kui palju õ-v pump praegu elektrit võtab?

[2korda2]

upu pums,
milline see suur tuba on, millel 42m2 aknapinda? Tüüpilise põrandast laeni (2,5m) akende puhul oleks see pea 17 jooksevmeetrit akent. 6x6m toa puhul saaks pea kolm seina ainult akendest teha. Mul on endal köök-elutuba üpris suur (6,6x6m + kööginurga väljasopistus 3,6*1,2m - kokku 44m2). Selles on kokku pea 17m2 aknapinda (3x2m + 1,2x2 +1,2x2 + 1x2 + 3x1,3m).
Teine asi - küttepuu kütteväärtus on ikka hoopis madalam, kui toodud 7 või 6kWh/kg. Näiteks siit saad lugeda reaalsemaid väärtusi. Sellist 7kWh/kg väärtust ei kasutanud isegi üks siin ennast reklaaminud ahjumüüja, kes oma ahjude soojusnäitajad arvutas laborikuiva (so 0% niiskust) puiduga. Seal arvutustes kasutati vist ~5kWh/kg.
Kolmandaks - mil moel on vesipõrandaküte ja madalpingetrafo omavahel sarnased?!

[Külaline]

upu pums,
milline see suur tuba on, millel 42m2 aknapinda? Tüüpilise põrandast laeni (2,5m) akende puhul oleks see pea 17 jooksevmeetrit akent.

Elutuba võib näiteks ka läbi kahe korruse olla, 5-6m kõrge, klaasist.

[Rabarebane]

Maja ehitusaasta 1976.Radiaator küte.
Kui keegi siin arvas,ühe kg puu väärtuseks 7kw sooja,siis meie maja soojusenergia kulu jääb suurusjärku 70000kwh d.Kui puu kütteväärtus on 6kw siis vastavalt vähem.

Kui suur see loss sul ka on? Isegi kehva soojustusega ei tohiks üle 200kwh/rm minna.

Teine võimalus on kuidagi väljast soojustada ja siis hakata maadlema hallitus kahjustusega.

Miks väljastpoolt soojustus peaks hallitust tekitama? Pigem on probleem praeguse voodri ja palgi vahelise ala õhutihedaks saamisega.

Küllap millalgi hakatakse ka rääkima vesi põrandakütte mõjudest tervisele.See on ju nagu elu madalpinge trafo peal.

Möh? Ühte peab muidugi ütlema, sellise küttekuluga ventilatsiooniga probleeme pole.

[Külaline]

Küttekulu järgi ei saa küll ventilatsiooni probleemide olemasolu kohta midagi öelda. Tee klaasist hermeetiline maja ja vaata kuidas see seos kehtib.

[Rabarebane]

Küttekulu järgi ei saa küll ventilatsiooni probleemide olemasolu kohta midagi öelda. Tee klaasist hermeetiline maja ja vaata kuidas see seos kehtib.

Jutt oli siiski silikaatvoodriga puumajast, eksole Sellise küttekulu saamise üks eeldusi on tõenäoliselt hea konvektsioon..

[Lugeja]

Saan aru, et kõik on suhteline - sõltub maja arhitektuurist, suurusest, soojustusest, küttekehade soojusväljastusvõimekusest jne.
Aga siiski, umbkaudseks võrdluseks sooviksin küsida - mitme kraadist küttevett te lasete vastavalt põrandaküttesse ja radiaatoritesse praeguse ilmaga(ca +2 kuni -2 välistemperatuuri juures), et elamine parajalt soe püsiks(21-22 kraadi)?

[Hiid]

Mul läheb 29 sisse ja 24 tuleb tagasi

[Külaline]

[quote="Lugeja]Saan aru, et kõik on suhteline - sõltub maja arhitektuurist, suurusest, soojustusest, küttekehade soojusväljastusvõimekusest jne.
Aga siiski, umbkaudseks võrdluseks sooviksin küsida - mitme kraadist küttevett te lasete vastavalt põrandaküttesse ja radiaatoritesse praeguse ilmaga(ca +2 kuni -2 välistemperatuuri juures), et elamine parajalt soe püsiks(21-22 kraadi)?[/quote]

Radiaatorite puhul sõltub koguni nii palju, et ei ole mõtet küsidagi seda. Mõnel radiaatoril võib 30 C sisse minna, mõnel 45 C. Sisse mienv temperatuur ei näita mitte midagi. Kui termostaadid on peal, võib 70 C ka sisse minna, tuba on ikka täpselt nii soe kui reguleeritud on.

