Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:Kui näiteks rääkisin siin oma vundamendidiagonaalide kõikumisest paari sentimeetri võrra, siis pole olemas mõõdulinti, mis 20 meetri peale ei eksiks vähemalt sentimeetriga,

Kui rääkida vundamendidiagonaalide erinevusest (üksteisest) siis ei ole mõõdulindi mõõteviga (eeldusel, et kasutatakse ikka sellise täpsusklassiga mõõdulinti, mida selliste tööde juures aktsepteeritavaks peetakse) oluline - lihtsalt näitude erinevus peab mahtuma lubatud piiridesse.

sashaobrok kirjutas:kui mõõtmiskatsed tehakse ütleme 0 kraadi juures ja +30 kraadi juures. Sellist ulme materjali lihtsalt ei kasutata tööriista tegemise juures, millel poleks teatud protsendilist soojuspaisumist.

Loomulikult peab mõõdulint olema kalibreeritud (saad teada tema mõõtevead normaaltingimustel) ning mõõtmise temperatuurist tingitud erinevuse saad jämedalt terase soojupaisumisteguriga arvesse võtta (ei ole raketiteadus) - kui seda tõesti peaks vaja minema.

Nurga puhul eeldab Stabila mõõtmishälbeks ± 0.3°. Tasapinnal 0.029° = 0.5 mm/m. Seina ehitus on hullem kui "raketiteadus" (kui teemat ei valda)?

madis64 kirjutas:milline suhtumine siin tegija poolt kliendisse on välja tulnud

Milline siis?

madis64 kirjutas: kui kõver võib olla eestlase uus puukuur või toasein ja kui pikk võib olla latt enne kui klient tegijalt pasunasse saab.

Tellija ei saa mitte tegijalt pasunasse vaid karistab ennast tihtipeale ise. Just nimelt selle "millipealt paigas" puukuuriga. Maksab lõppkokkuvõttes mõtetult hea kvaliteedi eest.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:milline suhtumine siin tegija poolt kliendisse on välja tulnud

Milline siis?

madis64 kirjutas: kui kõver võib olla eestlase uus puukuur või toasein ja kui pikk võib olla latt enne kui klient tegijalt pasunasse saab.

Tellija ei saa mitte tegijalt pasunasse vaid karistab ennast tihtipeale ise. Just nimelt selle "millipealt paigas" puukuuriga. Maksab lõppkokkuvõttes mõtetult hea kvaliteedi eest.

Ise ju oma jargmises lauses vastad - aga sõnastan siis uuesti lahti -> selline suhtumine, et kvaliteetne toode on tellijale karistuseks, mitte õnnistuseks - et küll Ehitaja teab, kui head asja Tellija va lollike tegelikult vajab.

Kuidas võib ehitaja teada, mis tellijale mõttekas või mõttetu on - aga näed, teab oma jumalikust tarkusest küll ...

Kui muidugi ei taha ikka jutu laiemast mõttest aru saada siis ei saa ja midagi pole teha.

rokikas kirjutas:Kui muidugi ei taha ikka jutu laiemast mõttest aru saada siis ei saa ja midagi pole teha.

Täiesti nõus - kõige "laiem mõte" selles foorumiteemas ongi, et ehitaja võtab endale õiguse otsustada, mis "kliendile hea, ja mis liig on" - suur osa ülejäänud arutelust ongi tulenenud diametraalselt erinevast lähenemisest sellele küsimusele.

Minu lähtekoht on lihtne - kui mul on selleks piisavalt raha, siis nõuan ma tegijalt täpselt seda kvaliteeti, mida ma vajalikuks pean ning see ehitaja, kes seda taset sujuvalt ei valda (hakkab "aeglaselt koperdama" või "töö käigus õppima") või nurga taga minu suhtes näppu oimukohal keerutab (stiilis "on ikka oma raha peale vihane vend küll - kogu Eesti on minu poolt kokkukäkerdatud soperdisi täis ja vaat keegi ei kobise, aga see siin nõuab tähti taevast alla"), seda tööd lihtsalt ei tee.

