Kortermajade kütmine

[Külaline]

See kütmise lahendus on rohkem KOV rida, mitte ei otsustata kuskil foorumis diletantide (sry, eks siia eksib ka oma ala asjatundjaid vahel ära) poolt. Piirkonna üldplaneeringus on kindlasti seda teemat ka käsitletud. Kui tegemist oleks väikemajaga (eramuga), siis võite naabrimehega omale kahasse katlamaja ehitada ja ämma käest saadud puudega seda lasta äiapapal kütta.

[Külaline]

See kütmise lahendus on rohkem KOV rida ...

Aga seda ainult juhul kui majad on KOV hallata. Kui on moodustatud KÜ või mõni muu moodustis, siis KOV vaatab ainult pealt ja saab aidata ainult sotsiaalabi korras.
Urmas

[maik]

See kütmise lahendus on rohkem KOV rida, Piirkonna üldplaneeringus on kindlasti seda teemat ka käsitletud.

Naiivselt KOV peale lootma jäädes avastad, et selle nn.piirkonna üldplaneeringuga oleks hea ahju kütta, saaks natukegi sooja.

[rokikas]

Elan asulas kus on 5 sellist vene aja tüüpilist 18 korteriga maja. Asulas kunagi toimetas ka katlamaja, kuid nüüdseks on igal majal eraldi keldris ahi, kust tervet maja köetakse. Aga aeg on niikaugel et meie majal ja kahel majal veel, on üks hetk lähitulevikus vaja mingi uuem küttesüsteem paigaldada.!

Vähe teid muidugi on aga eks küsida ikka võite http://www.pellet.ee/kampaania/

[Pets79]

Ütlen ka väikse sõna sekka ja lõpus ehk küsin ka abi juurde.
Asi selles, et sai kortermaja (suletud netopinnaga 1880m2) soojustatud (capatect SILS B190 süsteemiga: 17cm EPS 60F + Amphisilan Fassadenputz K 15 "CCC") + katus ja kütte ning vent. Hoone projekti järgne küttesüsteemi soojusvajadus 54 KW@-20 kraadi juures + soojatarbevee oma....
Kütte on 100% uus (torud, radiaatorid, soojasõlm). Paigaldatud ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteem (soojuspump Wolf BWS 1-16 16KW, ventseade VTS 21-R-C). Soojuspump saab 100% oma vajaliku energia majst tulevast soojusest, maa sisse pole paigaldatud mitte üht meetrit)
Oktoobri kuus kasutati soojatrassist 6,2 MWh energiat (millest 90% kulus sooja tarbevee tootmiseks ja ringluses hoidmiseks, sest eelnevatel kuudel, kui soojuspumpa polnud on just selline kogus soojust sinna läinud).
Oktoobri kuus kulus elektrit 3,3MWh (kogu kortermaja elekter sh soojasõlm, koridorid jne, eelnevatel aastatel ja kuudel on see olnud keskmiselt 160kWh/kuus),
Kokku 9,5 MWh välist energiat (eelmiste 7 aasta keskmine oli 21 MWh ja kraadpäevadesse ümberasrvestatuna 22,3)
Soojuspumbalt saadi sept lõpp ja okt kuu jooksul soojust: 6,2 MWh,
ehk siis soojussõlme kasutegur (kasutatud elekter vs MSP soojus) oli 2 ja seda tänu sellele, et toimus veel häälestus ventseadme ja MSP osas - vajalikud vent kiirused, külmaine kogus jne...

Novembri kuus (1-18nov) on näite vaadatud järgmiselt (eelmiste aastate keskmine ja ka kraadpäevade keskmine - 33 MWh)
Trassisoojust: 5,09 MWh (Jällegi suurem osa on läinud sooja tarbevee tootmiseks aga mitte kõik)
Soojussõlme elekter (kõik seadmed alates valgustusest kuni soojuspumba ja ventseadmeni välja): 1,86 MWh
Soojuspumba soojuse toodang, mis on suunatud radiaatoritesse: 5,581 MWh
Ehk siis soojussõlme oma kasutegur (kasutatud elekter vs soojuspumba soojus) on keskmiselt 3 (pump ise näitab stabiilselt 6,2-te)

Siit on mul ka küsimus, kuidas suurendada veel soojussõlme kasutegurit? lisada päikesepaneelid?
Tarbevett hetkel soojuspumbaga ei tooda, kuigi see võimalus on tal olemas ja kütteperioodi välisel aegadel me seda kindlasti ka teeme. Kuid hetkel paistab, et tuleb kuidagi sooja tabevee tootmine saada odavamaks ehk trassisoojuse alt välja...,
mis oleks odavaim lahendus?
Üks soojuspump juurde ja seda ainult tarbeveele?
Või ikkagi kaaluda päikest, tuult?

