Ehitusfoorum

motamees kirjutas:... kuipalju võib maksta ametlik/paberitega ülaühendus.

Ajad asja huvitavaks - viitsid ehk lähemalt selgitada, mis selles ülaühenduses nii kallist on?

motamees kirjutas:

ErgoK kirjutas:...Mina leian, et küttekolle ei ole nüüd kindlasti mitte see, mille pealt kokku hoida tasuks...

Sa ei julge talvel vist ahju töörahaks niipalju küsidagi, kuipalju võib maksta ametlik/paberitega ülaühendus.

Millest sa järeldad, kui palju on minul mõistlik ja võimalik ametlikult/paberitega küsida?

motamees kirjutas:

madis64 kirjutas:...EN 15544 kribab ...

Seesamune EN kribab ...

Kui nüüd uuesti vaatad, siis on ju arusaadav, et 15544

ErgoK kirjutas:...Millest sa järeldad, kui palju on minul mõistlik ja võimalik ametlikult/paberitega küsida?

... ja kas sa tead, kuipalju võib maksta minu poolt kirjeldatud slepe?

motamees kirjutas:

ErgoK kirjutas:...Millest sa järeldad, kui palju on minul mõistlik ja võimalik ametlikult/paberitega küsida?

... ja kas sa tead, kuipalju võib maksta minu poolt kirjeldatud slepe?

Minu asi see ei ole ja oma tööde maksumust seletad sa kliendile.
Ootan endiselt vastust oma küsimusele ja võhikute tarvis võiksid lahti seletada ka selle, miks ja kui kalliks see ülaühendus siis läheb.

ErgoK kirjutas:
Muus osas ei viitsi kaasa vaielda, kuigi samas on mõnus lugeda seda teoreetiku ja praktiku vaidlust. Mõlemilt poolt on üht ja teist kõrvataha panna, kuigi ahjuehituse puhul kõik need füüsikute toodud reeglid ei kipu reaalselt paika pidama.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Minuarust pole siin mingit vaidlust ollagi. Pealegi 2korda2 rääkis väga asjast. Ainult see villa teema... Ise paneks selle paksema villa kolmanda kihi vahele...aga parem kui teda üldse ei tuleks, sest ahi päris pealt ju nagunii suht külm, tänu 6 cm paksule villale.

motamees kirjutas:Kui nüüd uuesti vaatad, siis on ju arusaadav, et 15544

Seda ma arvasin, kuid sisenevate suitsugaaside temperatuuri osas näib "tellija" rollis siiski 13384-1 olevat, nii et mida see küll "harju keskmise eramukorstna" osas tulemuseks võiks anda

mis te näffate siin! Eks igal oma, aga mis puutub ahju ja lesosse ja ka korstnasse, siis kõik on kindlasti osa küttesüsteemist...räägin eelkõige kivist asjadest. Kui teed lühema lõõristiku ahjus, võid pikendada lesot. Kaminahjul ju ongi lühike lõõristik. Tavalisel võib ka ju teha lühema lõõristiku, et jääks rohkem korstnale, kus on ka siiber. Ülaühenduses nüüd miskit kallimat küll ei tohiks olla, va kui just terastoruga ei tee+kivi kest. Piisab lihtsalt tugev latt ja murdepunktid peitu. Viimasel sildasin üldse samottplaadiga, kuna latti ei taha enam näha.

ErgoK kirjutas:

motamees kirjutas:

ErgoK kirjutas:...Millest sa järeldad, kui palju on minul mõistlik ja võimalik ametlikult/paberitega küsida?

... ja kas sa tead, kuipalju võib maksta minu poolt kirjeldatud slepe?

Minu asi see ei ole ja oma tööde maksumust seletad sa kliendile.
Ootan endiselt vastust oma küsimusele ja võhikute tarvis võiksid lahti seletada ka selle, miks ja kui kalliks see ülaühendus siis läheb.

Ma vastasin su küsimusele sinu tasemel.
Mina ei ole seda slepet teinudki, vaid see tehti tehases.
Ütle siis, kuipalju sa tööraha võtad 3,5x3kivi ahju eest, praegu talvel - Ütled ka teistele, kuipalju slepe maksab.
Raga peaks ju teadma, et slepel peabki olema hülss sees.
Jutt käib nurgaga slepest, niiväga lihtne see polegi.

motamees kirjutas:slepel peabki olema hülss sees.