Foorumiteema algne püstitus ju oligi, et kuidas "hea ehitustavana" kirjeldatav kvaliteeditase (kõrgem või madalam kvaliteediklass - vahet pole, kuni pooled kokku lepivad) formuleerida, et hiljem töö tulemus üheselt hinnatav on, kuid teemat arendades tuleb ikkagi välja, et maksev tellija on see viimane lollike ja labidamees on see maailma naba, kes tellija elust ja soovidest kõike teab ja tema eest otsustada soovib.

Nii et võtmesõnaks on ja jääb kokkulepe, mitte tegija häälekas ja domineeriv arvamus.

Justnimelt, kui sul on piisavalt raha!
Enamusel pole piisavalt, et isegi RYL-i kõige madalamat kvaliteediklassi tellida, loomulikult enne hinnapakkumise tegemist saab kokku leppida nõuded, seintele, lagedele, põrandatele jne.
Sellest sõltuvalt tuleb ka hinnapakkumine.
Madis64, esined nagu Venemaa uusrikas, kellele rahanumber(kas on 5,6 või 7-me kohaline number) ei oma tähtsust, kui sa aga sama masti mees oleks, siis sa seda foorumit siin ei külastaks.
Millest sa seda järeldad, et ehitaja võtab endale õiguse otsustada, mis "kliendile hea, ja mis liig on"
Kuskohas oled sa sellist suhtumist kohanud:
"nurga taga minu suhtes näppu oimukohal keerutab (stiilis "on ikka oma raha peale vihane vend küll - kogu Eesti on minu poolt kokkukäkerdatud soperdisi täis ja vaat keegi ei kobise, aga see siin nõuab tähti taevast alla"), seda tööd lihtsalt ei tee."....pakun , et see on su haige ettekujutuse vili ja eeldatavalt on sul endal sellega probleeme, kui sa oma sisimas tunned, et asjad just nii on.
Tundub, et hoopis sina oled universumis kõrgeim eluvorm ja kõik teised peavad kummardama ja taganema sinu meelekindluse ees.

Manowar kirjutas:Enamusel pole piisavalt, et isegi RYL-i kõige madalamat kvaliteediklassi tellida, loomulikult enne hinnapakkumise tegemist saab kokku leppida nõuded, seintele, lagedele, põrandatele jne.

Kes seda vaidlustanud on - et tulemus peab vastama lepingu summale?

Manowar kirjutas:Madis64, esined nagu Venemaa uusrikas, kellele rahanumber(kas on 5,6 või 7-me kohaline number) ei oma tähtsust, kui sa aga sama masti mees oleks, siis sa seda foorumit siin ei külastaks.

Ma esinen lihtsalt kui maksev tellija, kes seab suu sekki mööda, kuid hinnalandust kvaliteedi osas ei luba. Kui raha pole, tuleb ise teha, kui raha leidub, saab töö tellida - mõnel juhul "tooriku", millelt ise normaalset tulemust edasi teha, mõnel juhul hea või väga hea lõpptulemuse.

Manowar kirjutas:Millest sa seda järeldad, et ehitaja võtab endale õiguse otsustada, mis "kliendile hea, ja mis liig on"

Loe see teema hoolega algusest lõpuni läbi, siis leiad sellist suhtumist esindavaid väljendusi piisavalt.
Ning nagu ütlejail on täielik õigus oma seisukohale, nii on ka minul õigus omale hinnagule - see, et sa minu ütelusi teistest kõrgemaks tahad tituleerida, näitab juba teatud sallimatust (meelekindlus ei tee kusjuures kellelegi paha).

Manowar kirjutas:Kuskohas oled sa sellist suhtumist kohanud:
"nurga taga minu suhtes näppu oimukohal keerutab (stiilis "on ikka oma raha peale vihane vend küll - kogu Eesti on minu poolt kokkukäkerdatud soperdisi täis ja vaat keegi ei kobise, aga see siin nõuab tähti taevast alla"), seda tööd lihtsalt ei tee."....pakun , et see on su haige ettekujutuse vili ja eeldatavalt on sul endal sellega probleeme, kui sa oma sisimas tunned, et asjad just nii on.

