ahi

[rokikas]

mujal skandinaavias laialt levinud mat.nii maa all kui maa peal, nii eramute kui ka strateegiliste (lennu, raudtee jne. jaamad) objektidel.

Plastmass on omal kohal seal, kus temast valmistatud toode on lühemaajalise kasutuseaga või kus temast valmistatud toote asendamine lihtne on
See, et inimesed sellistele asjadele (toote elueale ilmselt mittevastava elueaga materjalid kohtades, kus nende asendamine võimatu on) ei kipu mõtlema, on pigem nende probleem.

Nii et terve skandinaavia "rehepappe" või lihtsalt totusid insenere täis.

[maik]

Kle. Madis proovi ikka püksis püsida, sinu haiglaselt pedantlik jonn on nii põikpäine ja arvan, et see ongi nende klikide skoori põhjuseks.
Enamus betoon-põrandad millel su jalg astub sisaldab vähemal määral just seda vahutoodet.
Ja kuna keegi sulle seda eluea paprit ei suuda näidata siis sellest tulenevalt langeb hoobilt meie kinnisvara-turg ja sellega koos meie skp tulemuseks ongi uus masu mille oled kaudselt sina Madis põhjustanud.

[kaminahi]

Arvan Madise punnimisest hoolimata, et foorumi loetavus ei ole tingitud tema juhmusest.

[uudo]

ei ole küll korstende alal spetsialist, aga mingist vahust tehtud plaati mina ka korstna alla ei paneks. maja vundamendi all veel koormus jaotub ühtlaselt ja ilmselt pole vahet kui ta kogu selle jaotatud koormuse all mõned millimeetrid deformeerub. korsten seevastu kujutab endast üsna arvestatavat koondatud koormust, mistõttu tehakse tihtilugu korstna vundament eraldi teistest. ja kujutage ette kui peaks see vahust tehtud plaat mingis piirkonnas ebaühtlaselt deformeeruma ja juba toimub pingete ümberjagunemine korstent etendavas postis (sisuliselt). kui pingete ümberjagunemisest pingete märk ei muutu, pole veel hullu, aga märgi muutudes on kohal praod ja suitsuving ja muud sellised asjad.

[kaminahi]

Korstna vundamendis oleks mõistlik uskmatuse pinged ühtlustada, ehk kui valada naftale peale armeeritud betoonplaat, siis saavad need kohutavad hirmud ehk laiema toetuspinna korral ka maandatud. Oleneb ka sellest, kas uskuda arvutusi või Nõiamadist. Kui aga naftaplaati ei usalda, siis saab rehkendused teha näiteks armeeritud kergkruusa (Fibo) valuga. Kui see nüüd ei sobi kohe mitte selle lihtsuse tõttu, siis on võimalik valida kallim kaltsiumsilikaatplaat.
Korstnast aga eriti juttu ei olnudki, ehk üldise teema teravustamiseks annab ahju soojustatud vundamendi "võimatus" mugavamalt teritada korstna vundamendina.
Kes kardab, ärgu tehku ja ärgu lasku omale ka teistel seda teha

[kaminahi]

Kas keegi kujutab veel ette, et jätab oma jalgealuse ehk põranda soojustamata? Kas korsten ja ahi ehitatakse külmasillaks Kas seda tehakse tuleohituse tagamiseks, et ahi üle ei kuumeneks mitte

[uudo]

Kes kardab, ärgu tehku ja ärgu lasku omale ka teistel seda teha

eks ta nii tegelikult ole jah.

[taastaja]

Parem ikka, kui te seda ntx maja kandvate konstruktsioonide alla ei paneks. Arvata võib, et oleks hea, kui ka telliskorstnal ja ahjul on vundamendid ühesuguse konstruktsiooniga.

[kaminahi]

Keeraks selle teema nüüd sedapidi, et prooviks mõelda võimalikest, mitte võimatutest lahendustest.
Usaldaks tehnilisi andmeid ja rehkendaks nende järgi, mitte ei mõistataks ja siis oma mõistatusi teistele tõe pähe ei soovitaks.
Keegi ei ehita enam ilma rehkendamata ja ei tehtud seda ka Eiffeli torni ehitades. Pisa torniga juhtus tulutoov näpuks, aga mitte nafta tõttu

[Kalvis]

taastaja kribas:

Parem ikka, kui te seda ntx maja kandvate konstruktsioonide alla ei paneks. Arvata võib, et oleks hea, kui ka telliskorstnal ja ahjul on vundamendid ühesuguse konstruktsiooniga.