Oskad sa anda viidet dokumendile, kus see nõue kirjas on?

Soov oleks algteksti lugeda.

motamees kirjutas:slepel peabki olema hülss sees

Slepel ei pea mitte mingisugust hülssi sees olema. Slepele e. viimalõõrile kehtivad tänapäeval korstnale sarnased nõuded.

Kas Ergo mõtled nüüd slepet lappi või servi kivist või koguni pott?

Robi 1 kirjutas:Kas Ergo mõtled nüüd slepet lappi või servi kivist või koguni pott?

Lappi kivist laotud slepe.... Robi, mõtled seda ikka tõsiselt?

Robi 1 kirjutas:Kas Ergo mõtled nüüd slepet lappi või servi kivist või koguni pott?

Loomulikult lappi.
Või on tänapäeval võimalik veel servi 6cm. viimalõõre laduda?

Kui vähegi kannatab ruumi poolest, siis ikka teinud lappi kolm rida kõrge ja peale kaks rida. Plekk vahele. Kui toru üleni sees, siis pole vahet enam.

Robi 1 kirjutas:Kui vähegi kannatab ruumi poolest, siis ikka teinud lappi kolm rida kõrge ja peale kaks rida. Plekk vahele. Kui toru üleni sees, siis pole vahet enam.

Robi, see ei ole keelatud, aga ei ole ka otstarbekas. Veel vähem kohustuslik. EVS abiks.
Võtmeteks on pinna temperatuur ja ohutskuja.

Mina lähtun ise sellest, et slepe on ahju või soemüüri osa. Kui ahi tehtud lappi kivist ja sammuti korsten, siis on ebapraktiline sinna vahele servi osa ehitada. Tekivad väga erinevad kuumuspaisumised ju niigi, sest horisontaallõõr salvestab ikkagi rohkem ja tekivad paisumised kivis. Milleks seda veel õhemast teha...
Milline, aga peaks olema pottvoodriga ahju slepe?

eee, kas mitte seadus polnud miskit sellist, et kui õhem, kui 10cm kivi, siis peab toru olema? Ma igatahes olen läinud üle lappi kivile ja torudega ei meeldi jännata. Kaminahjul otsesiibri slepe kindlasti lappi. Nurgaga slepe jäi kuidagi arusaamatuks? Potika puhul oleneb vast sisust, kui ikka 5 lõõri, siis servi ok, kui vähem, siis pigem paksem.

Robi 1 kirjutas:Mina lähtun ise sellest, et slepe on ahju või soemüüri osa. Kui ahi tehtud lappi kivist ja sammuti korsten, siis on ebapraktiline sinna vahele servi osa ehitada. Tekivad väga erinevad kuumuspaisumised ju niigi, sest horisontaallõõr salvestab ikkagi rohkem ja tekivad paisumised kivis. Milleks seda veel õhemast teha...
Milline, aga peaks olema pottvoodriga ahju slepe?

Kui ehitad ahju kogu ulatuses lappi kivist, siis see ei soojene ühtlaselt. Ära hakka nüüd rääkima soomlase imeahjust, mis soojeneb ühtlaselt maani ja püsib lõpmata kaua soe.

raga kirjutas:eee, kas mitte seadus polnud miskit sellist, et kui õhem, kui 10cm kivi, siis peab toru olema?
.

12 senti ehk täiskivi oli see seadus.

madis64 kirjutas:

motamees kirjutas:slepel peabki olema hülss sees.

Oskad sa anda viidet dokumendile, kus see nõue kirjas on?

Soov oleks algteksti lugeda.

Eipole ma niiväga dokumentides sorija, ei oska viidet anda.

ErgoK kirjutas: ei pea mitte mingisugust hülssi sees olema. Slepele e. viimalõõrile kehtivad tänapäeval ahjule sarnased nõuded.

Ja kuidas sa Ergo nüüd äkki oma küsimuse ära unustasid ja Raga küsimuse kallale kargasid?

