Ehitusfoorum

Minu naabril Pääskülas oli/on Panasonicu soojuspump.
Kui ta hiljuti katki läks siis igatahes ei tasunud seda remontida. Remondi pakkumine oli pool seadme hinnast.

Hansasc kirjutas:

Tupsu kirjutas:Tegelikult on asi ikka selles, et R404A, (mis mõeldi R22 asenduseks) võimaldab ülerõhku kasutades saada kõrgeid väljundtemperatuure. Seda isegi kuni +80 kraadi.
R410A puhul läheb selliste temperatuuride saavutamiseks rõhk liiga kõrgeks ja mehaaniline pool ei pea vastu.

Väita, et R404A on külmemates piirkondades parem, on minu jaoks küll uudis, kuna tootlikkus kukub tal madalamatel temperatuuridel R410A-ga võrreldes kõvasti rohkem.

Ehk siis see "paremus" võib seistagi selles, et 15kw väljudvõimsusega masin suudab -20 kraadi juures toota ainult 7kw sooja ja seda parema COP arvuga, kui R410A gaasiga 15kw masin , andes samadel tingimustel välja 12kw sooja. (Ei pea nüüd tulema targutama, et soojuse ühik ei ole kw!)

Pealegi sõltub see tõesti paljuski seadme enda ehitusest ja leiutajate inoovatiivsusest. Kuigi endiselt ei tea ühtegi split Õhk-Vesi soojapumpa, millel oleks kompressor siseosas, seega oleksin tänulik lingi või müdeli eest., kui kasutaja Coolhouse mõnda teadma juhtub.

meil selline täitsa olemas http://www.soojustehnika.ee/et/ehs-17evi-split

ehk pole see ainuke omalaadne , kuid paar spetsialisti otsisid jupp aega kompressorit välisosa seest ,,,,

Mis selle seadme mark on? Kas on hiinlane? Kus toodetud?
Mis on kasutegurid erinevatel külma kraadidel?

Risto_R kirjutas:Minu naabril Pääskülas oli/on Panasonicu soojuspump.
Kui ta hiljuti katki läks siis igatahes ei tasunud seda remontida. Remondi pakkumine oli pool seadme hinnast.

Jutt ilmselt õhk-õhk pumbast, mis pole selle foorumiteema aruteluks.

Teeline kirjutas:Tere,

kas kellelgi on kogemusi Panasonic õhk-vesi soojuspumbadega: SXF12D6E5 või SXF09D3.
Palun kommenteerige nende töökindlust, järelteenindust ja reaalset kasutegurit võrreldes teiste firmade sama võimsate toodetega.
Pidavat olema paremad kui sama võimsad LG-d.

Tänud ette.

Kui see on see Panasonicu uus mudel SXF09D3 T-Cap, siis see on küll heade näitajatega ja tunduvalt kvaliteetsem kui vanad Pana õhk-vesi mudelid. Ei ole sellel Bestairi teenindusel viga midagi. Paigaldasid ja hooldavad korralikult. Räägin omast kogemusest.

Atlantic reklaamib end muuhulgas ühe variandina koos sisseehitatud gaasikatlaga. Mis arvate, kas oleks mugav variant - ? Äkki on (varsti?) nii, et sisestad elektri ja gaasihinna ning aparaat ise raalib välja, kumba energiaallikat on hetlek soodsam kasutada?

Väike soomlaste uurimus milles muuhulgas tõdetakse et õhk-vesi pumbad on toimivad asjad ka nende kliimas ja tasuvusaeg on elektri või õliküttega majas ~7 aastat nende pumpade ja energiahindade juures.
http://www.energiatehokaskoti.fi/files/ ... mpulla.pdf

Mida arvata 10kW-st SERO-st http://www.dahl.ee/ohk-vesi-soojuspumbad-sero.html ? On kellegil kasutusel, kellegil kogemusi nendega?
Praegu miski kampaaniahind neil.

sry....läks valesse teemasse

viewtopic.php?f=9&t=33985&p=201515#p201515

rokikas kirjutas:Väike soomlaste uurimus milles muuhulgas tõdetakse et õhk-vesi pumbad on toimivad asjad ka nende kliimas ja tasuvusaeg on elektri või õliküttega majas ~7 aastat nende pumpade ja energiahindade juures.
http://www.energiatehokaskoti.fi/files/ ... mpulla.pdf

Aga kaua kompressorid tavaliselt vastu peavad? Mul omal on vist 5 talve olnud, kui õigesti mäletan ning miski müriseb välisseadmes juba justkui kõvemini, kui alul. Ei tea, kas kompressor või vent.