[Kalvis]

Igal juhul soojuspump tarbeveele. Mõistlik on suurema võimsuse korral oma panna, lihtsam ehitada, lihtsam reguleerida. Suurte võimsustel pole seni olnud pumbamüüjatel seda valemit, et saad palju soodsamalt iga kW kohta ehitusmaksumust. Idee järgi küttesõlmes on sobiv soojusvahetiga tarbevee boiler olemas, senise küttevee asemel läheb soojuspump lisaks.

[rokikas]

........

Palju see kõik kokku teil maksma läks kui saladus ei ole?

[Pets79]

Kogu maja renoveerimine 300000€ +/- mõned tuhanded, oleneb mida juurde lugeda (projekt, ehitusjärelvalve, mugavuse lisatööd...), millest kredex 101300€ kinni maksis, ehk 35% toetus.

[Imelik]

"Suure rauaga" arvutades, on Teil meetmete tasuvuseks (peale Kredexi mahaarvamist ja eeldusel, et ülejäänud finants ei ole laen) u. 200 aastat.
Energia kallinedes 2 korda- 100 aastat, 4 korda- 50 aastat jne. ...
Seda eeldusel, et püsikulu puudub, amortisatsioon ei lõpeta tehnosüsteemide tööd ega vähenda kasutegurit.
Võrdlus on muidugi renoveerimiseelse majaga. Praegune maja on Teil kindlasti mugavam ja parema sisekliimaga?
Kuna tarbevee soojendamise muutus vajab lisainvesteeringut , mis ei anna ilmselt olulist mugavuslikku eelist, siis saan soovitada selle kaalumist majandusliku tasuvuse seisukohast.

[rokikas]

u. 200 aastat.

Kas prognoosid hetkehindadega neile peale kõike seda ettevõtmist aastaseks säästuks ~1000€? Too palun ka see "suure rauaga" arvutuskäik mis sellisele tulemusele jõudis siia nähtavale.

[Pets79]

"Suure rauaga" arvutades, on Teil meetmete tasuvuseks (peale Kredexi mahaarvamist ja eeldusel, et ülejäänud finants ei ole laen) u. 200 aastat.
Energia kallinedes 2 korda- 100 aastat, 4 korda- 50 aastat jne. ...
Seda eeldusel, et püsikulu puudub, amortisatsioon ei lõpeta tehnosüsteemide tööd ega vähenda kasutegurit.
Võrdlus on muidugi renoveerimiseelse majaga. Praegune maja on Teil kindlasti mugavam ja parema sisekliimaga?
Kuna tarbevee soojendamise muutus vajab lisainvesteeringut , mis ei anna ilmselt olulist mugavuslikku eelist, siis saan soovitada selle kaalumist majandusliku tasuvuse seisukohast.

No nii, siit need suured ehitusgeeniused tulevad... liiga kiiresti tegid oma järeldused ja väga puudulikul infol aga:
7 aasta keskmine energia tarbimine oli 295 MWh/a ühe MWh hind koos käibemaksuga on 86€ ehk eeldatav aastane kulu on 25115€ (elekter oli sellel hetkel nii väike kulu, et pole vaja arvestada)
Võttes tagasihoidlikult siis peaks kokkuhoid olema ~50% ehk 150MWh arvestades on rahaline kulu 12857€ aastas ehk kokkuhoid puhtalt soojusenergialt 12257€/a
Nüüd ega elu roosiline pole ja seadmed hakkasid rohkem elektrit tarbima ja seda siis ~3,5MWh max ühes kuus ehk ~42MWh aastas arvestades, et elekter peaks olema ~111€ MWh siis aastane kulu 4662€
Selle võtame 12257-st maha ja saame aastaseks rahaliseks säästuks 7595€
Jagades rahalise säästu ehituse maksumusega täies mahus saame 40a. tasuvusajaks
Arvestame ainult panga finantseeringuga 192000+intress saame 30a.
Selle kõige juures eeldades, et välise energia hinnad ei muutu ja seadmed töötavad laitmatult ning kokkuhoid ongi 50% aastas.
Teisest küljest vaadates, maja oleks aina edasi lagunenud, k.a. seadmed, see nüanss vähendaks tasuvusaega X korda...
Elamise mugavuse seisukohalt on positiivne juba see, et aastased kulud oleksid samad... ja seda paistavad, et ka on. Seega sellisel juhul oleks hea ka see kui tasuvusaeg oleks lõpmatus, kui aastane kulu suurenemine on 0. Kui nüüd veel arvutada ja lisada siia remondifondi ja holduskulude suurenemine siis kokkuhoitav energia summa ja laenumakse on 20a. sama. Positiivne on siinjuures, et laen on ainult 20a. Samas tänu soojustagasutesega ventilatsiooni süsteemile hoiame kokku aastaringi k.a. suvekuudel, kui pumbaga soojavett teha. Siit peaks meil ka lõpuks kokkuhoid olema tiba suurem, kui 50%... mis mõjutab ju kohe tasuvusaegasid...