ErgoK kirjutas:

raga kirjutas:eee, kas mitte seadus polnud miskit sellist, et kui õhem, kui 10cm kivi, siis peab toru olema?
.

12 senti ehk täiskivi oli see seadus.

Oled kindel? Said eksamil plussi selle vastuse eest?

motamees kirjutas:
Ja kuidas sa Ergo nüüd äkki oma küsimuse ära unustasid ja Raga küsimuse kallale kargasid?

Täpsustad ehk?

vuuk kirjutas:Eks ikka paremad ahjud sünnivad suurema tõenäosusega lihtsama töö ja vaevaga siis, kui "teooria" ja "praktika" käivad mõistlikus proportsioonis sõbralikult käsikäes.
See kehtib ehitamisel igal tasandil. Ahjud pole erand.

Tere!

Asjaga täitsa nõus aga arvan, et selline tõsielus siiski harv juhtum. Teoorial on sageli see, et kõik on teada, kuid ikkagi miski ei tööta. Praktikas võib olla, et kõik toimib, kuid keegi ei teagi miks. Teooria ja praktika võib ka tihti segamini ajada nii, et miski ei tööta ja keegi ei tea, miks.


Ei tea kas siin ollakse Rootsimaal siis parema ahju radadel teoriaas voi praktikas? Ise avastasin esimest korda sellese viimase tulnuki ehk "liivaahju" mis on turul olnud kümmekond aastat. Plekkkestaga ahju sisu on keevitatud roostevabast terasest ja ülejäänud ruum täidetakse oliviinliivaga.

Turustav firma reklaamib seda peamiselt ahju kiire paigaldamisega mida saab kergelt ka asjatundamatu hakkama. Aga kas see ongi selle ahjutüüpi ainus eelis, et savikäpäd ei tule parketti mõneks päeväks määrimä keeruliste ahjudega.. Ahjukaal 800kg veel hinna suhes võrreldes pole siiski äkki vähemalt minu arust eriti kiitmisväärne kutmist silmas pidades. Ehk siis teoriaas polegi aga praktikas või teistpidi..

http://www.sk-ab.com/nyugnar/sandugnen/sandindex.htm
http://www.dn.se/bostad/varmande-hemmab ... -mysfaktor
http://www.tulitalo.fi/produkt.php?l=sa ... AKELIUUNIT

Ja siin veel ehk juba pisut naljakas näide, mida üks Rootsi paar on liivaahjuga Portugalis saanud hakkama nõ. "käepäraste materialidega". Noh sellises kliimas võib isegi kõva ahju ka olla ja mis kõige parim, tegijad on oma tööst väga uhked ja rahul.

http://www.portugal-alentejo.se/?p=2796

Leevi kirjutas:

ErgoK kirjutas:

raga kirjutas:eee, kas mitte seadus polnud miskit sellist, et kui õhem, kui 10cm kivi, siis peab toru olema?
.

12 senti ehk täiskivi oli see seadus.

Oled kindel? Said eksamil plussi selle vastuse eest?

Nojah. Olin sellest kuulnud ja päris täpselt ei olnud meeles, et kuskohast. Kuna seesamune sleppe e. viimalõõri teema jäi ennastki piinama, siis üritasin sellekohast teavet hankida. Otsest seadust ma viimalõõri seinte paksuse kohta ei leidnudki, aga googeldades leidsin selle teema : viewtopic.php?f=1&t=31089 , kus Paul Pääso on öelnud nii :

PaulP kirjutas: majapidamisküttekoldega kokku müüritud korstna suitsulõõride seinad tehakse paksusega vähemalt 110 mm, kui küttekolde võimsus on kuni 60 kW. Seega slepe ehk viimalõõr soemüürist korstnasse peab olema laiast lappi tellisest. Isiklikult loodan, et see punk normis tehakse kunagi ümber- kui kasutada viimalõõris metallist toru võiks müüritise paksus jääda ka ainult 85 mm. Potikividega ei saa jälgida müüritudküttekollete norme (metalltoru paigaldan ka potikivi tööde korral viimalõõri ja tegelikult on metallist toru ülaühenduste puhul alati ette nähtud).

Igaljuhul jään endiselt arvamusele, et slepe peaks olema lappikivist.