Huvitab just sinu põhjendus lause esimesele otsale miks ei tohi?
Viimases pooles vaidled oma esimese poole ütlemisele vastu.

[uudo]

uurisin finnfoami tootetutvustust. iseenesest selline tore kirjutis, nii et peale selle lugemist tundub elu igati ilus olevat. natuke oli juttu ka pikaajalisest survetugevusest, milleks oli 150-250 MPa, ehk teiste sõnadega 1,5-2,5 tonni ühele ruutmeetrile. kannataks ühe paraja ahju ära küll. aga sellist tüüpi materjalide survetugevust ei saa võrrelda näiteks kivi survetugevusega, kuna katsetamismetoodika ja sellest tehtavad järeldused on täiesti erinevad. antud tüüpi materjali katsetatakse erinevalt kivist mittepurustava meetodiga, mõõtes kontrolldeformatsiooni, milleks kui ma õigesti mäletan, oli 10% materjali paksusest. seda teades mina küll ei julge oma ahjule/korstnale antud materjali alla panna. mis muidugi ei tähenda seda, et julgemad ei võiks seda teha, sest julge hundi rind on...no variante on mitmeid.

[raudpats]

Tere
Vahepeale siis ka üks väikene postitus.Nagu varem märgitud siis auk valmis, nüüd ka juba betoon sees ja vast kuu lõpu poole saavad ka need fibod paika pandud.Edasise jätan mõne pottsepa hooleks.Mis puutub leitud mehesse siis usaldan masse ja seepärast vaatan veel ringi ennem kui kellegiga lepingut teen.
Keegi kirjutas siin,et ootab põnevusega ,et mis küsimused mult ahju tegemise käigus tulevad aga pean valmistama suure pettumuse sest neid ei tulegi. Need jätan valitud mehele.
Üks küsimus oleks küll jah veel,et kui ehitada nende mõõtude järgi 800x1000mm kolderestiga ahi(500mm puule) ja 1000x1000mm kolderesti ja leivakapiga(kuidas täpselt nimetatakse ei tea,pole pottsepp.Koht kus leiba küpsetatakse) ahi(500mm puule)+veel korsten 7,5m,ühe lõõriga.Kui palju ja milliseid kive läheb kokku? Vaja materjal ära tellida. Kuigi tegemiseks läheb alles kevadel-suvel on pakkumine hetkel väga soodne ja odavamaks see kindlasti ei lähe.
Mis puutub ahju soojustamisse siis vaialge aga edasi seda na põnev lugeda.Ehk selgub lõpuks ka see tõde,et kas peab,ei pea ja kui ikka peab siis millega ja kuidas.

Lugupidamisega : Raudpats

[kaminahi]

Ära siis esita küsimusi, mis on määratud valitud mehele.

[rokikas]

uurisin finnfoami tootetutvustust. iseenesest selline tore kirjutis, nii et peale selle lugemist tundub elu igati ilus olevat. natuke oli juttu ka pikaajalisest survetugevusest, milleks oli 150-250 MPa, ehk teiste sõnadega 1,5-2,5 tonni ühele ruutmeetrile

Kummaline mida sa küll uurisid .
F-200 100 kPa e. ~10 t/m2.
F-300 150 kPa e. ~15 t/m2.
F-400 200 kPa e. ~ 20 t/m2.
F-500 250 kPa e. ~ 25 t/m2.
jne.
http://www.finnfoam.fi/index.php?page=f ... cac353b8a3

kui ma õigesti mäletan

Kahjuks sa ei mäleta õigesti. Uuri parem veel enne kui otsuseid teed.

[uudo]

pardon, survetugevuse osas panin natuke arvutusega puusse. aga märkuseks, et survetugevust mõõdetakse ikkagi kontrolldeformatsiooni alusel, 10% see küll pole, aga vaadates näiteks F300 elastsusmoodulit, siis on selleks numbriks 3%.

[kaminahi]

pardon, survetugevuse osas panin natuke arvutusega puusse. .

Ma ei saa ikka veel aru , mida sa arvutasid, natuke puusse?