Aga jah parem sisekliima on tõesti ja kõik korterid on OK, keegi ei virise, et külm on ning, et midagi on hallitama läinud või, et niiskus on kõrge...
Teine positiivne asi on see, et Septembri ja oktoobri kuu koreri kulu oli sama, mis Juuni-juuli! Oh seda üllatust...
Aga see ei ole see mida ma siin arutada tahaks. Neid tibusid loeme kokku alles järgmine aasta ja arutame teises kohas.

[Külaline]

No nii, siit need suured ehitusgeeniused tulevad... liiga kiiresti tegid oma järeldused ja väga puudulikul infol aga:

Assa-mait, tõsiselt vabandust . Kuu kulud muutusid mul "sujuvalt"
aastase kokkuhoiu võrdluseks (ise ka imestasin, miks sellised numbrid tulevad
).
Kuna paistab, et majanduslik pool on endale hästi selgeks tehtud, jääb tehniline osa.

Igal juhul soojuspump tarbeveele. Mõistlik on suurema võimsuse korral oma panna, lihtsam ehitada, lihtsam reguleerida. Suurte võimsustel pole seni olnud pumbamüüjatel seda valemit, et saad palju soodsamalt iga kW kohta ehitusmaksumust. Idee järgi küttesõlmes on sobiv soojusvahetiga tarbevee boiler olemas, senise küttevee asemel läheb soojuspump lisaks.

Mis vist sõltub jälle arvutusest- millise võimsuse ja COP teguriga, millist kokkuhoidu saadakse?
Imelik.

[Pets79]

Ma ei tahaks lisa soojuspumpa paigaldada, sest siis hakkaks n.ö. väikene üledimensioneerimine... ja elektri kulu on juures...
Nii väga tahaks elektriga midagi ettevõtta, sest seadmed otseselt ei kulu ka 20a. jooksul (no krt salvestav osa ehk.. akud?)
Elektrit saab suunata nii soojuspumba kaasa aitamisele (kui kaloriifes ei suuda pumbale vajalikku energiat ette anda) kui ka otse lisa kütte allikana soojale veele - suvel seega jääks soojuspump üldse seisma ehk... talvel aitab elekter kaasa, et vähendada trassi soojust...
Vaatasin, et ühe soojuspumba (8kW) juurde panek oleks 10000 € ja seda vist koos maakontuuri paigaldusega, sest ventilatsioon ei toida enam ära.
Palju läheks sama võimsa päikese elektrisüsteem maksma?

[trebla]

Jämedaks arvutuseks võid võtta, et PV elektrisüsteem (akudeta) maksab täna 1,5 €/Wp (võib-olla ka pisut rohkem) aga see number pidevalt väheneb.
Kuid toodab aastas see 1 Wp sulle jämedalt 1 kWh (tegelikult isegi vähem).
Seega 10 kWp oleks 15 000 euri ja annaks aastas elektrit vast 9500 kWh ja seda enamuses suvel.

Vast oleks kasulik võtta üles maja päevase elektritarbimise graafik. Huvitav, palju sellise mitmekorterilise maja koju töössejäetud seadmed pidevalt energiat tarbivad? Esimese sammuna võiks vast sellises ulatuses PV paneele panna - kompenseerib päevase tarbimise. Kui saab ükskord tunniarvestid, siis just selle keskpäevase tarbimistipu kalli elektrihinna saab ära lõigata.
Ja suvel veesoojendamiseks peaks vast õhk-vesi soojuspump soodsam olema kui maasoojuspump. Järgmise sammuna võiks PV elekter seda toita (kuigi soojaveepaneelid annavad kokkuvõttes vist soodsama sooja vee).

