse pumpadega puurauku.
Kõik oleks selge kui maapind oleks termos. Paraku on maapinnas erinevad pinnakihid. Mõni pinnasekiht juhib soojust paremini,mõni halvemini. Eesti pinnas koosneb reeglina erinevatest kihtidest.
Üheks kihiks on nt savi. Kui juua kohvi savikruusist siis on see palju meeldivam kui juua plekkkruusist. Kohvi seisab kauem soe. Sama on ka maapinnaga.
Sõltuvalt konkreetsest soojuspumba tööst,maapinnast ja salvestatavast soojushulgast saan programmiga anda tulemuse.

http://sanner-geo.de/media/1438.pdf

[Külaline]

Kahjuks ei ole see udujutt.
Soojuse maa alla juhtimisel on muidugi oma põhimõtted. Kui rääkida horisontaalkontuurist siis on kasu väiksem.
Kuid sellise teema puhul on kasutusel vertikaalkontuurid ehk soojuspuuraugud.
Päikesekütte soojus(nt üleliigne osa) või konditsioneerisüsteemi jääksoojus, (tootmise jääksoojus-eriti magus) viiakse pumpadega puurauku.
Kõik oleks selge kui maapind oleks termos. Paraku on maapinnas erinevad pinnakihid. Mõni pinnasekiht juhib soojust paremini,mõni halvemini. Eesti pinnas koosneb reeglina erinevatest kihtidest.
Üheks kihiks on nt savi. Kui juua kohvi savikruusist siis on see palju meeldivam kui juua plekkkruusist. Kohvi seisab kauem soe. Sama on ka maapinnaga.
Sõltuvalt konkreetsest soojuspumba tööst,maapinnast ja salvestatavast soojushulgast saan programmiga anda tulemuse.

http://sanner-geo.de/media/1438.pdf

Eestis valdavalt horisontaalkontuurid.
Võtame Unkase viidatud 189 kWh nädalas, laseme seda 5 kuud savipinnases olevasse 800m horisontaalkontuuri. Maasoojuspumba mudel vali ise näitesse.
Palju talvel paraneb maasoojuspumba COP, palju on reaalne rahaline võit?
Palju selline suvine maa alla sooja juhtimine elektrit võtab?

[Coolhouse]

Ma ei saa päris otse rahalist võitu arvutada. Ma saan arvutada vertikaalkontuuri pikkuse. Oletame et on väiksem maja 17000 kWh soojust ja 4500 kwh tarbeveele aastas. Siis tuleb ilma Unkase soojuseta kontuuri pikkus märjas savis - 2 kontuuri 111,59 m. Koos Unkase soojusega tuleb kontuuride pikkus 103.75 m . Hinnanguliselt teeb see 7% parema olukorra kui oli aasta lõikes ilma soojust puurauku lisamata.
Pump oli võetud 2 l/s (ma ei tea tundide arvu,pumba tarvet jne ja ei viitsi arvutada).

[Külaline]

Ma ei saa päris otse rahalist võitu arvutada. Ma saan arvutada vertikaalkontuuri pikkuse. Oletame et on väiksem maja 17000 kWh soojust ja 4500 kwh tarbeveele aastas. Siis tuleb ilma Unkase soojuseta kontuuri pikkus märjas savis - 2 kontuuri 111,59 m. Koos Unkase soojusega tuleb kontuuride pikkus 103.75 m . Hinnanguliselt teeb see 7% parema olukorra kui oli aasta lõikes ilma soojust puurauku lisamata.
Pump oli võetud 2 l/s (ma ei tea tundide arvu,pumba tarvet jne ja ei viitsi arvutada).

Mitu vertikaal puurauguga maja Eestis on? Mõtetu teema?
Valdav enamus on horisontaaliga ja sellisel juhul kisub ikka udujutuks ja teemast mööda?
Mina kui tellja ootaks vastust, palju maksab suvise soojuse horisontaalkolektorisse ajamine ja palju ma talvega siis võidan rahaliselt?
Esialgsed tehte andmed on üleval olemas.

