Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:Kui võimalik või võimatu oleks sul oma maja plaan ja vendiplaan siia visata?

Pusisin tükk aega, aga ei õnnestunud maja maja plaani siia panna ( arvutis on maja projekti põhiplaanist pdf fail). Kas see fail peaks olema kusagil avalikus ruumis või mõnes teises formaadis...? Kui keegi oskaks selle siia panna, siis võin talle selle faili meiliga saata ( suurus on pdf failina 786 kb) ...

Külaline kirjutas:Eks valmis maja seab omad piirid. Tegin uksed ilma lävepakkudeta ja jätsin alla 2cm vahe. Sisse ja väljapuhe on ainult leiliruumis. Vältisin masina ja torude vedamist külmale pööningule ja seal nenede hilisemat soojustamist. Kui võimalus pane sooja ruumi, lihtsam ka hooldada.

Kuidas ventilatsioonispetsid kommenteerivad seda väljatõmmet ukse alt?

Endal sama mure - kuna valmis vanal majal on torusid keeruline vedada siis vaid keskel paikneva esiku lae taha saaks torusid panna ja selle kaudu saaks küll iga toa seinale sissepuhkeplafooni panna, kuid kui sissepuhke kõrvale panna kohe väljatõmme, siis jääb värske õhu ringkäik liiga lühikeseks, kas pole?

Parem siis juba välja imeda ainult vetsust/köögist ja uste alla jätta pilud? Seda enam, et põrandad on jahedad - seega välja imetakse jahe õhk ja sissepuhutud värske soojem (läbi soojustagastusega agregaadi) õhk satub esmalt lae alla, kust siis langeb alla ja annab oma soojuse ära?

Kas selline mõtteviis on põhimõtteliselt vale? Kas tegelikult tõuseb pussuhais lae alla ja jääbki sinna pidama? Ja tuleb igal juhul ülevalt välja imeda...?

trebla kirjutas:... Kas tegelikult tõuseb pussuhais lae alla ja jääbki sinna pidama? Ja tuleb igal juhul ülevalt välja imeda...?

Kui esialgu soe puss lae alla tõuseb, siis mingil hetkel ta ju ka jahtub ja laskub alla, aga kas selles jahtunud pussus ka "aroomiaatomeid" on veel alles, vot seda ei tea. Ehk teavad sõjaväes käinud ja II korruse naril maganud seda pussu ringlust paremini.

Urmas kirjutas: Ehk teavad sõjaväes käinud ja II korruse naril maganud seda pussu ringlust paremini.

Kurat ma magasin seal mõnda aega III korrusel ja .......uni oli sügav

rokikas kirjutas:Kurat ma magasin seal mõnda aega III korrusel ja .......uni oli sügav

Ju selle pussu koostis sisaldas mõningaid ajutegevust uimastavaid molekule.
Terblale!
Pussu eraldumise intensiivsust saab mingil määral kontrolli all toidumenüüga, aga tegelikult on selle pussuga nagu inimestegagi........... vabadusiha on nii suur.

kodus kus ühes toas on ajutiselt 2...3 inimest on "pussu" kogus piisavalt väike mis
pideva värseke õhu pealevooluga "lahustub"
väljatõmbe viimine toast eemale ehk koridori, vannituppa, wc-sse vms. viid sa toast välja ka ühe võimaliku müraallika
samuti võib osutuda probleemiks pisikeses toas värske õhu jõudmine madalasse vooditsooni kui lae pindala on väike ja sissepuhe ja väljatõmme piisavalt lähestikku - õhk liigub otse sissepuhkest väljatõmbesse

sissepuhe toa kaugemas nurgas uksega võrreldes ja ukse alt õhu läbi juhtimine sunnib õhu liikuma maksimaalselt läbi toa.

suurendatud väljatõmme (mida ju kõigi tubade ühine välajtõmme on) ws-s ja vannitoas annab ka nendele ruumidele positiivse tulemuse - maksimaalse effekti mida seal soovitakse ju saavutada.

Et siis eelmise külalise seisukoht on - parem puhuda ülevalt sisse ja tõmmata ukse alt välja, kui et sissepuhke väljatõmbetorud oleks seinal lähestikku.

Mida vendispetsid selle peale ütlevad? Kas on OK?
kas 100 mm läbimõõduga torust igale toale eraldi piisab? Iga tuba siis nii 16-20 ruutu?
Vannituppa ja kööki jäävad siis ainult väljatõmbed?