See on hüperboolne, äärmuseni karikeeritud kokkuvõte osast antud teema arutlusest - stiilis "puust ja punaseks".

Järjekindlus on ka väärtus. Isegi "sõnum" on arusaadav.
Küll aga räägivad väited seda keelt, et- eks ikka see "palju kordi" ehitatud "ideaalsein" on ikka rohkem kujuteldav?
Imelik.

Külaline kirjutas:Järjekindlus on ka väärtus. Isegi "sõnum" on arusaadav.
Küll aga räägivad väited seda keelt, et- eks ikka see "palju kordi" ehitatud "ideaalsein" on ikka rohkem kujuteldav?
Imelik.

Pole seni olnud vajadust sellel tasemel kuuri teha, kuid ei näe selles ka mingeid erilisi tõrkeid.

See +/-1 mm sai välja pakutud vastukaaluks sellele, mida RYL "juriidiliselt" lubab ja mida tegijate enamus siin piisavaks peab - et natuke arutlusel jumet ka oleks. Tegelikult on ilmselt +/-3 kogu seina pikkuses üsna aktsepteeritav, üle selle kipub JOKK-lahenduse puhul (2-meetrine latt ja +/-10 mm) asi halvemal juhul ikka nõdraks kätte minema.

Ning kordan ikkagi üle, kes oskab teha +/-1 seina, see teeb +/-3 või +/-5 lõdvalt ja pingevabalt, teised punnitavad ja punnitavad, tulemust ikka ei sünni.

Ja edasi - milline see hea ehitustava ikkagi on, kui seda kuuri, maja, või siseremondi tegemisel vaja sätestada on?

Ja nii, et see ka kliendi ootusi rahuldab?

Tere! Minu meelest oled Sa oma küsimusele juba eelnevalt vastanud!

madis64 kirjutas: ...
Minu lähtekoht on lihtne - kui mul on selleks piisavalt raha, siis nõuan ma tegijalt täpselt seda kvaliteeti, mida ma vajalikuks pean ning see ehitaja, kes seda taset sujuvalt ei valda (hakkab "aeglaselt koperdama" või "töö käigus õppima") või nurga taga minu suhtes näppu oimukohal keerutab (stiilis "on ikka oma raha peale vihane vend küll - kogu Eesti on minu poolt kokkukäkerdatud soperdisi täis ja vaat keegi ei kobise, aga see siin nõuab tähti taevast alla"), seda tööd lihtsalt ei tee. ...

Kui see puukuur nüüd rahule jätta siis mulle isiklikult sobivad sellised tellijad, kes teavad, mida tahavad ja oskavad seda ka teenusepakkujailt nõuda. Miks? Sest siis võib peaaegu, et kindel olla, et pinnnalt millelt järgmisel mehel nüüd jätkata tuleb, on parimas mõttes tip-top. Loomulikult pole enamus sellised pedandid, nagu madis64 või on lihtsalt ehitusest kaugelseisvad ja mu meelest sealt need jamad tihti algavadki. See ei pea tähendama, et tellija peab nüüd kindlasti enne omale kodu ehitamist, ehituskooli lõpetama. Ehk oleks tellijail lihtsam/julgem, kui järgmise töö tegija võtab enne eelmise tegija valmistatud pinnad vastu, mis järel eelm. tegija kas saab oma töötasu kätte v. ei saa.
Mu meelest pole sellega kellelegi liiga tehtud, vähemalt kahele, neist kolmest mitte!
Firmadega ilmselt veidi teisiti - peaasi, et lõpuks kõik on. Andres

Andresto kirjutas:... mulle isiklikult sobivad sellised tellijad, kes teavad, mida tahavad ja oskavad seda ka teenusepakkujailt nõuda. Miks? Sest siis võib peaaegu, et kindel olla, et pinnnalt millelt järgmisel mehel nüüd jätkata tuleb, on parimas mõttes tip-top... Ehk oleks tellijail lihtsam/julgem, kui järgmise töö tegija võtab enne eelmise tegija valmistatud pinnad vastu, mis järel eelm. tegija kas saab oma töötasu kätte v. ei saa...