Suudad sa välja arvutada kui palju on F 300 elastsusmoodul koormusel 3 t/m2
Sama küsiks ka keskmiselt tihendatud täitepinnase kohta...

[madis64]

Ja kuna keegi sulle seda eluea paprit ei suuda näidata siis sellest tulenevalt langeb hoobilt meie kinnisvara-turg ja sellega koos meie skp tulemuseks ongi uus masu mille oled kaudselt sina Madis põhjustanud.

Tore ju, kui asi ainult sellega piirdub - halvem on ju, kui ülalmainitud vahutooted vundamenditaldmike all teatud kriitilse aja (nt. 76.3589 aasta ) möödudes koss kokku vajuma hakkavad - neid laotakse sinna vist mingi 15...20 cm?

Ja ikka ei suiuda ma mõista inimeste suhtumist, kes on nõus ostma raske raha eest omale maja, mis on püstitaud plastile, mille eluea kohta neil mitte mingisugust kinnitust ei ole.

Aga noh, patt on ju ullikestele nende raha alles jätta

[kaminahi]

Madis, lisa lahkesti ka see aastanumber, millal ennustad raudbetoon mägede lõplikku kõdunemist
Seda ma ei teadnud muidugi oodata ega arvata, et ahjude kestvust nii kõrgelt ja kaugele hindad. Samas oleksid võinud muidugi kümmekond aastatuhandet enamaks või vähemakski võtta, ikka oleksid suutnud lummata.
Kuidas sul igapäevatöös nende sertidega ja standartitega sujub

[madis64]

Madis, lisa lahkesti ka see aastanumber, millal ennustad raudbetoon mägede lõplikku kõdunemist

Ei lisa, kuid kas sul on mingi kahtlus, et see päev mitte väga kauges tulevikus ükskord saabub?

Seda ma ei teadnud muidugi oodata ega arvata, et ahjude kestvust nii kõrgelt ja kaugele hindad.

Näpukas - läänemaine kümnendkoha-eraldaja oli kätte sisse jäänud - mõeldud oli ikka 76 "koma" 3589 aastat

[madis64]

Kuidas sul igapäevatöös nende sertidega ja standartitega sujub

Järgmisel nädalal leidub ehk aega "korstnastandard" õhtulugemiseks hankida ...

[kaminahi]

Kuidas sul igapäevatöös nende sertidega ja standartitega sujub

Järgmisel nädalal leidub ehk aega "korstnastandard" õhtulugemiseks hankida ...

Sul on korstnastandard lugemata

[madis64]

Sul on korstnastandard lugemata

Mea maxima culpa

[rokikas]

Madis, lisa lahkesti ka see aastanumber, millal ennustad raudbetoon mägede lõplikku kõdunemist

Ei lisa, kuid kas sul on mingi kahtlus, et see päev mitte väga kauges tulevikus ükskord saabub?

Selle viewtopic.php?f=11&t=31645 teema esimene viide tiba valgustab seda teemat. Ei ole see asi just nii hull nagu mõned "selgeltnägijad" ennustavad.
Aga see läheb juba väga siinsest teemast mööda.

Tore ju, kui asi ainult sellega piirdub - halvem on ju, kui ülalmainitud vahutooted vundamenditaldmike all teatud kriitilse aja (nt. 76.3589 aasta ) möödudes koss kokku vajuma hakkavad - neid laotakse sinna vist mingi 15...20 cm?

Kahjuks ka teadmised vundamendilahendustest on sul .....hämarad.

[madis64]

Kahjuks ka teadmised vundamendilahendustest on sul .....hämarad.

Nii on ju mugav väita, kuid selgita siis rahvale, kuidas ikkagi tundmatu kestvusega materjal tuntud kestvusega materjali alla paigaldatuna ehituse püsivusele positiivselt mõjub.

Seda, et ma loll olen, sa erilise uudisena kaua kuulutada ei saa - kuskilt peab ju su enda tarkus ka välja paistma hakkama

[kaminahi]

Madis, Madis... Mina näen just sinus seda mugavat vastajat, et ütelge, mitu aastat kestab mingi uus toode ja kui pole ette näidata nii vana juppi, siis ei loe sulle ei serdid ega uuringute tulemused. Ära sa siis tõesti kasuta materjale, mil puudub tuhande aastane ajalugu ja ,....edasi kriba hanesulega ning pärgamendile, mitu aastakest kestab F 300 3 tonnise ahju all.