[Coolhouse]

Mina kui tellja ootaks vastust, palju maksab suvise soojuse horisontaalkolektorisse ajamine ja palju ma talvega siis võidan rahaliselt?
Esialgsed tehte andmed on üleval olemas.

Korruta siis arvud läbi.Vaata millise osa Sa saad oma maja aastasest küttevajadusest kui võtad 3,8 MWh suhtena tarbitavasse soojahulka .Kui see on väiksem kui 10% aastasest vajadusest siis võta sealt veel kadu maha ja saadki tulemuse.
Siit foorumist ei saa midagi tellida . Kui tellimust teha siis peab seda ikka müüja juures tegema.

[Külaline]

Mina kui tellja ootaks vastust, palju maksab suvise soojuse horisontaalkolektorisse ajamine ja palju ma talvega siis võidan rahaliselt?
Esialgsed tehte andmed on üleval olemas.

Korruta siis arvud läbi.Vaata millise osa Sa saad oma maja aastasest küttevajadusest kui võtad 3,8 MWh suhtena tarbitavasse soojahulka .Kui see on väiksem kui 10% aastasest vajadusest siis võta sealt veel kadu maha ja saadki tulemuse.
Siit foorumist ei saa midagi tellida . Kui tellimust teha siis peab seda ikka müüja juures tegema.

Küsimus on ju sellest palju suvel pumbatust soojusest horiontaalkolektorisse novembri kuuks maa sees veel alles on? Eks ta üks lma kütmine ole

[Coolhouse]

Ilmselt on see kogu tarbimise juures väike soojushulk kuid siiski:
Oletame et novembris Sul ei olegi sellest midagi järgi. Kõik kulus ära ja osa sellest soojusest tassis soojuspump tuppa.
Seega oli kontuur sept ja okt (ja juba alates maist) soojem kui muidu.
Siin on Sulle ühe tavalise soojuspumba tavalise Copeland kompressori COP.
Võta nüüd et vedelik ei olegi 0C vaid on +5C või +10C.
http://www.elektronika-sa.com.pl/tcmode ... ID=5&Tab=2

[Külaline]

Ilmselt on see kogu tarbimise juures väike soojushulk kuid siiski:
Oletame et novembris Sul ei olegi sellest midagi järgi. Kõik kulus ära ja osa sellest soojusest tassis soojuspump tuppa.
Seega oli kontuur sept ja okt (ja juba alates maist) soojem kui muidu.
Siin on Sulle ühe tavalise soojuspumba tavalise Copeland kompressori COP.
Võta nüüd et vedelik ei olegi 0C vaid on +5C või +10C.
http://www.elektronika-sa.com.pl/tcmode ... ID=5&Tab=2

Vaatasin järgi, et kütte olen kolmel aastal sisse lülitanud oktoobri teises pooles. Sellest ka küsimus, palju sellest suvisest soojast novembriks alles on?
Tabelid on ilusad, aga need ei näita maasse pumbatava sooja mõtekust ja seisu novembris.
Tegelikult huvitas hoopis, see, kas suvel toodetud energiale on võimalik rakendus leida. Unkase näite puhul läheks minul pool aastas toodetust täitsa tühja.

[Unkas]

Ilmselt on see kogu tarbimise juures väike soojushulk kuid siiski:
Oletame et novembris Sul ei olegi sellest midagi järgi. Kõik kulus ära ja osa sellest soojusest tassis soojuspump tuppa.
Seega oli kontuur sept ja okt (ja juba alates maist) soojem kui muidu.
Siin on Sulle ühe tavalise soojuspumba tavalise Copeland kompressori COP.
Võta nüüd et vedelik ei olegi 0C vaid on +5C või +10C.
http://www.elektronika-sa.com.pl/tcmode ... ID=5&Tab=2

Vaatasin järgi, et kütte olen kolmel aastal sisse lülitanud oktoobri teises pooles. Sellest ka küsimus, palju sellest suvisest soojast novembriks alles on?
Tabelid on ilusad, aga need ei näita maasse pumbatava sooja mõtekust ja seisu novembris.
Tegelikult huvitas hoopis, see, kas suvel toodetud energiale on võimalik rakendus leida. Unkase näite puhul läheks minul pool aastas toodetust täitsa tühja.

