Ehitusfoorum

Need mõõtjad on minuarust hirmus kallid. Ja mida tarka see mõõtja siis annab? Aga muidugi on huvitav vaadata ... numbreid. Kütte kulud on ikka samad.

Külaline kirjutas:Kolmefaasiline kahetariifne võtab sama palju ruumi nagu viis ühefaasilist automaati (5 moodulit).

Mida te sööte, et nii targad olete?

Tere
Minu küttekulu oli novembris 777kwh ja detsembris 1210kwh maja on ühekordne põranda kütte 225M2 toas on sooja 23C soe vesi ka seal sees elab 4 inimest kütteallikas on junkersi pump voolikut maapõue on pandud ca 650m pumbal on eraldi voolumõõtja vahel.ma olen rahul soovitan kõigile kel on võimalus panna.masin käib juba 5 aastat.

Küülaline kirjutas:Need mõõtjad on minuarust hirmus kallid. Ja mida tarka see mõõtja siis annab? Aga muidugi on huvitav vaadata ... numbreid. Kütte kulud on ikka samad.

see kolmefaasiline kahetariifne maksab jah üksjagu, sestap oligi hakatuseks küsimus, et palju raha ja ruumi on kulutada. Kui raha pole ja ruumi on, siis on ju iga kell odavam võtta tavaline suur energiaaarvesti (eriti kui mõne mahamonteeritu muidu saad) ja kruvida pumba juurde seinale.

Need väiksed punnid aga ei maksa ju suurt midagi:
http://www.esvika.ee/tooted-ja-hinnakir ... &Itemid=69
http://www.esvika.ee/tooted-ja-hinnakir ... &Itemid=69

Kui on mõte midagi muuta, siis tuleb kõigepealt enesele selgeks teha praegune olukord, mida sa muuta tahad - ehk esmalt on vaja mõõta....

kui on sooja tuba vaja ,miks seda voolumõõtjat aparaadi juurde vaja.Kui elekter rakendub tööle(onju ekraanil näha)aga ei taha elektrit kasutada ,peab küttegraafiku kallet muutma ,et pealevoolav arvutatav vee temp. oleks madalam,Juhul kui tuba jääb külmaks ,pead lisama radikaid juurde. katla võimsus ja maakontuuri suhe peab õige olema.On ju vahe kas laual on 10 l veepurk 50 kraadise veega,või 15 l veepurk 40 kraadise veega(40kraadise vee tootmiseks ei peaks voolu tarbima).NII PEAKS LOOGIKA OLEMA.

maakütte omanik kirjutas:kui on sooja tuba vaja ,miks seda voolumõõtjat aparaadi juurde vaja.Kui elekter rakendub tööle(onju ekraanil näha)aga ei taha elektrit kasutada ,peab küttegraafiku kallet muutma ,et pealevoolav arvutatav vee temp. oleks madalam,Juhul kui tuba jääb külmaks ,pead lisama radikaid juurde. katla võimsus ja maakontuuri suhe peab õige olema.On ju vahe kas laual on 10 l veepurk 50 kraadise veega,või 15 l veepurk 40 kraadise veega(40kraadise vee tootmiseks ei peaks voolu tarbima).NII PEAKS LOOGIKA OLEMA.

Mis jahu see on?

Guidz , ilmselt on selles jahus mida tarbisid ka seemneid olnud .Seleta siis mis sulle selles loogikas nii vastuvõetamatu on.

maakütte omanik Mida siin aru saada?Meie rägime ´´kapsast´´ sina aga ``pudrust``.Inimene soovib oma maja energia kulusid kontrollida ja vadata millise COP iga töötab tema soojuspump selleks on gi energia mõtjad vaja,mitte selleks et juhtida kütte süstemii

Et loogika siis selline: kui kasutada madalama temperatuuriga kütet, töötab MSP ilma elektrita?

Elekter tuleb tasuta posti otsast koos maakontuuriga 400m kauguselt ilma arvestita otse tenni külge ja MSP tarbib minimaalselt või ei tarbi üldse elektrid. Vot loogika.

Ainult küte+soe vesi 240m2, 10kW Nibe 1245
Ühe aastaga on elektrit kulunud 6871 kWh.
Jaanuaris oli pumbal töötunde: 391, millest soe vesi 47. Käivituste arv 1078.
Kes soovib võib teha arvutusi.