Milline oleks sellise kokku max 80 ruutu korteri jaoks sobiv tsentraalne soojusvahetiga agregaat..?

Tere,
siin on tõesti 2 varianti:
1- panna igasse tuppa sissepuhe kui ka väljatõmme ning lisaks tulevad sanitaarruumidesse väljatõmbed. Siin on seade väiksem kuid tuleb siiski arvestada seda, et üldsüsteem oleks tasakaalus (sissepuhe ja väljatõmme)
2- panna igasse ruumi sissepuhe ja väljatõmme panna siis sanitaarruumidesse. Siin peab kindlasti arvestama siirdeõhureste ukses või siis lävepakkude ärajätmist, et õhk saaks liikuda sanitaarruumide suunas, sest seal on väljatõmme.

Kõige lihtsam on kogu süsteemi jaks vajaminevat seadet arvutada, kui on olemas joonis. Sest kõik ruumide lahendused on erinevad ja kehtivad eestis teatud standardid, mida tuleks järgida. Ja kindlasti seadme juures on oluline see, kui suur on rajatava süsteemi kogu aerodünaamika (plafoonid, torustik, õhu liikumiskiirus, müra jne). Siiski seade peab olema dimensioneeritud nii, et suudaks seda süssteemi ära toita ja et ei tekiks süsteemis müra. Päris tülikas on see näiteks magamistubades, kui plafoonid laes vilisevad. See lahendus, et panna kõik 100mm läbimõõduga kanalid ei pea kindlasti paika. Tuleks siiski süsteemi vaadata kui tervikut.

Kahjuks ei õnnestunud mul oma maja ehk ventileeritavate ruumide plaani siia üles panna ( pdf fail), aga üks projekteerija pakkus ka mulle lahendust, kus siis tubadesse tuleb 100 ots nii sisse kui väljatõmbega, koridori ainult sisse ja WC ning vannitoast välja.

pange joonis maili projekteerimised@gmail.com ning vaatan üle

Lugemist http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... juhend.pdf
http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... keelne.pdf
http://www.uponor.fi/~/media/Files/Upon ... 22012.ashx

Tavainimese, kes pole ventilatsioonist midagi kuulnudki või natukene kuulnud ja torusid näinud ei aita siin ka paigaldamisjuhend. Torustiku dimensioneerimisel tuleb paljusid nüansse arvesse võtta, mis on kõige kaugema haru takistus; põlvede ja sadulate kohttakistused, õhulkade kogus plafoonides ja millised asendid reguleerimisel; reguleerklappide vajadus lisaharudel; mürasummuti valik vastavalt süsteemi takistusele ja müratasemele; ja lõpuks õige seadme valimine kogu süsteemile, kus siis on arvestatud kõike seda eelnevat. On olnud palju juhuseid, kus klient on paigaldanud torustiku ise, kas siis oma mõtlemise järgi või siis naabrimees ütles ja tulemuseks on see, et teiselt korruselt kusagilt plafoonist ei puhu üldse õhku sisse ega tõmba välja, süsteemis häiriv müra jne. Ohte on paljudes kohtades. Ja tuleb ka arvestada kondensaadi ohtu torustikes kus "delta t" vent.kanali ja ruumiõhu vahel on nii suur, et tekib kondensaat.

peakikerdu kirjutas:pange joonis maili projekteerimised@gmail.com ning vaatan üle

Saadetud.....

peakikerdu kirjutas:Tavainimese, kes pole ventilatsioonist midagi kuulnudki või natukene kuulnud ja torusid näinud ei aita siin ka paigaldamisjuhend.

Eks ikka oleneb inimesest. Vaevalt et ta suudab selle põhjal just täpset ja toimivat ning optimaalset projekti koostada aga üldpõhimõttest saab sealt aru küll.
Palju üldse on väiksema eramu kvaliteetse ventilatsiooniprojekti hinna suurusjärk?

oleneb suurusest. Tööjoonis algab 70 eurost...

Osadel agregaatidel on viies toruots veel - kas see on kubu vendi soojusvahetist möödajuhtimine või?

Ehk keegi selgitaks, kuidas see toimib?

Nägin kuskil kunagi selliseid soojustagastusega vent-agregaate, mida saab panna ripplae taha - olid vist miskit 30cm paksud.

Kas teab keegi kommenteerida, sobivad sellised korteri ventsüsteemi ehituseks?

trebla kirjutas:Nägin kuskil kunagi selliseid soojustagastusega vent-agregaate, mida saab panna ripplae taha - olid vist miskit 30cm paksud.

