Ehitusfoorum

Mina võin ju juhm olla aga kas teil on eesti keelega raskusi või lihtsalt käib lugemine üle jõu?

trebla kirjutas:Sama välispiirete pindalaga saad ehitada erineva ruumalaga maju.

Miks te pakute mulle lolli järjekindlusega sama ruumalaga aga erineva välispindalaga näiteid?

Olgu, kas niiviisi on arusaadav:
Ristkülik 10x20x5m, välispind 700m2 ja ruumala 1000m3
Kuup 10,8x10,8x10,8m, välispind samuti 700m2 aga ruumala 1260m3

minakaasiin kirjutas:Mina võin ju juhm olla aga kas teil on eesti keelega raskusi või lihtsalt käib lugemine üle jõu?

trebla kirjutas:Sama välispiirete pindalaga saad ehitada erineva ruumalaga maju.

Miks te pakute mulle lolli järjekindlusega sama ruumalaga aga erineva välispindalaga näiteid?

No ei oskagi enam siiapeale midagi kosta...

minakaasiin kirjutas:Aga kuidas ikka saab olla et sama välispiirde pindala korral võib hoonel olla, olenevalt kujust, erinev maht????????

kõige lihtsam näide minu meelest - võta üks 10 liitrine korralikult suletava kaanega plekkämber. seejärel kontrolli, kas antud ämbri maht on ikka 10 liitrit. siis eemalda ämbrist vesi, sule ämber tihedalt suletava kaanega ja tao jalaga lõmmi. nüüd eemalda kaan ja mõõda ära vee kogus mis seekord ämbrisse mahub. etteruttavalt julgen eeldada, et enam ei mahu sinna 10 liitrit vett, samas pleki ja ämbri suu pindala on samaks jäänud.

Ma olen mängust väljas, tas kaotasin, parimad on veel jäänud:-P

Ma tunnistan päris ausalt, "suurte isade keskel olles", olen noor ja roheline. Teie olite ka kunagi lamba.antsud:-P

Vahepeal teemalgatajale: Arvesta 2,9m

vaidluse - pindala/ruumala kohta oskan õelda, et kui jutuks on soojajuhtivus, siis tuleks ikkagi seinte pindala arvesse võtta, kuna soojajuhtivuse ühik on seotud pindalaga. kui aga ventilatsioon ka arvesse võtta, siis tuleb rääkida ruumalast, kuna õhuhulgad ja õhuvahetus on oma olemuselt ruumalapõhised. hoone kogu energiatarbe arvutamisel tuleb mõlemad arvesse võtta. pika ja kitsa maja korral domineerib läbi seinte minev soojus, kerakujulise maja puhul läbi ventkorstna lendav õhusoe.

MA ütlen ühe korra veel. Hoones ja igal pool mujal toimub soojusülekanne 3 mõõtmeliselt. see on lihtsalt tähenärimine, ärge raiuge oma. Soojusjuhtivus on tõesti läbi pindala ühiku. Ah ma ei viitsi enam, siis ei tule minu jaoks enam mingit tõde võlja, kõik on nagunii teada....

kyveltech kirjutas:MA ütlen ühe korra veel. Hoones ja igal pool mujal toimub soojusülekanne 3 mõõtmeliselt. see on lihtsalt tähenärimine, ärge raiuge oma. Soojusjuhtivus on tõesti läbi pindala ühiku. Ah ma ei viitsi enam, siis ei tule minu jaoks enam mingit tõde võlja, kõik on nagunii teada....

no lihtsustatud soojatarbe arvutus käib ju umbes nii et (soojajuhtivus x piirete pindala x aeg)+(õhu hulk x õhu soojamahtuvus x aeg). detaile peast hetkel ei mäleta nii et andeks kui midagi puudu jäi.

Kõik on õige uudo. Üldse ei vaidle vastu. Lihtsalt asi on põhimõttes. Soojust kantakse küttekehalt edasi 3 mõõtmeliselt, ei muud. See et soojakadu määrab vajalikku võimsust hetkeliselt jne, kõik on õige, seda ma tean ka, aga ma ei viitsi rohkem seda teemat siin lahata....

Tegelikult köetakse õhku maja sees. Köetakse selle pärast, et õhk vahetub - soe õhk lahkub majast ja külm saabub asemele ükskõik kas siis kontrollitult ehk ventilatsiooniga või kontrollimatult ehk infiltratsiooniga. Muidugi lahkub soojus majast ka läbi välisseinte - siseõhk annab soojuse edasi seintele ja need annavad soojuse edasi külmale välisõhule.

Siit tulenevalt ei saa päriselt arvutada selle järgi kui katlale on peale kirjutatud et kütab ära 200 ruutmeetrise või 500 kuupmeetrise maja. Kütte vajaduse arvutamisel tuleb arvestada ikka soojakadusid läbi välispiirete - seinad, katus, aknad, uksed, põrand - ja kindlasti ka soojakadu ventilatsioonist, mis on seda suurema osakaaluga, mida "soojemad" on välispiirded.