ümarfreespalk kirjutas:

ümarfreespalk kirjutas:Ümarfrees palgist palkmaja 170m2. Sundvent. Esimesel korrusel kaminahi, seda on sõltuvalt tujust 3-4 päeva tagant kõetud. Eraldi voolumõõtja. Kollektor paigaldatud osaliselt tiiki. Nibe F1245-8R 8kw maasoojuspump. Soe vesi samuti maaküttega. Esimesel korrusel põrandaküte, teisel radikad. Tugevate püsikülmade tulekul on näha, mis saab edasi.

November 380kwh

Detsember 686kwh

Lisasoojustust ei ole. Maja on ümarfreespalgist, millel vara on tuulehammastega ja tapi sees spetsiaalne soojustuse koda. Katuslagi 30cm villa. Aknad 3-ne pakett, uksed korralikud. Pigem on soojapidavuse kohapealt suurim soojakadu nelja katuseakna arvelt. Allkorruse kaminahju sai detsembris köetud keskmiselt kolme päeva tagant.
Üleval korrusel sooja 21 kraadi, radiaatorid termostaaadiga. Allkorrusel on temperatuur 23 kraadi. Probleemiks on see, et kui välisõhk langes 15 miinus kraadi lähedale, läksid põrandad soojemaks, kui soovisin, kuna küttegraafik tõstis liigselt põrandasse mineva vee soojust. Allkorrusel plaanis paigaldada temperatuuriandurid.
Pumba andmed, pump töötas:
novembris 153 tundi, sellest vesi 22 tundi.
detsembris 299 tundi, sellest vesi 31 tundi.

Jaanuar 315 tundi, sellest vesi 25 tundi
Veebruar 247 tundi, sellest vesi 24 tundi

November 380kwh
Detsember 686kwh
Jaanuar 709kwh
Veebruar 554kwh

20 nov 2012 paigaldatud maasoojuspump Nibe 1245 8kw koos soojaveeboileriga. Maja 1,5 kordne , kõva keskmise soojustusega, radiaatorküte ( malmradiaatorid), köetavat pinda ~170 ruutu, soojustagastusega ventilatsioon ( vallox 110SE)majas 3-4 inimest, tubade keskmine temp 22C. Maakollektor 2x 250m, pinnas savine, hetkel tuleb tsükli lõppedes maakollektorist sisse -0,6C
Kuna vahearvesti sai paigaldatud alles 5ndal jaanuaril, siis pumba kulu eraldi arvestatud alates sellest ajast:
Jaanuar 389 tundi s.h. soe vesi 26 tundi, pumba el kulu 783 kwh
Veebruar 460 tundi s.h. soe vesi 36 tundi, pumba el kulu 861 kwh

On seda vähe või palju, ei oska hetkel kommenteerida, kindlasti rohkem, kui varem puudega katelt küttes, aga mugavus maksab ka midagi, maja on pidevalt ühtlaselt soe ehk kui varem olin katla ori (2x päevas sai katlasse tuld tehtud), siis nüüd ei oska selle vaba ajaga enam midagi peale hakata, OK, see oli nali ) Kuna ka vana katel jäi alles ehk parralleelset vahele ja puukuur on puid täis, siis saan vajadusel meenutada vanu katlakütja aegseid aegu
Mõlgutan mõtteid küttesüsteemi ümberehitamist põrandakütte peale, aga see oleks juba suurem ettevõtmine ja investeering: vaja head ja korralikku projekteerijat/projekti, kvaliteetset ehitajat, vanad põrandad üles lõhkuda ( hetkel lakitud kitsas männilaud) ja uus ehitada ja ma ei kujuta ette, kus ma siis ise samal ajal elan ja mööbli panen, aga hea tahtmise juures on kõik teostatav.

Oravaonu kirjutas: ... Maakollektor 2x 250m, pinnas savine, hetkel tuleb tsükli lõppedes maakollektorist sisse -0,6C
Kuna vahearvesti sai paigaldatud alles 5ndal jaanuaril, siis pumba kulu eraldi arvestatud alates sellest ajast:
Jaanuar 389 tundi s.h. soe vesi 26 tundi, pumba el kulu 783 kwh
Veebruar 460 tundi s.h. soe vesi 36 tundi, pumba el kulu 861 kwh
....