Palu jumalat et vent.

rokikas kirjutas:Palu jumalat et vent.

Ei ma jumalasse ei usu. Kui ilmad külmemaks lähevad ja välisseade sulatustsükleid tegema hakkab, siis on näha, mis suurenenud müra allikaks on. Sulatustsükli lõpus, soojusvaheti kuivatamise ajal kompressor seisab ja vent töötab täiega. Kui sel ajal müriseb, siis järelikult vent.

eraisik kirjutas:Mida arvata 10kW-st SERO-st http://www.dahl.ee/ohk-vesi-soojuspumbad-sero.html ? On kellegil kasutusel, kellegil kogemusi nendega?
Praegu miski kampaaniahind neil.

Mul töökaaslane ostis selle. Sai mega odavalt kätte. Ja uskumattu lugu aga soodsam oli tal kütta 6kW otse el.katlaga.
Nii kui 10kW zero pani läks tarbimine tunduvalt suuremaks. Samas väljas läks soojemaks.

Kas Mitsubishi Heavy pumpade kohta on ka mõnel arvamust avaldada?
Konkreetselt huvitaks HMA100V/FDCW71VNX

osakond kirjutas:

eraisik kirjutas:Mida arvata 10kW-st SERO-st http://www.dahl.ee/ohk-vesi-soojuspumbad-sero.html ? On kellegil kasutusel, kellegil kogemusi nendega?
Praegu miski kampaaniahind neil.

Mul töökaaslane ostis selle. Sai mega odavalt kätte. Ja uskumattu lugu aga soodsam oli tal kütta 6kW otse el.katlaga.
Nii kui 10kW zero pani läks tarbimine tunduvalt suuremaks. Samas väljas läks soojemaks.

Huvitav info. Kas Su töökaaslane oleks nõus siia täpsemat infot kirjutama selle kohta? Mõtlen ka ise Sero peale - hind on väga hea, aga pole veel otsustanud. Eriti pani mõtlema see postitus siin: viewtopic.php?f=9&t=36289. Kui see info on tõsi, siis julgeks küll arvata, et kvaliteet peaks vähemalt OK tasemel olema. Kas see on tõsi või lihtsalt müügimehe jutt? Keegi teab?

Tänud.

Sooviksin vestelda selle inimesega, kes teadis Sanyo CO2 paigaldusvigadest.
Ostsime paar aastat tagasi, aga rahul ei ole, paigaldajafirma kommentaarid on väga ebamäärased.

eraisik kirjutas:Mida arvata 10kW-st SERO-st http://www.dahl.ee/ohk-vesi-soojuspumbad-sero.html ? On kellegil kasutusel, kellegil kogemusi nendega?
Praegu miski kampaaniahind neil.

Ise küsin, ise vastan
Soetatud Sero 10kW AWA - esimese täiskuu (detsember) küttekulu 1580KW.
Köetavat pinda 175m2, sellest 30m3 on põrandaküte, ülejäänud al radiaatorid. Reguleeritud siseanduri peale 17 kraadi, tarbevesi 50 kraadi. Addheat funktsioon keelatud. Sisselülitatud 24/7.
Sel kuul üritan kasutada timeri funktsioone, ehk töötama seadistada ainult sellele ajale, mil keegi kodus viibib.

eraisik kirjutas:töötama seadistada ainult sellele ajale, mil keegi kodus viibib.

eo kõla targalt, selleks ajaks kui soovitatud toatemperatuur käe on, jõuab see keegi juba kodunt ära minna.

ja vabsee, miks 17 kraadi? Normaalseks elutegevuseks on vajalik 18-19 kraadi.

Koduperenaine kirjutas:Sooviksin vestelda selle inimesega, kes teadis Sanyo CO2 paigaldusvigadest.
Ostsime paar aastat tagasi, aga rahul ei ole, paigaldajafirma kommentaarid on väga ebamäärased.