Vägagi nõus ja veel parem oleks kui kõigil osapooltel oleks ühesugused arusaamised "heast ehitustavast", RYL-st, mis iganes standarditest või kvaliteedinõuetest.

madis64 kirjutas:

vuuk kirjutas:Kuna siin on läinud aruteluks puidust kuuriseinte kvaliteediteemal, siis toon sellekohase väljavõtte, mille riputasin üles oma kodulehele: http://www.vuuk.ee/puittarind1.html

Ega ei oska öelda, mida RYL pajatab mõõtmisel kasutatava baaspikkuse ("lati pikkuse") kohta?

Baaspikkuse kohapealt jään vastuse võlgu. Mulle ette tulnud paljude tööde juhistes on lati pikkuseks olnud 2m.
RYL-is on antud puittarindite puhuks seina sirgsuse normiks 1,5promilli. See teeb 2 m kohta lubatud eksimust 3mm.
Ma arvan, et enamus inimesi sellist viga oma silmaga ei märka, või siis peab olema väga treenitud "kotka"silm.
RYL on võetud hea tava kohase töö aluseks. Aga muidugi ei keela keegi kokku leppida rangemaid kvaliteedinorme. Kellele "Sapikas", kellele "Leksus"...
Aga siis tuleb ka arvestada, et "Lexust" ei saa ehitada "Sapika" materjalidest ja osadest. Ja "Lexuse" eest tuleb välja käia vastavat hinda.
Kui Eesti ehitaja teenuse kvaliteet ei vasta, siis saab ju teenus tellida ka näiteks Saksamaalt. Muidugi sealse teenuse hinnaga.

Minu puud on muide vanas viltu ja kõveraks vajunud seintega kuuris. Häda ei miskit. Ma pole ka mingi "õige" eesti mees - lihtsalt üks tavaline kodanik.

Teistele ehitades üritan ikka alati "0" tolerantsi poole. Vähemalt siht on selline. Siiani on rahule jäädud. Aga: ptüi, ptüi, ptüi...
Kunagi ei tea ju kelle otsa võib komistada. Eks kvaliteedi taha pugemine on mõnedel "tõelistel" meestel ikka mitte maksta soovimise ettekäändena välja mõeldud.

vuuk kirjutas:RYL-is on antud puittarindite puhuks seina sirgsuse normiks 1,5promilli. See teeb 2 m kohta lubatud eksimust 3mm.
Ma arvan, et enamus inimesi sellist viga oma silmaga ei märka, või siis peab olema väga treenitud "kotka"silm.

Olen selle +/-3 millimeetirga peaaegu nõus - sellist ei pane tähele, kui see lauge kumeruse moodustab. Samas, mida teha kui keegi suudab karkassipostid sellise nihkega siksakis lüüa, nii et sein "lainetama hakkab? Juriidiliselt on küll asi korrektne (vastab RYLx-ile), kui vaevalt klient sellist tulemust väga ootab.
Metallialal on sellise pinnakvaliteedi omaduse mormeerimiseks lubatab konaruste samm (rahvakeelne termin) omaette parameetrina lausa olemas.

Kui aga "madise kuuri" 8-meetrine sein aluseks võtta, siis kas ma ikka peaksin aktsepteerima +/-12 millimeetrist hälvet kui "nööri nurgast nurka peale tõmban"

vuuk kirjutas:Minu puud on muide vanas viltu ja kõveraks vajunud seintega kuuris. Häda ei miskit. Ma pole ka mingi "õige" eesti mees - lihtsalt üks tavaline kodanik.