Kas see ei ole mitte kurjast, et juba praegu tuleb sisse -0,6 C? St. ju , et kontuur täies pikkuses külmunud?
Kas veel ühe 250 m kontuuri lisamine näiteks ei jätaks tagasitulevat vedelikku pluss poolele?
Märtsis hakkab juba päikest paistma, aga sooja vett on ikka teha vaja. Kas katusele soojaveepaneelide lisamine annaks kokkuvõttes arvestavat kokkuhoidu? Kas jääks midagi üle ka maakontuuri ülessulatamiseks?
Kui ei taha toimivat süsteemi ise torkima minna, kas poleks taskukohane tõmmata ise maakontuurile (kasvõi lõppu) miski paralleelne toru kõrvale, kuhu siis omatehtud soojaveepaneeliga sooja sisse pumbata? Või maakontuuri lõpp miskist pütist (basseinist ?) läbi tuua, mida ise oma soojaveepaneeliga soojendad?

"Mõlgutan mõtteid küttesüsteemi ümberehitamist põrandakütte peale"
Sellega on plusse ja miinuseid.Maakütte puhul on kindlasti plusssiks madalam küttevee temp.,kuid arvestada tuleb jällegi sellega,et inertsus suurem ja eriti kevad sügisestel perioodidel ,kui päike "omapoolset abi pakub" tekib paratamatult olukordi,kus üle või alakütmine.Omal sama probleem ja ega automaatika ka erilist abi sellele paku.Muidu võib rahule jääda.Meil muidugi,kui kõva külm ja tuuline ka juhtub olema,oleme ahjuga juurde aidanud,kuna põrand ei jõua üksi ära kütta,aga see tõenäoliselt rohkem puumiaegse säästuarenduse probleem,millest korraliku soojustuse ja tuulepidavusega hoones, õiges koguses mahakeritud voolikukogusega peaks olema murevaba.
Uuri muidugi veel seda kevad/sügisest kõikumist,kui see võiks osutuda probleemiks (võibolla sundvendiga seda ei ole?).

Kas see ei ole mitte kurjast, et juba praegu tuleb sisse -0,6 C? St. ju , et kontuur täies pikkuses külmunud?

Vot ei oska kommenteerida, aga kusagilt olen kuulnud, et sisse võib tulla ka miinus kraadidega, peaasi, et sisse ja väljamineva vedeliku temp vahe oleks 3 kraadi. Hetkel nii ongi aga milline sellisel juhul kasutegur on, on juba iseküsimus. Peaks vist kutsuma paigaldaja kohale ja laskma seadistused üle vaadata, sest nn järelhäälestust pole tehtud.. nt võib maakontuuri tsirkulastioonipumba kiirus väga suur olle vms..?

oravaonule kirjutas:"
Sellega on plusse ja miinuseid.Maakütte puhul on kindlasti plusssiks madalam küttevee temp.,kuid arvestada tuleb jällegi sellega,et inertsus suurem ja eriti kevad sügisestel perioodidel ,kui päike "omapoolset abi pakub" tekib paratamatult olukordi,kus üle või alakütmine.

Mul sellist asja küll ei ole. Nii nagu maja ei lase talve eriti külma sisse, nii ei lase ka sooja. Esimeste kuumade suveilmadega on ikka majas palju jahedam olla kui õues. Võib-olla kui ülisuured akna pinnad oleks, võiks see teemaks olla.

Mul on mingi väljatõmbe vent, mis soojendab maakontuuri vedelikku ja praegu vaatasin, et töötsükkel hakkab varsti lõppema ja maast tuleb +1.9 ja välja läheb -1.1 (kontuuri 800m).

Täna siis nägin, et sisse tuli maakollektorist -0,8C ja välja läks -3,6C..... Kütte pealevool 37C ja tagasivool 32C, välistemp -10C, toas +22C. Võtab natuke kukalt kratsima küll nii mada maakollektori temp juures.....

Oravaonu kirjutas:Täna siis nägin, et sisse tuli maakollektorist -0,8C ja välja läks -3,6C..... Kütte pealevool 37C ja tagasivool 32C, välistemp -10C, toas +22C. Võtab natuke kukalt kratsima küll nii mada maakollektori temp juures.....

Pole hullu, jaanipäevapaiku hakkab juba pluss kraadidesse minema, aga kui augustis ka miinuses siis on jama majas.

Oravaonu kirjutas:20 nov 2012 paigaldatud maasoojuspump Nibe 1245 8kw koos soojaveeboileriga. Maja 1,5 kordne , kõva keskmise soojustusega, radiaatorküte ( malmradiaatorid), köetavat pinda ~170 ruutu, soojustagastusega ventilatsioon ( vallox 110SE)majas 3-4 inimest, tubade keskmine temp 22C. Maakollektor 2x 250m, pinnas savine, hetkel tuleb tsükli lõppedes maakollektorist sisse -0,6C
Kuna vahearvesti sai paigaldatud alles 5ndal jaanuaril, siis pumba kulu eraldi arvestatud alates sellest ajast:
Jaanuar 389 tundi s.h. soe vesi 26 tundi, pumba el kulu 783 kwh
Veebruar 460 tundi s.h. soe vesi 36 tundi, pumba el kulu 861 kwh
...