Millega siis te rahul ei ole koduperenaised. Pumpade paigaldusvigasi võib olla 100000000000 ja rohkemgi varianti.

Külaline kirjutas:eo kõla targalt, selleks ajaks kui soovitatud toatemperatuur käe on, jõuab see keegi juba kodunt ära minna.
ja vabsee, miks 17 kraadi? Normaalseks elutegevuseks on vajalik 18-19 kraadi.

17 kraadi on seadistatud kuna pump kütab etteantud ruumi temperatuuri alusel ja tempandur on esikus, kus ühtegi kütteradiaatorit ei eksisteeri.
Elutoas on temp suurem 3-4 kraadi, ülemise korruse väikestes tubades veelgi.
Ajalist seadistust saab teha ka viisil, et kütma hakatakse määratud vajalik aeg enne kojusaaabumist. Lisaks säilitab põrandaküte olulise osa soojust ka peale kütmise lõpetamist.

eraisik kirjutas:Sel kuul üritan kasutada timeri funktsioone, ehk töötama seadistada ainult sellele ajale, mil keegi kodus viibib.

Kas on ikka mõtet sundida soojuspumpa töötama lühema aja aga see eest suurema võimsusega. Selle asemel et töötada pikemalt aga väiksema võimsusega.
Kas sellest ikka tuleb rahalist võitu?

Üks mõte on kahetariifne elekter või siis tulevikus börsihinnaga ostmine. siis omab mõtet.

Kui elektri hind eri kellaaegadel suuresti erineks siis ehk jah.

Veikko kirjutas:

Koduperenaine kirjutas:Sooviksin vestelda selle inimesega, kes teadis Sanyo CO2 paigaldusvigadest.
Ostsime paar aastat tagasi, aga rahul ei ole, paigaldajafirma kommentaarid on väga ebamäärased.

Millega siis te rahul ei ole koduperenaised. Pumpade paigaldusvigasi võib olla 100000000000 ja rohkemgi varianti.

Seda võiks arutada juba veidi privaatsemalt, minu telefon on 5267714. Võin ka ise helistada või kirjutada meilile. Oleksin väga tänulik, kui keegi nn. neutraalne spetsialist omapoolse hinnangu annaks.

Kuid kasuteguri suhtes mis parem oleks kas maa õhk või õhk vesi pump

Soojuspumba tõhususe iseloomustamiseks kasutatakse sageli mõistet soojustegur (ka soojuspumba kasutegur, ingl. k. COP – coefficient of perfomance). See on parameeter, mis väljendab soojuspumba poolt toodetud energia ja tootmiseks kulutatud energia suhet. Näiteks COP=4 tähendab, et soojuspump, mis töötab võimsusega 2 kW, toodab energiat võimsusel 8 kW. Soojustegur ei ole konstantne suurus, vaid sõltub oluliselt sisend- (maakontuuri) ja väljundtemperatuurist (põrandaküte/radiatorid/tarbevesi). Seetõttu tuleks erinevate soojuspumpade omavahelisel võrdlemisel pöörata tähelepanu sellele, et toodud COP väärtused oleks antud sama režiimi juures. Maasoojuspumpade COP režiimil 5/35°C (avatud süsteem ja põrandaküte) on tüüpiliselt 4,5 – 5, režiimil 0/50°C (kevad-talvel kinnine süsteem ja radiaatorküte) ligikaudu 2,7 – 3,3. Tarbevee tootmisel on COP tavaliselt veidi madalam, kuna väljundtemperatuur on 55 – 65°C, kuid sõltuvalt optimeerimisest soojuspumba sees võib COP varieeruda vahemikus 2,5 – 4,5.

Kuna soojustegur muutub hooaja jooksul, siis peegeldab küttelahenduse efektiivsust paremini hooaja keskmine soojustegur (SPF – seasonal perfomance factor), mis põrandakütte puhul on 3,5 – 4 ja radiaatorkütte korral 3 – 3,5.
SPF = 3 tähendab keskmist kasutegurit 300%.
(Tartu Ülikool)

Siis millised on konkreetsel juhul võimalikud kasutegurid ehk paigaldustingimused?