No vaevalt sa sellist kvaliteeti uusehituselt aktsepteeriksid - "kuuri sein" antud teemas oli mõeldud mitte muinsuskaitse all oleva objekti omana , vaid ikka uusehitusena.

vuuk kirjutas:Eks kvaliteedi taha pugemine on mõnedel "tõelistel" meestel ikka mitte maksta soovimise ettekäändena välja mõeldud.

Jah, mõnede inimeste rikkus võib olla ka selliste meetoditega kasvatatud, kuid "kvaliteedi taha pugemine" on mõneti kahtlase maiguga ütelus - et milles siis ikkagi konkreetselt oli kokku lepitud ja kas kokkulepitu on teostatud või mitte?

madis64 kirjutas:Metallialal...

Just, just - nii ma arvasingi - metalliala mees ja võrdleb üldehitustolerantse metallitööde tolerantsidega.

madis64 kirjutas: Kui aga "madise kuuri" 8-meetrine sein aluseks võtta, siis kas ma ikka peaksin aktsepteerima +/-12 millimeetrist hälvet kui "nööri nurgast nurka peale tõmban"

Kui ei taheta RYL-i kvaliteedinorme aluseks võtta ja aktsepteerida, siis ei pea seda. Lihtsalt siis oleks vaja tellija ja ehitaja vahel eelnevalt mingisugune teine, see tähendab tellijat rahuldav norm kokku leppida.
Kui ei ole muud moodi kokku lepitud, või on projektis ära toodud, et mingisugune töö peab vastama vähemalt ühele või teisele RYL- normile ja kui kui töö vastu võtmisel tekib kvaliteedi osas kahtlusi, siis üle mõõtmisel loetakse heaks tavaks aluseks võtta RYL- normid.
Aga muidugi, kui RYL-i normid tellijat ei rahulda, siis on igati hea asjaajamise tava see, kui tellija laseb projekteerijal projektis
seletuskirja osas ära märkida, millisele konkreetsele normile peab üks või teine hoone osa vastama.
Ja heaks asjaajamise tavaks, või äritavaks võiks lugeda ka selle, et tellija esitab pakkumise küsimise dokumentide hulgas ka projekti ja vastavad joonised, ning juhib tähelepanu nõutavale kvaliteedile.
Otse loomulikult tarnib objektile ka vastava kvaliteediga materjali. Kindlasti pole hea tava see, kui tellija organiseerib objektile prussid, mille kõverus ületab RYL-is olevaid norme, nõuab ehitajalt nendest lennukimootori detaili täpsusega ehitamist.

madis64 kirjutas:
mida teha kui keegi suudab karkassipostid sellise nihkega siksakis lüüa, nii et sein "lainetama hakkab? Juriidiliselt on küll asi korrektne (vastab RYLx-ile)

Kust küll tuleb inimesel selline paranoia? Miks peaks ehitaja hakkama meelega karkassiposte siksakis lööma, kui projektis on ära toodud sirge sein? Otse vastupidi. Iga kogenud, enesest ja teistest lugupidav ehitaja püüab näiteks 20mm kõverusega prussi sirgemaks väänata, hööveldada, saagida, et tulemus vastaks vähemalt RYL normile. Muidugi oleks õigem keelduda "s...st saia" tegemisest, aga eks tellija on ka inimene ja ehitaja peab olema mõnikord nagu võlur tellijale vastu tulles, et olemasolevast materjalist kliendile vastuvõetav tulemus välja võluda

vuuk kirjutas:...Aga muidugi, kui RYL-i normid tellijat ei rahulda, siis on igati hea asjaajamise tava see, kui tellija laseb projekteerijal projektisseletuskirja osas ära märkida, millisele konkreetsele normile peab üks või teine hoone osa vastama.
Ja heaks asjaajamise tavaks, või äritavaks võiks lugeda ka selle, et tellija esitab pakkumise küsimise dokumentide hulgas ka projekti ja vastavad joonised, ning juhib tähelepanu nõutavale kvaliteedile.
Otse loomulikult tarnib objektile ka vastava kvaliteediga materjali. Kindlasti pole hea tava see, kui tellija organiseerib objektile prussid, mille kõverus ületab RYL-is olevaid norme, nõuab ehitajalt nendest lennukimootori detaili täpsusega ehitamist...