[Lugeja]

Radiaatorite puhul sõltub koguni nii palju, et ei ole mõtet küsidagi seda. Mõnel radiaatoril võib 30 C sisse minna, mõnel 45 C. Sisse mienv temperatuur ei näita mitte midagi. Kui termostaadid on peal, võib 70 C ka sisse minna, tuba on ikka täpselt nii soe kui reguleeritud on.

Pigem pidasingi silmas, kui madala tempiga õnnestub läbi ajada nimetatud sise- ja välistemperatuure arvestades. Mina näiteks olen sunnitud selliste tingimuste juures radikatesse laskma ca 36-38 ja põrandasse mõni kraad vähem. Tagasivoolud on 3-4 kraadi pealevooludest madalamad.

Mul on teada mõned probleemsed kohad majas, mis vajaksid lisasoojustamist - sellega seoses tekkis küsimus, et kui kaugel ma n.ö. normaalsest tasemest olen.

[upupumps]

2x2 tuhat tervist.
Sinu antud lehel on räägitud kütteväärtusest ruumi kohta aga palju ruum kaalub seda pole öeldud.Edasi räägitakse.et enamus müüjaid armastab kasutada ühikuna kütteväärtust kilogrammi kohta ja öeldakse,et see jääb 3100 ja 3400 vahele mõõtühikut märkimatta.
ENE annab puidu kütteväärtuseks 2500 - 3600 kilokalorit,mis ei ole sama kui kilovatt.
FüüsikTiit Kändler väidab,et 2000 kilokaloriga saab keema ajada 25l vett.
1000w suudab keema ajada 10l vett.
Seega kui tahad kütteväärtust kilovattides pead kilokalorid 1.25-ga läbi korrutama.Seega 2500x1.25=3125 ja 3600x1.25=4500.
Nüüd väidan ,et kas 10t sütt või 35rm puid on meie maja küttevajadus.Kui ma kütan puud ja süsi segamini tuleb 70000kwh ilusti numbriliselt välja.
Söe kütteväärtus on hetkel 7.67kilokalorit x1.25 mis teeb isegi mingi 9.3 kw ühe kilo kohta(paber kannatab kõike).
10000x9.3 tehe tee ise.Samas minu praktika ütleb,et 42kg puud on kütteväärtuselt sama ,kui 42kg sütt.(See 42kg on kogus mis kulub 350kg katla ja 1850kg salvestipaagi 90 kraadi peale kütmiseks)
Puu süttib ja põleb kiiresti väikese tuhaga.
Süsi on väga kapriisne aine mis tahab soputamist ja poputamist et ta ära ei lämbuks ja lõpuks viid ikka punased söed metsa alla sest laadimis automaat laseb salvestuspaaki ainult vett,mis on üle 60+ kraadi ja tõmbe huvides tuleb lõpuni põlematta punased söed ahjust välja kraapida ja uut sütt asemele panna..Pakuks,et 10 tonnist jääb 3tonni slakki järgi,mis tuleb veel kuhugi prügimäele sokutada.
Põhjus miks ma siin jahun on see,et teisi julgustada.
Ei julgenud küll aga ostsime ehku peale 3000 eurose Hiina 9 kilovatise ÕV soojapumba ja Ta on olnud tubli riist.
Eelmise kuu arve oli 155eurot(1438 KWH-d) ja see kuu tuleb midagi sarnast.Hetkel elektrile kulutatud raha eest oleksin saanud osta 7rm kuivi alusele laotud puid 50x7=350eurot.(varasem tarve on olnud 35rm aastas)
Olen selgeks teinud ,et pärast miinus 15c hakkab asi muutuma otseelektri kütteks ja see ei oleks rahaliselt mõistlik juba seetõttu,et eesti energia väntab siis hinna kahekordseks.
Aga neid kangeid miinuseid oli eelmine aasta vaid nädala jagu.Nii,et 7kuu asemel kütad 7 päeva või oled veidi jahedamas toas sest abiks on ka 3kw küttekeha.AmitimeAVH - 24V1DD lubab töödata kuni miinus 25 kraadini.
Kõlab kangasti müügimehe jutuna aga tõsise huvi korral võin põrsast näidata ka(Viimsi talveaia lähedal)).Neid on paigaldatud kokku vist mingi 20 tk.
Oma õhk-õhk soojapumpa ma ei lülitanud välja ka miinus 30c(rohkem pole meil mereääres olnud viimase 10 aasta jooksul ) juures. Inises küll aga töötas ja midagi leiget ajas veel välja ka(4kw Toshiba).See külmapiik toimus enne päikese tõusu ja pärast läks tüki soojemaks.
See sinu põrandakütte jutt läheb väga teemast välja.
Altruism ei ole veel lõplikult kadunud.

