Ehitusfoorum

kaminahi:
Mitte ühtegi vastust küsimusele miks on ahi ja pliit mustad.See tähendab ,et ei tõmba.Sa peaks ju seda teadma.Arvan ,et korstna lõõr on liiga suur. Küsin seeleks,et ise ennast harida mitte norida.

www.hot.ee/kaminad

virgor kirjutas:kaminahi:
Mitte ühtegi vastust küsimusele miks on ahi ja pliit mustad.See tähendab ,et ei tõmba.Sa peaks ju seda teadma.Arvan ,et korstna lõõr on liiga suur. Küsin seeleks,et ise ennast harida mitte norida.

http://www.hot.ee/kaminad

Minu õpetaja Jak Esingu (Jak ühe a-ga, jah) õpetas mulle esmalt kolme asja:

Esiteks ütles ta, et ega ahi ei tõmba, korsten tõmbab. Kui ahi nö ei tõmba, siis on ahi ehitatud ikka väga valesti või on ehitatud väga vale ahi. Olen ise lahti võtnud ainult ühe ahju, ms oli ehitatud nii valesti, et ka parim korsten ei oleks tõmmet tekitada suutnud.

Teine asi, mida Jak kohe lihtsalt selgeks tegi, oli see, et suitsu teekond peab muutuma kogu aeg järjest kitsamaks. Lihtne ja loogiline. Ülapõlemiskambrit tema ei harrastanud ja selle kahtlase teema harrastajate hulk on vist ka laiemalt kahanemas nüüd.

Kolmandaks õpetas Jak, et ühtegi kivi- või potikildu ei tohi ära visata enne kui ahi valmis. Selle tarkuseteraga ei ole ahjumüürseppadel vist suuremat peale hakata, kuid pottsepp mõistab kohe, millest jutt.

Nüüd, liginemaks teema sisule sõnaksin, et kuna korsten oli eelnevalt olemas, siis minu arust on ahju ehitaja asi ühendada sellega kütteseade, mis selle korstnaga sobib. Ja see kütteseade peab tõmbama iga ilmaga ja ka siis, kui seda köetakse kord aastas.

Usun täielikult seda, et ruumide kütmiseks olid planeeritud ka muud soojaallikad. Kui neist loobuti või kui neid ei kasutatud Kaminahi poolt ehitatud ahjule toeks piisavalt, siis see selgitab, miks ahi nö lõhki köeti. Loomulikult on ju iseenesest mõistetav, et absoluutselt iga ahju saab lõhki kütta. Ka super-hüper-mega -omadustega kütteseadme, mille ehitanud hr Kaminahi. Aga tõmbama peab ahi mistahes hetkel ja ei ole oluline, kas köetakse iga päev või kord aastas.

Korstna mõõdud... Eestis on lugematul hulgal korstnaid, mille lõõri ristlõige on kivi x kivi ehk nii 27 x 27cm. Olen säärastega ühendanud piisavalt palju kütteseadmeid, mis ehitanud. Ei ole olnud tõmbeprobleeme... Korstnalõõriga arvestamine on pottsepa kohus ja kui seda teha, siis asjad töötavad ka.

Veel tahaksin kommenteerida üht seika, millele olen oma varasemateski postitustes tähelepanu juhtinud, nimelt see jutt, et ahju peab iga päev kütma... Olen korduvalt püüdnud selgitada, et vooderdatud ahi on aeglase vinnaga ja inertne. Lisakütteseade. Seda ei pea iga päev kütma, aga tuleb arvestada, et oma täisvõimsuse saavutab ahi 8-10 tundi pärast tule süütamist koldes. Ideaalne lisakütteseade, aga väga kehv põhikütteseade. Kesk-Euroopa õhuvahega ahjud on ok, aga "soomlase" häda oli pikka aega veel see, et võrreldes ahju massiga oli kolle väike. Nt Tiileri soovitas kütta koldetäis, siis 3h vahet pidada, et esmane soojus kanduks ahju massi laiali ja siis uuesti tuld teha. Peen teadus,mis nõuab palju vaba aega...