Selle iseseisvalt töötatud aja jooksul on mul olnud ainult 1 (loe üks) objekt, kus tellija on mulle hinnapakkumise tegemiseks esitanud ka siseviimistlusprojekti, milles ära näidatud pinnaviimistluse lõppmaterjalid ja mis jäid ka kehtima maja valmimiseni. Ülejäänutel on olnud mingisugune udune ettekujutus kusagil 50x50cm poes näidisel nähtust, mida siis kirjeldatakse. "Unelmate seina" nägemusele mittevastavuse eest ei ole rahul oldud samuti üks kord (hetkel rohkem ei tule meelde), taheti veel robustsemalt, aga mul oli ikka veel liiga "ilus", et vastata nende ilu arusaamale.
Mul on olnud juhuseid, kus on palgatud sisekujundaja ja kirjeldatakse viimistluse nägemust, aga teostamiseks tuuakse kõige odavam materjal, mis veel omakorda aegunud.
Vuugil tuline õigus, ka tellijal peaks olema arusaamine "heast ehitustavast".

vuuk kirjutas:

madis64 kirjutas:Metallialal...

Just, just - nii ma arvasingi - metalliala mees ja võrdleb üldehitustolerantse metallitööde tolerantsidega.

Metalliala inimeste baasharidusse kuuluvad järgmised teadmised:

a) lisaks metallidele on maailmas ka muid materjale - plastid, kummid, puit jne jne

b) kuna mittemetalsete materjalide omadused erinevad oluliselt metallide omadustest, siis nendest valmistatud toodetele reeglina metallidest valmistatud toodete täpsusnõudeid ei esitata

http://www.centroplast.de/en/030-Anwend ... ranzen.php

- nii et ehitaja peaks olema suhteliselt õnnelik, kui metallimehest tellija otsa satub .

Aga mis jäi üllatuseks guugeldamisel "ette" - austraallased on ka ehitajate ja tellijate omavahelisest kvaliteedikemplemisest ja mõttetust õigusabikulust ("tööstusharus miljoneid dollareid") nii ära tüdinud, et lasid oma "ehituskomiteel" (Building Commission) tellijale ja ehitajale rakendatavate täpsusnõuete miinimumtaseme kohta soovitusliku lühijuhendi koostada:

http://www.buildingcommission.com.au/re ... IDE_07.pdf

, mis erinevalt RYL-ist:

http://www.ehituskeskus.ee/?CatID=105

näib tasuta internetis saada olevat ja samas esmase lähenemisega ka suhteliselt kergesti mõistetav olema.

vuuk kirjutas: Miks peaks ehitaja hakkama meelega karkassiposte siksakis lööma, kui projektis on ära toodud sirge sein? Otse vastupidi. Iga kogenud, enesest ja teistest lugupidav ehitaja püüab näiteks 20mm kõverusega prussi sirgemaks väänata, hööveldada, saagida, et tulemus vastaks vähemalt RYL normile.

Ei oska öelda, miks, kuid voodrilauda on kaks erinevat seltskonda (juhtimistasemelt - mitte just esimese päeva algajad) soovinud lüüa nii, et laudade jätkud täpselt kohakuti on. Saan aru, et nii on tegijale mugav, kuid ma ei oleks enne neid uneski selle peale tulnud, et maja voodrit paigaldava firma käest küsima hakata "kas te ikka laudise nihutatud jätkudega teete?"

vuuk kirjutas:Muidugi oleks õigem keelduda "s...st saia" tegemisest, aga eks tellija on ka inimene ja ehitaja peab olema mõnikord nagu võlur tellijale vastu tulles, et olemasolevast materjalist kliendile vastuvõetav tulemus välja võluda

Minu seisukoht on, et kui ehitajalt nõuda kõrgemat kvaliteeti, siis tuleb jätta temale ka vabadus/vastutus hankida vajalikud materjalid.

