Ehitusfoorum

Ma ei saa aru mida sa täpselt küsid? Mõlemad süsteemid võtavad pinnasest sooja ja on enam vähem samadel sügavaustel. Maasoojapumba toru on igal juhul odavam paigaldada kui vent. toru. Mõlemad süsteemid ammutavad pinnasest sooja ja täpselt samadel põhimõtetelt.

Kalvis kirjutas:Ventilatsioonile on olemas tööstuslikud soojusvahetid koos vent.agregaadiga ja on vaid lollus neid mitte kasutada. Seega vent. õhu juhtimine maapinda on palju kehvem lahendus, kusjuures kasulikult saadud soojus on väiksem kui soojusvaheti puhul.

Kalvis kirjutas:Sisuliselt on see idee poolik maasoojuspump. Kuskil varem keegi pakkus sama kasutamata keldriga välja (ventilatsiooni õhk võetakse keldrist).

Kalvis kirjutas:Üldjuhul on maasoojuspumba küttekollektorit odavam paigaldada, kui sama pikkusega venttoru maasisse. Maasoojuspump kokku on palju efektiivsem kui see soojusvaheti maapinnaga. Täna on küll maasoojuspump kokku kallim, kuid efektiivsem kütmine peaks ikkagi kiiresti vahe tagasi tegema.

Probleem on selles et sa kipud neid erinevaid asju ühte punti siduma. Nagu oleks valik ainult kas maaküttepump või see vent toru pinnases. Ventõhu pinnases soojendamine toetab maakütte pumba (või mis iganes küttesüsteemi) tööd mitte ei konkureeri sellega. See tõdemus et vent toru jm. paigaldamine pinnasesse on kallim kui maakollektori paigalduse jm. ning seetõttu mõtetu on sama kui tõdeda et 1 tonn kuulkraane maksab rohkem kui 1 tonn armatuurrauda ning seetõttu ei tasu kuulkraane paigaldada.
Minuteada paigaldatakse maakollektor ~1 m. sügavusele (300 - 800 jm.) aga see Rehau süsteem 1,5 m. sügavusele (50 - 100 jm.).

Tupsu kirjutas: Arvesta aga kaeviku ruutmeetrid välja ja haljastuse taastamise hinna ruutmeetrite järgi saad juba ise sobivast haljastusfirmast järgi uurida. Nii laisk ei tohiks olla, kui endale kaevikut tahad saada.
Ja kui ikka juhuslikult endale ikka kaevikut ei taha, siis milleks üldse küsida ?

P.S. Loogilist mõtlemist koolis ei õpetatada, seda kas on või ei ole.

Ehk vaevuksid ka postituse mõttesse süvenema, mitte niisama lahmima nagu ikka kombeks on.
Üritasin küsida, miks on uut maja ehitades kaeviku rajamine odavam???? Kopal ju vahet pole, kas maja on uus vana või mis iganes. Väljakaevatava pinnase maht ju sellest ei sõltu. Kopa transakulud on ka olematud, kui objekt kuskil kaugel asustatud punktidest ei asu.

P.S. Pigem on antud jutt juba väga teemast mööda läinud.

Probleem on selles et sa kipud neid erinevaid asju ühte punti siduma. Nagu oleks valik ainult kas maaküttepump või see vent toru pinnases. Ventõhu pinnases soojendamine toetab maakütte pumba (või mis iganes küttesüsteemi) tööd mitte ei konkureeri sellega.

See lähenemine võib vabalt lahus olla. Vent. õhu soojusvaheti on üsna efektiivne arvestades tema ehitushinda ja läbivat õhukogust. Kui paned maapinda mõne meetri seda vent.toru siis on see väheefektiivne, palju pannes aga on maksumus suur. Suhteliselt sama töö teeb aga ventilatsiooni soojusvaheti. See on väga kompaktne seade ja mõistliku hinnaga.

See tõdemus et vent toru jm. paigaldamine pinnasesse on kallim kui maakollektori paigalduse jm. ning seetõttu mõtetu on sama kui tõdeda et 1 tonn kuulkraane maksab rohkem kui 1 tonn armatuurrauda ning seetõttu ei tasu kuulkraane paigaldada.

Kaevetööd on sama hinnaga, kuid minu teada ei ole plastvent.toru mitte üks raas odavam kui see soojuspumba kollektortoru. Aga sul on lihtne võimalus seda tõestada, too 1 m vent.toru hind ja 1 m küttekollektori hinda.

Minuteada paigaldatakse maakollektor ~1 m. sügavusele (300 - 800 jm.) aga see Rehau süsteem 1,5 m. sügavusele (50 - 100 jm.).