Milline see kõva keskmine soojustus täpsemalt on? Ja palju aknapinda on? Katuseaknaid? Veebruar oli soojem ja lühem kuu, eelmisel mehel samasuures majas ja sama pumbaga oligi ~20% väiksem kulu (jaanuarist) aga sul hoopis 10% suurem.

No see kõva keskmine on jah selline segane väljend tõesti, aga tegemist on siis tuhaplokist ja silikaatvoordiga majaga, kus vahel on veel soojustus. Aknad vahetatud, kõigil U arv 0,9 ja alla selle, 1x maja, kastuseaknaid ei ole ja lae peal soojustust 30-40cm. Pole ehk kõige parem, aga ka mitte kõige hullem. Juurdlsin ka ise selle el kulu üle ja ainsaks loogiliseks põhjuseks saan tuua selle, et tegelikult sai pump 100% taha ühendatud alles alustada jaanuarist. Ju siis oli ka maa sees veel roohkem energiat. Samamoodi on ju minu arvestus alates 5ndast jaanuarist. Ex vaatab, palju siis märtsis on läinud ( tegelikult saaks ka juba täna vaadata nn poole kuu tarbimist ja siis midagi prognoosida).

Oravaonu kirjutas:Täna siis nägin, et sisse tuli maakollektorist -0,8C ja välja läks -3,6C..... Kütte pealevool 37C ja tagasivool 32C, välistemp -10C, toas +22C. Võtab natuke kukalt kratsima küll nii mada maakollektori temp juures.....

-------------------------
Kuna päike juba soojendab võiks kaaluda maakütte aitamist päikeseküttega, saab
küttearveid väiksemaks, kuna pumba kasutegur tõuseb. Sai eile näiteks mõõdetud, et paneelidest tuli -7 välistemperatuuri juures kuni +40 C vesi akupaaki, soovin sooja päikest kõigile. JP. www.akromex.com

JyriPaike kirjutas:

Oravaonu kirjutas:Täna siis nägin, et sisse tuli maakollektorist -0,8C ja välja läks -3,6C..... Kütte pealevool 37C ja tagasivool 32C, välistemp -10C, toas +22C. Võtab natuke kukalt kratsima küll nii mada maakollektori temp juures.....

-------------------------
Kuna päike juba soojendab võiks kaaluda maakütte aitamist päikeseküttega, saab
küttearveid väiksemaks, kuna pumba kasutegur tõuseb. Sai eile näiteks mõõdetud, et paneelidest tuli -7 välistemperatuuri juures kuni +40 C vesi akupaaki, soovin sooja päikest kõigile. JP. http://www.akromex.com

Päike soojendab võimsalt, küttele kulub nende tublide miinustega sama palju, kui sügisel.

Aga mina lugesin siin ja arvutasin calkulaatoriga.
Tulemuseks sain pankrott.
Maaküte on tarkade poolt valmistatud neile kel raha palju ja möistust natsa.
Ridadevahelt sain gaasiküte soodsaimaks.
Milleks kaevata torud maha kui kompressor kulutab ikkagi 10 kwh tunnis.
Keskmine 250 m2 maja aga vajab 27 kw soojus energitat
Elektrikatel kah vahel peab tagant aittama et soojust saada Jälle elekter.
Veel lugesin et piirituse temperatuur läheb maa sisse -3.5 kraadi ja
maaseest läbikäiduna tuleb kompressorisse tagasi +3.5 kraadi
Kus on siin kasulik tegur?Null ,olematu lausa.
Ma parem keeran seda plastiktoru 13 kilomeetrit pikkalt
oma maja sise seintesse ja pöranda alla ja katusele, lae alla ja voodi alla .
Nüüd panen 10 kw kompressori tööle ja kogu soojus mida se pump teeb
tuleb nendesse piirituse torudesse ju mille ma ümber oma tubade ja lagede ja
pörandate keerutasin.
Kasutegur 100 % Kompressorilt läheb nüüd piiritus -3.5 kraadi
ja tuleb rigina tagasi +23 kraadi.Kasutegur kusjuures aina kasvab.
Super mina geenius .Teie aga kaevake aukke edasi ja mis peamine makske.

Nii jaburat juttu ei ole ammu lugenud.