See "kängurumaa" viide on päris huvitav

Madisele tänud hea viite eest.
Austraallastele tuleb au anda, on teinud hea ja kergesti mõistetava kvaliteedihindamise lühijuhendi.
Kui minu teha oleks võiks Eestis võtta see ametlikult hea tava aluseks, tõlkida ja vabalt internetis kättesaadavaks teha.

vuuk kirjutas:Kui minu teha oleks võiks Eestis võtta see ametlikult hea tava aluseks, tõlkida ja vabalt internetis kättesaadavaks teha.

Võtan sõnal sabast kinni - miks ei ole "sinu teha"?

Selleks, et midagi sellist (suurele osale eesti elanikkonnast ja väike-keskmistele ettevõtjatele kasulik tegevusjuhis) ka ilmavalgust vajalikus vormis (vabariigi territooriumil soovituslikult kehtiva tegevusjuhisena) näeks, peavad sündima järgmised asjad:

a) keegi peab hakkama teemat vedama - Ehitusettevõtjate Liit või ehk veel olematu (?) Ehitus-väikeetttevõtjate liit/MTÜ/seltsing?

b) kui soovida austraallaste loomingut otse kopeerida, tuleb nendega allikteksti kasutamise osas kokkulepe saavutada, muul juhul tuleb näidisdokumentide sisu piisavalt kohalikele oludele kohandatuna omas vormis ümber kirjutada.

Tegelikult on ju küsimus selles, et selleks, et midagis sellist üldisel tasemel sünniks, peab ikkagi mingitest inimestest huvigrupp moodustuma, kes seda siis edendama hakkab.

Enda tarbeks võib ju iga firma midagi sellist ka kokku kirjutada (eeskujude olemasolul ei tohiks üle nädalavahetuse võtta), kuid sellisel juhul muutub olukord vaiketellija jaoks (kellele see dokument poolenisti ju adresseeritud on) ju väga segaseks.

Ei oska öelda,... miks,... kuid voodrilauda on kaks erinevat seltskonda ..... soovinud lüüa nii, et laudade jätkud täpselt kohakuti on. Saan aru, et nii on tegijale mugav,.....

???
Väga tõsine jutt, seoses tolerantsidega? Sooviks ikkagi seda õpetust Imelikule "lubatud tolerantsi osas"? Umbes nagu "metalliprofilt" "elektriprofile" (puitkarkass, laudvooder, +/-1mm)?

Külaline kirjutas:

Ei oska öelda,... miks,... kuid voodrilauda on kaks erinevat seltskonda ..... soovinud lüüa nii, et laudade jätkud täpselt kohakuti on. Saan aru, et nii on tegijale mugav,.....

???
Väga tõsine jutt, seoses tolerantsidega?

Loe ikka kõiki postitusi - see on vastus vuuk-i küsimusele, miks peaks ehitaja karkassiposte siksakis lööma ehk täiesti mõistusevastaselt käituma. Ütlen siis veel kord, et ma ei tea miks, kuid elus on selliseid olukordi ette tulnud.

Külaline kirjutas:Sooviks ikkagi seda õpetust Imelikule "lubatud tolerantsi osas"? Umbes nagu "metalliprofilt" "elektriprofile" (puitkarkass, laudvooder, +/-1mm)?

Vastasin kuskil eespool rokikale, et mõni teine kord ja mõni teine teema - mõtet on ju arutada asja inimestega ja kohas (omaette teemas), kus tulemuse saavutamise vastu selge huvi on, siin oli vahepeal ikkagi küllalt valitsevaks suhtumiseks "miks sul seda üldse vaja on ja kui ka vaja on, siis raha sul selle jaoks nagunii ei ole".

Seisukoht teadmiseks võetud.
Rahulike jõule!
Imelik.