Sügavamale pannes on kaevetöö kallim. Jälle pluss maaküttele

Kordan uuesti eelnevat juttu. Rehau süsteem koosneb õhuvõtu "korstnast" milles on filtrid, pinnasesse paigaldatud plasttorust mis on majas liidetud soojusvahetiga vent agregaadiga.
Palun vasta siis sellisele küsimusele. Näiteks kõik muud tingimused on samad aga ühel juhul soojusvahetisse siseneva välisõhu temp on -15 ja teisel juhul +2. Kummal juhul on maja küttekulu väiksem.

Arvan siiski et 50-100 jm. 1,5 m. sügavuse kraavi kaevamine (puhtalt kaevamine) on odavam kui 300-800 jm. 1 m. sügavuse kraavi kaevamine.

Nende Rehau torude hinda ma ei tea (oletan et üpris kallis nagu ikka kui tegemist mingi "eriomadustega" tootega)aga hetkel ei ole see ka tähtis. Samuti on mõttetu võrrelda tavapärase maakollektori ja selle venditoru jm. hinda sest esiteks nad ei konkureeri omavahel vaid see vent toru toetab küttesüsteemi. Teiseks ühte kulub 50-100 jm. aga teis 300-800 jm.

Selleks et otsustada kas on mõtet sellist lahendust kasutada peab tiba rohkem infot olema hindadest ja reaalsest kasutegurist aga idee kui selline mulle küll meeldib.

Ka mina arvan, et lõpliku tõe saamiseks tuleks teha majandusarvutus. Kuid selleks oleks vaja teada mõlema süsteemi hinda (soojuspumba kohta on teada) ja Rehau süsteemi torude kohta paar soojustehnilist parameetrit, et saaks arvutada palju sooja kokku tuleb. edasi on lihtne kWh taandatud summa ja kõik oleks selge.

Kuidas sellele küsimusele vastamisega jääb.

rokikas kirjutas: Palun vasta siis sellisele küsimusele. Näiteks kõik muud tingimused on samad aga ühel juhul soojusvahetisse siseneva välisõhu temp on -15 ja teisel juhul +2. Kummal juhul on maja küttekulu väiksem.

Kas mulle ainult tundub või sa siiski võrdled neid omavahel kui küttesüsteeme mitte aga kui erineva eesmärgiga investeeringuid.

Ma ei saa täpselt pihta kuhu tüürid, Kuid ma arvan, et soojusvaheti ja maasoojuspumbaga tuleb asi igal juhul kWh odavam, arvestades seejuures ehitusmaksumust kWh-le kui see maa seest käiv süsteem. Täpseks vastuseks on muidugi vaja teada konkureeriva süsteemi hindasid ja saadavat soojust.

See vent soojusvahetisse siseneva välisõhu soojendamine -15 - +2 ongi selle Rehau süsteemi ülesanne. Midagi rohkemat ta ei tee. Ta ei ole küttesüsteemi aseaine vaid ainult toetav süsteem.

Kas siis küttekulu (olenemata kwh hinnast) on väiksem kui soojusvahetisse siseneva välisõhu temp on -15 asemel +2.

Lisaks sellele, et Rehau- süsteem toimib eel-soojendina, võid rahuliku südamega soojuspumbale log-off teha ja talvel lõunasse põrutada teadmisega, et majas on stabiilne +.
Kuumal suvel hoiab maja mõnusalt jahedana, minuarust asjalik lahendus ja ei näe suurt jumet vaielda tasumist jne.
Sisuliselt on võimalik ettevõtlikul ehitajal oma kättega teostada süsteemi montaaz, muidugi eelnevalt vähe harides end.

rokikas kirjutas: Nende Rehau torude hinda ma ei tea (oletan et üpris kallis nagu ikka kui tegemist mingi "eriomadustega" tootega)aga hetkel ei ole see ka tähtis. Samuti on mõttetu võrrelda tavapärase maakollektori ja selle venditoru jm. hinda sest esiteks nad ei konkureeri omavahel vaid see vent toru toetab küttesüsteemi. Teiseks ühte kulub 50-100 jm. aga teis 300-800 jm.

Selleks et otsustada kas on mõtet sellist lahendust kasutada peab tiba rohkem infot olema hindadest ja reaalsest kasutegurist aga idee kui selline mulle küll meeldib.