Väga keeruline on muuta midagi vajalikuks inimesele, mida tal tegelikult vaja ei ole. Kui mulle keegi pakuks tasuta paki suitsu, siis ma lükkaks selle viisakalt tagasi, sest ma ei suitseta, samas teine võtaks pakkumise rõõmuga vastu
Nagu eelpool oli kirjas, mõni lükkab aprilli algul kütte välja (ja oktoobri teises pooles sisse) küttekulu ongi null. Mõned inimesed ei lükka aga mitte kunagi kütet täielikult välja ja seda vaatamata lõuna poole olevatele suurtele akendele, sest nad tahavad, et pesuruumide ja sauna põrand oleks aasta ringi mõnusalt soe. Seega lähtuda saab ikka vajadustest ja siis otsida kokkuhoiu võimalusi.

[Unkas]

Ma ei saa päris otse rahalist võitu arvutada. Ma saan arvutada vertikaalkontuuri pikkuse. Oletame et on väiksem maja 17000 kWh soojust ja 4500 kwh tarbeveele aastas. Siis tuleb ilma Unkase soojuseta kontuuri pikkus märjas savis - 2 kontuuri 111,59 m. Koos Unkase soojusega tuleb kontuuride pikkus 103.75 m . Hinnanguliselt teeb see 7% parema olukorra kui oli aasta lõikes ilma soojust puurauku lisamata.
Pump oli võetud 2 l/s (ma ei tea tundide arvu,pumba tarvet jne ja ei viitsi arvutada).

Mitu vertikaal puurauguga maja Eestis on? Mõtetu teema?
Valdav enamus on horisontaaliga ja sellisel juhul kisub ikka udujutuks ja teemast mööda?
Mina kui tellja ootaks vastust, palju maksab suvise soojuse horisontaalkolektorisse ajamine ja palju ma talvega siis võidan rahaliselt?
Esialgsed tehte andmed on üleval olemas.

Selliseid numbreid on vägagi keeruline välja tuua, sest näitajaid, mida arvestama peaks, on ikka palju. Samas on Tallinnas olemas TTÜ liginullenergia hoone, millel kõikvõimalikud erinevad mõõtesüsteemid, kütteseadmed ja -lahendused on juba kasutusel (vaakum ja plaatkollektorid, PV paneelid, õhk-vesi ja maasoojuspump, spiraal- ja horisontaalkollektorid jne). http://www.ehitusuudised.ee/?Publicatio ... c750b2cca4
Väidetavalt on kõik sinna oodatud ja seal on siis võimalik teadlastega arutada, kui palju on sellest kasu olnud, et nad suunavad päikesekollektoristest ülejääva soojuse maakollektoritesse, sest tehnosüsteemide kirjelduses on välja toodud, et sedamoodi seal tehakse http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Test ... uskiri.doc

[Coolhouse]

Maailmas on see täiesti tavaline.
Ma saan arvutada mudeli ja see annab mingi ettekujutuse ka horisontaalkontuuri jaoks kuid tulemus sõltub kontuuri kasutaja käitumisest.
Praegu on küsitud umbes nii et kui panen paja kaks päeva varem lõkkele ja panen natuke puid alla siis millal supp soojaks saab. Ja väide on et kolmandal päeval ei ole supp soe.
Küsimus on lihtsalt selles et pakutud soojushulk on liiga väike supi soendamiseks. See sobib küll õhu ja natuke ka paja soendamiseks kuid suppi soojaks ei saa.
Seega peaks ägedama tule alla tegema ja siis proovima.