Kas teab keegi kommenteerida, sobivad sellised korteri ventsüsteemi ehituseks?

Midagi sellist mõtlesid või http://www.systemair.com/ee/systemair_p ... echb-12536

Ma ise kardan natuke seda müra ehk sellepärast ma siseruumidesse enda agregaadi panekust loobusin.

Mida spetsialistid siis arvavad, sõelele on jäänud siis kaks erineva tööpõhimõttega seadet ( ventileeritav pind max 150 ruutu koos saunaruumidega) kumba eelistada:
1. http://www.systemair.com/ee/systemair_p ... unit-12309

2. http://www.vallox.com/e-vallox-110-se

Midagi sellist mõtlesid või http://www.systemair.com/ee/systemair_p ... echb-12536

aitäh

siin on kah viis otsa.. köögi kubu ots eraldi.


http://www.systemair.com/ee/systemair_p ... echb-12536


Selge, et rasvast tossu ei saa soojusvahetisse lasta, kuid kas see on siis kuidagi kubu enda juures blokeeritud, et söögitegemiste vahel sealtkaudu puhast sooja õhku ilmaasjata otse õue ei kärutata..?

Minu maja tegemise juures nõudis projekteerija, et väljaviske ja õuest sissetõmbe otsad oleks rangelt eraldi seintel, teda ei rahuldanud isegi 4 m vahet vertikaalsuunas...

Minuarust ei tohiks sellel suurt vahet olla . Väljavisatav õhk seguneb igal juhul õueõhuga, seega ka samas kõrval paiknevasse sissetõmbeavasse saab ainult väga väike murdosa sellest õhust tagasi tulla. Ja ega see väljavisatav õhk pole lõpuks ka mingi mürkgaas?

Oravaonu kirjutas:Mida spetsialistid siis arvavad, sõelele on jäänud siis kaks erineva tööpõhimõttega seadet ( ventileeritav pind max 150 ruutu koos saunaruumidega) kumba eelistada:
1. http://www.systemair.com/ee/systemair_p ... unit-12309

2. http://www.vallox.com/e-vallox-110-se

Mina pole spetsialist aga kasutajana üks sihuke märkus:

uuri välja, millised on filtrid ja mis raha eest neid saab.
Lõpuks paned selle agregaadi ju ka raha kokkuhoiu eesmärgil. Kui 2 korda aastas pead kalleid filterid ostma, siis kaob see sääst ära,

Enda Valloxil (teistsugune kui sinu pildil) lõikan 2 korda aastas kääridega filtrikangast uue tüki ja voilà.
Viimati maksin 200 krooni 2 m2 kanga eest ja 6-7 aastat jälle hooleta - arvan.

Kui pead laskma miskeid kotte õmmelda... see võib olla kulukam.

Vaatasin filtreid ja Systemairil on tõesti filtrid nn koti kujulised jne. Valloxil on tavalised paberist nn plaatfiltrid, mille peale käib veel nn filtrikangas. Üks tuttav soovitas ka vaadata http://www.paulventilation.ee seadmeid, tehniliste andmete järgi on nendel küll üsna suur soojustagastuse % (~95), aga kuidas nad ennast meie kliimas tegelikut õigustavad, kas tahavad pidevat eel- või järelsoojendust jne....? Ei saanud päris hästi aru Valloxi ja Pauli tehnilistest kirjeldustest, et kas neil on nt suvel võimalik sissepuhe ka soojusvahetist mööda juhtida ....?
Seega nüüd sõelal Vallox 110se ja Paul Novus 300 või Santos 370 DC...

paberfilter on vast see õietolmufilter, mida pole vast vaja, kui allergikuid peres pole..

ära nüüd selle koti kuju pärast kohe agregaati uurimata jäta. kirjutasin, et uuri, palju filtrid maksavad.

agregaadi müüja peaks oskama öelda, palju tema filtrid maksavad ja kust saab?

ja Tallinnas on Filtrimeister OÜ, kes miskeid filtreid teeb... http://www.filtrimeister.ee/

Ja võib-olla saab neid kotikujulisi ka ise filtrikangast kokku õmmelda... näita naisele..



Minu postituse mõte oli see, et filtrid on üks pidev kuluartikkel...

Filtrid hinnad on kõigil enam vähem samas suurusjärgus ( ~40 eur- originaalid).

Ja mida see number 40 siis tähendab?