Ühel juhul keritakse maha 32 mm toru, teisel juhul 200mm läbimõõduga toru.
Nagu Kalvis juhtis tähelepanu, on ventagregaatide plaatsoojusvahetid väga effektiivsed ja kompaktsed. Pigem näen mina plussi just suvisel "jahutamisel" - saab sissepuhkeõhu temperatuuri mõned kraadid alla. See -15 õhk sisse ja pluss 2 kraadi õhk välja, selle kohta tahaks näha arvutust. Kuna õhk on kehva soojusjuht, torus liigub aga väga palju õhku, siis peab sellise temperatuuri tõusu jaoks olema päris suur soojusvahetuse pind. Aga eks see puhas matemaatika ole, selle toru pikkuse väljaarvutamine. Tarvis teada vaid soojusülekandetegurit toru sisepinnalt õhule. Aga kõhutunne ütleb, et see toru peab ikka väga väga pikk olema, kui +2 sealt välja tuleb, sest maapind on ju ainult +5 kraadi. Sedagi jahutatakse pidevalt.

maik kirjutas:Lisaks sellele, et Rehau- süsteem toimib eel-soojendina, võid rahuliku südamega soojuspumbale log-off teha ja talvel lõunasse põrutada teadmisega, et majas on stabiilne +.

Kas tõesti usud, et see vent-avast tulev +2C suht nõrga õhuvooga (vastavalt vent-normidele) suudab maja talviseid küttevajadusi kasvõi plussis hoidmiseks katta. Mis arvad, mitu kW soojust sellest august tuleb

"Lammas" Ehk vastad sina sellele küsimusele.

rokikas kirjutas: Kas siis küttekulu (olenemata kwh hinnast) on väiksem kui soojusvahetisse siseneva välisõhu temp on -15 asemel +2.

Kas ja kuivõrd ta meie kliimas toimib ma veel ei tea aga nagu lugeda soomes mõned juba paigaldatud.

+2 on laest võetud ja tegelikud numbrid on vähe suuremad,
maja konserveerimiseks peaks piisama mitte küttevajaduste rahuldamiseks.
Samas pean tunnistama, et ma ei ole päris pädev antud teemal vaidlema.

lammas kirjutas:... See -15 õhk sisse ja pluss 2 kraadi õhk välja, selle kohta tahaks näha arvutust. Kuna õhk on kehva soojusjuht, torus liigub aga väga palju õhku, siis peab sellise temperatuuri tõusu jaoks olema päris suur soojusvahetuse pind...

Sul täiesti õigus. Ja muidugi tuleb -15C välistemperatuuri puhul ka arvutustulemus jube efektne
aga 30-aastane Eesti keskmine õhu temp on kütteperioodi kuudel:
Sept +11C
Okt +6,5C
Nov +1,4C
Dets -2,8C
Jan -5,5C
Veebr -5,7C
Märts -2,1C
Apr +3,4C
Mai +9,8C
Seega vaid neljal kuul võib maatorustikust tulev õhk mingit lisaefekti anda. Vaevalt see aga tehtavaid kulutusi katab

nosy kirjutas:aga 30-aastane Eesti keskmine õhu temp on kütteperioodi kuudel:
Sept +11C
Okt +6,5C
Nov +1,4C
Dets -2,8C
Jan -5,5C
Veebr -5,7C
Märts -2,1C
Apr +3,4C
Mai +9,8C
Seega vaid neljal kuul võib maatorustikust tulev õhk mingit lisaefekti anda. Vaevalt see aga tehtavaid kulutusi katab

Selle loogika järgi poleks isegi vaja teada õ-õ soojapumba COP arvu -7 kraadi ja veel külmemate temperatuuride juures.
Kuna keskmine ju alla -5,7C pole ju 30 aastat langenud.

Tupsu kirjutas: Selle loogika järgi poleks isegi vaja teada õ-õ soojapumba COP arvu -7 kraadi ja veel külmemate temperatuuride juures.
Kuna keskmine ju alla -5,7C pole ju 30 aastat langenud.

Tegelikult olekski mõistlik ÕSP rahalise efekti hindamisel arvestada COP-i kütteperioodi (7,5-8 kuud) keskmise temperatuuri (-2,5C) põhiselt.
Koos sulatustsüklitega peaks headel masinatel siis COP 2,2....2,7 olema. Vahel pöörataksegi COP-le liiga palju tähelepanu ja unustatakse küttevõimsuse oluline aspekt.
Küttevõimsust ja COP-i madalamatel temp-del oleks vaja teada selleks, et olla valmis teatud pakaseastme juures lisakütet kasutama.
Aga õhutemperatuuri jaotusest kütteperioodil annab illustratiivse pildi soomlase graafika: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=2930.0

nosy kirjutas: Tegelikult olekski mõistlik ÕSP rahalise efekti hindamisel arvestada COP-i kütteperioodi (7,5-8 kuud) keskmise temperatuuri (-2,5C) põhiselt.
Koos sulatustsüklitega peaks headel masinatel siis COP 2,2....2,7 olema. Vahel pöörataksegi COP-le liiga palju tähelepanu ja unustatakse küttevõimsuse oluline aspekt.
Küttevõimsust ja COP-i madalamatel temp-del oleks vaja teada selleks, et olla valmis teatud pakaseastme juures lisakütet kasutama.