[keemik]

1) 1 kcal = 0.001163 kWh
2) üks kalor (Euroopa mõistes) on energia hulk, et tõsta 1 g vee temperatuuri 1 kraadi võrra 1 atm rõhul. Jätame algtemperatuuri hetkel arvestamata (energia hulk erineval vee temperatuuril on veidi erinev).

[2korda2]

Seega kui tahad kütteväärtust kilovattides pead kilokalorid 1.25-ga läbi korrutama.Seega 2500x1.25=3125 ja 3600x1.25=4500.
...
Söe kütteväärtus on hetkel 7.67kilokalorit x1.25 mis teeb isegi mingi 9.3 kw ühe kilo kohta(paber kannatab kõike).
...
Samas minu praktika ütleb,et 42kg puud on kütteväärtuselt sama ,kui 42kg sütt.

Arvutad samas lõigus söe ja puu kütteväärtuse erinevuseks >2 korda ja siis sama soojaga kuulutad need võrdseks?! Kui sinu katlas need võrdse tulemuse annavad, on viga ikka katlas või pigem isegi "tihendis". Kütteväärtus on neil ikka oluliselt erinev ja vastava katla ja "tihendi" käes annavad ka päriselt oluliselt erineva tulemuse.

See sinu põrandakütte jutt läheb väga teemast välja.

Küllap millalgi hakatakse ka rääkima vesi põrandakütte mõjudest tervisele.See on ju nagu elu madalpinge trafo peal.

Kui on teemaväline, siis ära too ise selliseid jaburaid teemaväliseid väiteid sisse.

[upupumps]

2x2.
On tunda ,et sina küll kivisöega majandanud ei ole.Sest ongi nii,et selle Ladomat laadimisautomaadiga saa ei saagi sellest söest sisalduvat energiat kätte.
Selleks,et salvestipaagis temp. tõuseks peab olema ikka kõik lõõrid lahti aga kivisöele on veel sellest ka vähe ja ta tahab ka pidevat segamist ja ikka tekkib seda 60+ temperatuuri viletsalt.
Muidugi oleks efektiivne kütta otse maja aga juba 3a tagasi väitis katlamüüja,et kohalik omavalitsus võib lõhna järgi kohale tulla ja trahvi teha.
Väidetavalt olla Tartus nii juba tehtudki(müügimehe sõnad).Nii,et ongi täpselt nii,et need "tihendid" ei võta kivisöes sisalduvat pea 2x suuremat energiat kasutusele vaid see läheb koos hunniku tuhaga prügimäele.Ka nõuka ajal tean meest,kes vedas oma põlenud tuha metsa alla ja naaber läks korjas sealt suuremad tükid välja ja küttis rõõmsalt ära.
Otse maja küttes hõõguks suuremad söetükid isegi 12 tundi ja lõpuks muidugi pigitaks totaalselt katla.Nii,et see laadimisautomaat välistab katla pigitumise ja looduse saastamise ja suurendab ka kajuks kütte kulu.Kivisöega tuleb korstnast ilusat valget suitsu mis ei oleks nagu võimalik.
Otsekütmisel totaalset pigitunud katla puhtaks saamine on peaaegu võimatu.Plekk katlal olid pikad siledad pinnad mida sai mehaaniliselt välja raiuda,aga sektoritega malkatlal on see kül peaaegu võimatu,ta on nii sopiline.Ja eriti jama oli see,et see ummistumine tekkib just talve selles osas,mis jääb talve teise poolde.
Ja muidugi soojapumbast mitte sõnagi.
Keemikule:
Nii,et 1.25 asemel peaks olema 1.63.
Lennarti kõrval oli 600m2 maja vaatega ühelt poolt Tallinna lahele ja teisalt Prangli poole.Seal toodi septembris 20 tońni kütteõli( õlikaupmees ta sealjuures ei olnud) ja see oli märtsi lõpuks tavaliselt otsas ja toodi uus ladung.Ja see oli ometi kaasaegne maja.