Igatahes PV elektri arengul tasub silma peal hoida, täna on ta veel meie jaoks kallis kuid hinnad langevad ja elektrihind tõuseb, seega tasuvus pole enam mägede taga. Iseasi, et kallima elektrihinnaga ja sealjuures päikselisemas maakera osas saabub see tasuvus varem ja siis on tootjatel põhjatu auk täita, mis hindade taset meieni jälle nii kiiresti langeda ei lase.

Nii kaugel pooluse lähedal, nagu meie siin, mujal maailmas väljaspool Euroopat inimesed üldjuhul praktiliselt ei ela... (soomlased kirjeldasid kord end nii, et 60 -ndast paralleelist põhja pool elavatest inimestest iga kolmas on soomlane (lõunapoolsed mandrid enne Antarktikat lõppevad üldse 55-ndal 39-ndal ja 34-ndal laiuskraadil (põhjapoolkeral vastavad kohad oleks Palanga, Mallorca ja Rabat) ja Maaleht reastas ükskord maailmas kõige põhjapoolsemad riigid selle järgi, kelle lõunapoolseim punkt asub kõige kaugemal põhjas - esikolmik tuli Island, Soome, Eesti.)

PV elektri seisust on siin üks raport
http://re.jrc.ec.europa.eu/refsys/pdf/P ... -Part1.pdf

kui kogu pikka juttu ei viitsi lugeda, siis lk 37/38 on rohkem hinnanumbreid ja ennustusi.

[Pets79]

Ok see hind oli krõbe... aga ok hea teada.
Muide kortermajas on meil elekter jaotatud nii, et korterid on otse EE-ga (ühistu ei vahenda neile elektrit) ja kõik mis on väljaspool korterit (koridori valgustus, soojasõlm, kelder jne) on ühistu üldelekter, mis jaotatkse hetkel korterite vahel ära.
Seega kuidas elanikud korterites oma seadmeid kasutavad, see ühistu energiatarbimist ei mõjuta.
Ühistul on vaja katta hetkel vähemalt 3,5MWh kuus elektrikulu + võimsus, mis kuluks soojavee tootmiseks.
Veesoendamisest räägin ~6,5 MWh/kuu suurusjärgust mis saadakse:
Suurim kulu on seotud vee ringluses hoidmisega ja jahtumisega torustikes (kindlasti aitab keldritorude isoleerimine vähendada soojakulu aga siis muutub kelder ka oluliselt külmemaks... aga vot ei tea ka) majja 53 kraadi ja tagasi tuleb 45 kraadi, ehk siis jahtumine 8 kraadi.
Samas näitab mõõdik, et 19 päevaga on tarbitud 30 kanti soojavett, ehk siis ringlusesse läheb keskmiselt 1,5 kanti 8 kraadist külmavett, mis ülessoendatakse.
Soe vesi on meil majas ringluses kgraafiku alusel (mitte 24/7) vaid E-R 6-10 ja 4-24; L-P 6-24, Ülejäänud aegadel on soe vesi olemas aga ei ringle, ning tuleb lihtsalt jahtunud vesi kraanist seni kui soojasõlmest mööda kõige otsemat teed kuum vesi segistisse jõuab (üldjuhul kulub selleks ~20L, sest meil väike maja, ainult kaks trepikoda ning seega liinid lühikesed)

[Külaline]

.......
Ühistul on vaja katta hetkel vähemalt 3,5MWh kuus elektrikulu + võimsus, mis kuluks soojavee tootmiseks.
--------

see on 100 kWh elektrit päevas, kuhu see pannakse?. Lift kulutab?

......
Veesoendamisest räägin ~6,5 MWh/kuu suurusjärgust mis saadakse:
Suurim kulu on seotud vee ringluses hoidmisega ja jahtumisega torustikes (kindlasti aitab keldritorude isoleerimine vähendada soojakulu aga siis muutub kelder ka oluliselt külmemaks... aga vot ei tea ka) majja 53 kraadi ja tagasi tuleb 45 kraadi, ehk siis jahtumine 8 kraadi.
Samas näitab mõõdik, et 19 päevaga on tarbitud 30 kanti soojavett, ehk siis ringlusesse läheb keskmiselt 1,5 kanti 8 kraadist külmavett, mis ülessoendatakse.
--------

Minu pere kulutab keskmiselt 10 m3 vett kuus, olen ikka arvanud, et pool sellest on soe vesi, ehk siis 5 m3. Seega oleks teil seal nagu 12 korterit?
Palju tegelikult sooja ja külma vee tarbimise suhe inimestel keskmiselt on?