Ja muidugi on viisakas arvestada ka "tasuta" soojust - inimestest, päikesest, munade praadimisest jne. Kisub ära raketiteaduseks tänapäeval, midagi pole teha

5. klass pooleli jäänud? Kurb...
Kes tahab keerulisema kujuga hoone/keha mahtusid/pindalasid arvutada, siis sellekski on materjalid olemas.
Kera, koonus, silinder jms jäävad koduseks ülesandeks.

OJV kirjutas: Ja muidugi on viisakas arvestada ka "tasuta" soojust - inimestest, päikesest, munade praadimisest jne. Kisub ära raketiteaduseks tänapäeval, midagi pole teha

Ise tasuta soojust küttekehade arvutamisel ei julgeks küll arvestada. Muidu on nii, et naine helistab talveõhtul mehele, et tule ometi ruttu koju, pere külmetab

Inimene on umbes 100W küttekeha. Kui tuba on soe ja sinna tuleb palju rahvast siis läheb ikka palavaks küll. Aga jah, sellega ei tasu planeerida, et kui külm on siis ajad aga suguvõsa kõik kohale ja ei peagi kütma.

OJV kirjutas:Tegelikult köetakse õhku maja sees. Köetakse selle pärast, et õhk vahetub - soe õhk lahkub majast ja külm saabub asemele ükskõik kas siis kontrollitult ehk ventilatsiooniga või kontrollimatult ehk infiltratsiooniga. Muidugi lahkub soojus majast ka läbi välisseinte - siseõhk annab soojuse edasi seintele ja need annavad soojuse edasi külmale välisõhule.

Arvan siiski et eelkõige lahkub soojus majast välispiirde (seinad, lagi, põrand, uksed, aknad) soojusjuhtivuse tõttu ja õhuvahetusest tingitud kadu on sellest tunduvalt väiksem.

rokikas kirjutas:

OJV kirjutas:Tegelikult köetakse õhku maja sees. Köetakse selle pärast, et õhk vahetub - soe õhk lahkub majast ja külm saabub asemele ükskõik kas siis kontrollitult ehk ventilatsiooniga või kontrollimatult ehk infiltratsiooniga. Muidugi lahkub soojus majast ka läbi välisseinte - siseõhk annab soojuse edasi seintele ja need annavad soojuse edasi külmale välisõhule.

Arvan siiski et eelkõige lahkub soojus majast välispiirde (seinad, lagi, põrand, uksed, aknad) soojusjuhtivuse tõttu ja õhuvahetusest tingitud kadu on sellest tunduvalt väiksem.

Oleneb välispiiretest. Kui nende u on suurusjärgus 0,2 siis on suhe jämedalt pooleks.
Paneelikates ja 60-date eramajades, kus u=1 on õhuvahetuse osa muidugi oluliselt väiksem.

Õhuvahetus ehk ventilatsioon on väga suhteline erinevatel elupindadel. Täitsa nõu sellega. Aga vähemalt tuli keegi kes ütles välja selle millest koguaeg rääkisin. Köetakse õhku, asi klaar!:-D

OJV kirjutas:Oleneb välispiiretest. Kui nende u on suurusjärgus 0,2 siis on suhe jämedalt pooleks.
Paneelikates ja 60-date eramajades, kus u=1 on õhuvahetuse osa muidugi oluliselt väiksem.

Ühest küljest nagu võiks nõustuda aga jään hetkel siiski eriarvamusele. Kui on juba ehitatud maja mille välispiire U- ~0,2 siis oletan et ventilatsioonisüsteem koos tõhusa soojustagastiga samuti paigaldatud. Kui nii siis jällegi suurim soojuskadu jääb välispiirde soojusjuhtivusele.
Paljud pakuvad ventilatsiooniga seotud soojuskaoks ~ 30% kõigist kadudest.

kyveltech kirjutas: Köetakse õhku

See on sisult sama kui väita et köetakse vett mis radikates.

Katel seda ju kütabki Roki....Kui lähtuda puhtalt otsesest soojusülekandest. Siis Katel kütab soojendab vett, vesi torustikus/radiaatorites soojendab metalli ja metall omakorda õhku. Üldiselt võib siis öelda ka et Katel kütab hoonet, võii siis väga kokkuvõtvalt. Katlamaja/tsentraalkütte eesmärk on anda hoonele samapalju soojusenergiat kui hoonest väljub!

Võimas!
Aga aitähh Konkreetsetele vastjatele.

kyveltech kirjutas: Katlamaja/tsentraalkütte eesmärk on anda hoonele samapalju soojusenergiat kui hoonest väljub!

Kui teen pirukaid ja kütan ahju, kui teen kaminasse tule, päike paistab aknast sisse, elektriseadmed, elutegevusest eralduv soojusenergia väljub ju samamoodi läbi hoone välispiirete. Ruumiandurid peaksid kõigele sellele reageerima ja sellevõrra pean ma katelt vähem kütma. Seega oleks eesmärk kompenseerida puuduolevat soojusenergiat. Passiivmajas pole ruumide kütmiseks praktiliselt katelt üldse tarvis.

Ma ei tea passiividest mitte midagi. Saate vähemalt öelda....õpi poja, muidu jäädki võtmeid kätte andma:-P

Mismoodi passiiv üldse toimib?