Kas soojuspumba effektiivsuse sõltuvus välistemperatuurist on lineaarne??? Kahtlen.

rokikas kirjutas:"Lammas" Ehk vastad sina sellele küsimusele.

rokikas kirjutas: Kas siis küttekulu (olenemata kwh hinnast) on väiksem kui soojusvahetisse siseneva välisõhu temp on -15 asemel +2.

Kas ja kuivõrd ta meie kliimas toimib ma veel ei tea aga nagu lugeda soomes mõned juba paigaldatud.

Loomulikult vähenevad küttekulud, kui -15 kraadi asemel on kasutada +2 kraadine õhuvõtt. Kuid ventagregaadi arvutusprogrammist võiks läbi lasta küll, et mis juhtub, kui välisõhu temperatuur on näiteks +2 kraadi -15ne asemel. Et kui palju suureneb agregaadi soojusvaheti efektiivsus.

Üritaks tera matemaatikaga pusserdada
Võtaks aluseks 600 m3. mahuga maja (~200 m2.) Normidekohane õhuvahetus oleks 300 m3. tunnis. Selle õhukoguse soojendamiseks 1C peaks kuluma vist 0,1 kwh. Oletame et vent töötab 12 tundi ööpäevas 12h*0,1kwh. = 1,2 kwh.ööpäevas oleks säästu kui see pinnases olev toru soojendaks sisenevat välisõhku 1c võrra.
Kuus siis kokku 30*1,2=36kwh

nosy kirjutas: Seega vaid neljal kuul võib maatorustikust tulev õhk mingit lisaefekti anda. Vaevalt see aga tehtavaid kulutusi katab

Statistika on tore asi küll aga antud juhul oleks tiba täpsemaid andmeid tarvis.
Oletame et kõigil välistemperatuuridel on torust tuppa jõudva õhu temp +2c.
1.
Kuu keskmine temp on antud -3,3c.
5,3 (temperatuuri tõus torus)* 36 kwh = 190,8 kwh.
2.
10 päeva oli välis temp -20c e. 22*1,2*10=264 kwh.
10 päeva oli välis temp 0c e. 2*1,2*10=24 kwh.
10 päeva oli välis temp +10c e. torust ei saa mingit kasu.
264 kwh + 24 kwh = 288 kwh.

Mõlemal juhul oli keskmine temp - 3,3 c. aga sääst erinev.
Kui juba peensusteni minna siis peaks arvestama ka asukohta. Näiteks jaanuari keskmine temp V.Maarjas -7,6 aga Ristnas -2,4c. http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302
Sama loogika peaks kehtima ka õhksoojuspumpade pikemaajalise COPi arvestamisel.

Mõni matemaatikas rohkem kodus olev võiks kontrollida seda minu pusserdust .

"Onu Tom" postitas ventilatsiooniteemas need viited http://www.paul-lueftung.net/downloads/ ... 090518.pdf http://www.paul-lueftung.net/index_de.php4

rokikas kirjutas: ...Kui juba peensusteni minna siis peaks arvestama ka asukohta. Näiteks jaanuari keskmine temp V.Maarjas -7,6 aga Ristnas -2,4c. http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302
Sama loogika peaks kehtima ka õhksoojuspumpade pikemaajalise COPi arvestamisel...

Muidugi on meil piirkonniti suuri temperatuurierinevusi ja mingi keskmise näitajaga saab vaid umbmäärase tulemuse. Oleks hea, kui keegi arvutaks (nt EMHI andmetel) ja esitaks välistemperatuuride jaotuse graafiliselt tunnisummana kütteperioodi jooksul kas siis V-Maarja v Ristna tingimustes. Midagi sellist nagu Jyvasküla näitel tulpdiagrammis lk10: http://hosted.kuntaliitto.fi/intra/julk ... 44251P.pdf
Selliste andmete alusel saaks palju täpsemalt ka soojuspumpade või ka maatorustikuga ventilatsiooni efektiivsust ja tasuvust hinnata.

Need 2 sinupoolt lisatud linki on . Midagi sellist oleks tõesti meilegi tarvis teha.

nosy kirjutas:: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=2930.0

Kui mu rehtung paika peab siis selle lingi alguses oleva tabeli järgi arvestades oleks selle "toru" "säästuvõime" ~770 kwh.a.
Mitte just eriti muljetavaldav saavutus.

Alates 2:25

http://www.youtube.com/watch?v=h3GVNtEWUnA

Tundub et töötab ikka meie kliimas