Antud soojushulk soendab ümbritsevat maapinda vaid vähesel määral. Seetõttu on oktoobri lõpuks temperatuuri tõus väike. Näiteks võiks kütta septembris-oktoobris soojuspumbaga selle lisasoojuse ära ja novembris kütta puudega lisaks.
Selliselt oleks COP parem.

Maapinnast võetakse soojuspumbaga soojust ära. Kevadeks maapind jahtub. Maapinna võime soojust juhtida on piiratud. Kui nüüd suvel viia kontuuri arvestatav kogus soojust siis lisaks kontuurile soojeneb ka ümbritsev maapind ning sügise algul hakkab maapinna jahutamine kõrgemalt temperatuurilt. Juurdelisatava soojuse hulgast sõltub maapinna temperatuuri tõus. Preaeguste arvude juures on tõusu suurusklass 0,3 C, mis näitab et lisatav soojuse hulk on liiga väike.

[Külaline]

ütleme, et näiteks oktoobri algul on soojuspump kaks ööd ja ühe pilves päeva ammutanud maakontuurist soojust. Selle tulemusena on kontuurkülmem kui seda ümbritsev maapind ja mida kaugemale kontuurist, seda soojem maapind on. Kui nüüd tuleb päikseline päev, siis soojust maast rohkem ei võeta ja kaugem maapind hakkab tasahilju ka kontuuri ümber olevat pinnast soojendama. Kontuur ise on endiselt kõige külmem asi seal maa sees. Kui nüüd lasta kontuuri sooja vett, siis hakkab see mahajahtunud pinnase osa soojenema ka kontuuri poolt ja madalaima temperatuuriga punkt jääb kuhugi kontuurist kaugemale. Kui kontuuri sooja vett ei lastaks, oleks alati kontuur ise kõige madalama temperatuuriga punktiks. Kui tuleb järgmine öö ja pump hakkab uuesti pinnasest soojust ammutama, siis algab uus jahtumine jälle kontuuri ümbert, veidi eemal on pisut soojem ja siis veidi veel kaugemal jälle jahedam, see on see soojendamise käigus kaugemale nihkunud madalaima temperatuuri punkt. Kui soojust võetakse pinnasest ära juba tunduvalt rohkem kui sinna anti, siis on olukord lõpuks jälle selline, et kontuur on kõige külmem asi maa all ja sellest eemaldudes pinnase temperatuur pidevalt tõuseb. Seega maa alt on täielikult uuesti välja pumbatud sinna vahepeal antud (ehk salvestatud ) soojushulk. Kuna termodünaamika seaduse järgi ei saa soojus ise üle minna külmemalt kehalt soojemale, siis see vahepeal maa alla antud soojushulk ei saanud kuhugi ära hajuda, sest ees on eelmisest maapinna soojendamisest ette jäänud soojemast alast barjäär, ehk see soojushulk salvestus ja võeti täielikult uuesti tagasi - ainus paha viga oli, et see salvestumine toimus nii madalal temperatuuril, et tema kasulikuks kasutamiseks pidi jälle soojuspumpa kasutama....

On ju loogiline arutluskäik?
st, kui on olemas maakontuur ja päikesekollektor, siis maa alla antud soojuse saab täielikult tagasi (ainult soojuspumba kasuteguri hinnaga, kuid see on siiski parem kui seda ma alla mitte ajada ja pigistada pumbaga soojust välja läbikülmunud pinnasest ?

[Külaline]

Ah, et kohe mitte midagi ei lähe kaotsi, seega maapind hoiab soojust paremini, kui termos.
Sellisel juhul saan suuremate ja võimsamate paneelidest suvel toodetud sooja talvel maast nii kätte, et pole isegi maasoojuspumpa vaja.