[Pets79]

Nu jah, lihtsam on küsida kui lugeda:
Kortermaja 1880 suletud netopinnaga (st kelder + korrused... ) seega suhtelisel väike kortermaja, millese kindlasti lifti ei paigaldata... (st nõukogude ajal). Samas lugeda mu esimest posti tiba hoolikamalt on kirjas lause, kus viitan, et eelnevatel aastatel oli keskmine kulu 160kW/kuus... lift siia kohe kuidagi ei mahu. Vaadates veel esimest postitust näeme, et maja on renoveeritud ja on paigaldatud soojuspump Wolf 1-16 16kW (tarbib keskmiselt 55kW päevas) ja katusel ventilatsiooniseade VTS 21-R-C, mille kulu on kuskil ka 35kW kanti päevas.... Samas on soojussõlmes 3 grundfos ringluspumpa... ja katusel Devi soojuskaabel, et ventseadme kondetsvesi saaks ära voolata - jäätumise vastu.
Siin ongi vastus miks kulub meil ~100 kWh elektrit päevas.

Sooja tarbevett kasutatatakse jah suhteliselt vähe ~40-50 kanti kuus (40 korterit...) seda näitab maja soojavee mõõtja, seega tegelik kulu, mitte korterite enda esitatud näidud. Majas on palju vanureid ja üürnikke, seega ei saa pahaks panna nii väikest kulu.

[Küülaline]

keskmine kulu 160kW/kuus ... soojuspump Wolf 1-16 16kW (tarbib keskmiselt 55kW päevas)

Katsuks ikka kuidagi võimsuse (kW) ja energia (kWh) ühikutel vahet teha, siis saaks nendest arvutustest midagi aru ka.

[studiosus]

Ei hakka uut teemat tegema ja küsin sellist asja - kuidas suhtute sellesse, et ühel kinnistul asuva kahe 2013. a. valminud maja (üks keldriga renoveeritud puumaja ja teine ilma keldrita) korterite arvetel on haldusfirma poolt esitatud tasu maja kütte eest ka juunikuus, hinnaga ~0,11 EUR/m2 kohta (mais ~0,15 EUR/m2)?

S.t., kas tõesti on vajalik suvel kütta maja koridore ja keldrit?

[Imelik]

Vajalik sooja vee ringlus ja niiskete ruumide küte?

[studiosus]

Kõlab loogiliselt - samas, jätsin eelmises postis mainimata, et eraldi real on veel ka korteri enda küte, enam-vähem samaväärses summas. Endale ei tundu siiski päris okei, et ~65 m2 korteris suvekuul kokku 20 EUR kütte peale maksta...

[Urmas]

Vajalik sooja vee ringlus ja niiskete ruumide küte?

Selle vastuse peale tekkisid küsimused, mida minu mõned hallrakud esialgu ära ei seedinud.
Vahest suvel mõnesid kortereid remontinuna pole küll nagu täheldanud, et ainult vannitoa radikad oleks soojad. Ikka kõik radikad on ühtlaselt külmad. See käterätikuivati on küll soe, aga kas see soojus ei tule mitte sooja vee tarbimisest ja ringlusest? Küttetorustik peaks ju olema soojast veest sõltumatu? Kas sooja vee puhul ei ole juba mitte arvestatud mingi "tambovi konstandiga" kadude osas, et ei peaks hakkama arvele eraldi rida kütte eest kirjutama?
Hetkel tundub haldusfirma poolt suvise kütmise eest raha küsimine natuke imelikuna(ei seosta kasutajanimega).

[rokikas]

Juuni oli piisavalt külm ja automaatika lasi tiba sooja radikatesse.
Ei midagi imelikku.

[Coolhouse]

Käterätikuivatite küttevesi on soojussõlmes eraldi kütteahel. Maja küte keeratakse suveks kinni, see küttekontuur jääb ka suveks tööle. Sellest ka palju arusaamatusi suvel esitatavate küttearvete kohta.

[rokikas]

Maja küte keeratakse suveks kinni

Kui vähegi mõistlik automaatika soojussõlme juhib siis miks peaks kinni keerama? Ehk miks peab küttesüsteem toimima kalendri mitte vajaduse põhiselt?