[Küülaline]

Nii,et 1.25 asemel peaks olema 1.63

1 kcal = 0.001163 kWh

Mitte 1,25, ega 1,63 vaid 0,001163.
1 kWh = 860 kcal.

[Külaline]

Oma 55 ruuduses saunakeses lasin just põrandasse mineva vee temperatuuri eile 26 pealt 24 peale. Õhutemperatuur toas langes 20/21 pealt 19/20 peale.
Mul piklik saunamajake. 13x4 m umbes.

[Külaline]

Mul on maja kogu elektrikulu 15 000 kWh aastas . See maksab mulle 1650 euri.
Kui kellelgi on maja, mis kulutab 70 000 kWh aastas, siis elektriga läheks tal 8000 euri aastas.
Tegelikkuses ilmselt vähem, sest puudest ei õnnestu kõike energiat tuppa soojuseks saada... Elektriradikatega aga küll.

[Külaline]

Hea teema, pange mulle ka diagnoos ära.
Kui 140 ruudu kütmiseks(toas ca 22 kraadi) läks novembrikuus hinnanguliselt 150EUR/1400kWh, siis kas seda on vähe, palju või keskmiselt?

[Küülaline]

Kas see on ainult kütte kulu ja otsene elektriküte?

[Külaline]

On nii nagu ise arvad (arvata tahad). Kui arvad, et on normaalne, siis nii on. Kui arvad, et liiga palju, siis nii on...

[mugavkyte.ee]

Renoveeritud suvila 130m2
Seade: Atlantic EXCELLIA tri 11kW
Põrand: 29 sisse 26 tagasi
Radikad: 35 sisse. 31 tagasi
Toa temp 23-24 ( naisele meeldib, minu jaoks kole palav)

[Külaline]

Need sisse-tagasi temperatuurid ei ütle küll mitte midagi.

[Coolhouse]

Toas on 22 C. Et põrand tuppa soojust ära annaks peab olema põrand soojem kui tuba. Tavaliselt on ta ca 5C soojem ehk 27 C. Kui tuba 24 siis+5 ja tuleb 29C.
Radikad 35 sisse ja 31 tagasi näitab ilmselt et radikaid on piisavalt palju ja ringluspump ajab suht kiiresti ringi.
Madalad temperatuurid küttesüsteemis on olulised kuna siis on õ-v soojuspumba kasutegur parem.
Kui vesi oleks nt asjata 10C soojem siis kasutegur on mitte 1..2% vaid 10..jne % väiksem.

Ehk küsimus on ikkagi nii et kelle maja on paremini soojustatud ja küttesüsteem parem, selle soojuspump võtab ka vähem elektrit.

[Külaline]

Kui panna hea põrandaküte, laeküte ja seinaküte, siis pole üldse vaja üle 22C vett kütta ja kasutegur on mega.

[Külaline]

Kõige odavam on üldse mitte kütta või imeda kivisütt.

[Küülaline]

Kui arvad, et on normaalne, siis nii on. Kui arvad, et liiga palju, siis nii on ... pange mulle ka diagnoos ära

Väga arukad ja sisukad postitused muidugi.