Õige ahi on mu meelest selline, mida võib suvalisel hetkel kütta nii, et suitsu sisse ei aja ja, et ühe koldetäiega köetakse ahi täisvõimsuseni, mis kestab nii 12-13h.

Käesoleva teema juures arvan, et Kaminahi tegi hea ahju, aga ei arvestanud korstna omadustega. See, et ahi laiali, võib vabalt olla kliendi viga. Pakutud numbrile helistama küll ei hakka.

virgor kirjutas:kaminahi:
Mitte ühtegi vastust küsimusele miks on ahi ja pliit mustad.See tähendab ,et ei tõmba.Sa peaks ju seda teadma.Arvan ,et korstna lõõr on liiga suur. Küsin seeleks,et ise ennast harida mitte norida.

http://www.hot.ee/kaminad

Vaata teema alguse pilte ja kas tõmbavad, pliit ja ahi?
Kas arvad ka, et korsten hakkab igas olukorras ja alati pauguga tõmbama? Seal said pliit ja ahi enne valmis kui jahimehe korsten. Korstna löörid on 3 x 1 kivi.Kas sina lähed õpetama kütma võlgu jäänud tööd ?
Vastan tõesti ka selleks, et harida. Ka pildid said algselt selleks. Ja sellel ahju kütjail ei oleks abi olnud ka stardisiibrist, sest pliidil see on, aga pole kes võtaks kasutada.
Ahju lööri oli plaanitud lollikindel "stardiahi". Köögi poolele. Otselöör oleks sinna olnud sobimatu disainijunn, kuna ahi on suurema küttevõimsuse saavutamiseks korstnast eemal.
Minu soov oli lasta pliit ja ahi peale siibreid ühte lööri ja siis alati pliidi otselööriga korsten soojaks kütta enne ahju süütamist. Isegi see, et körvalolevat pliidilööri enne kütta, mõjuks korstnale, ahjulöörile hästi. Kindlasti aitaks suitsul taevasse tõusta ka korstna soojustamine pööningul, nagu iga teise korstna puhul. Suits lihtsalt jahtub pikas ja külmas ning niiskes korstnas sedavõrd maha, et kukub märja ja raskena tagasi. Mis pistmist siin ahjuga on, mille väljuvad gaasid üle tavalise kuumad, üle 200 kraadi.

Kordan. Iga küla teab ise, mida oma varaga teeb.

Reeglina ehitatakse ahi (plekk) minimaalselt 25 aastaks. Kui me räägime korralikust ahjust siis ikka 40-50 aastaks. Mis selle ahju (siin teemas) ehitamisel kokku lepiti ma ei tea aga neid arvutusi võiks ju tagantjärgi tutvustada küll. Mis puudutab vinkel- ja lattraua kasutust, siis metalli küll ühegi ahju ehitamisel kasutada ei tohiks. Teise ringi malmtoodetega seoses olen kuulnud mitmeid põnevaid pottseppade soovitusi. Kõige parem pidi olema pliidiplaat peale ostmist kaevata aias mulla sisse ja lasta tal seal kolm aastat laagerduda. Peale kolme aastat kui välja kaevad ja pliidile paigaldad, siis enam katki ei lähe!!!
Lp kolleegid! Äkki astuks nüüs 11 aastat peale sajandi vahetusest uude sajandisse! Nõukogude aeg oli nagu ta oli. Täna on võimalik tellijale ehitada ahi, kamin või pliit materjalidest ja tehnoloogiatega mis peavad rohkem kui 1-2 aastat vastu. Kuna Sulu ahjul veel Ehitusseaduse järgi garantii, siis seda teemat ma kommenteerida ei taha. Kes teeb - sel juhtub!

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Ma olen oma jutud sellest ahjust ära rääkinud ja fantaasiatele rohkem ei oska vastata.
Isegi ei saa aru, kuidas väidetavalt mittetõmbav ahi nii palavaks saadi, et väidetavalt lausa lõhki sai põletatud?
Küsige ikka julgesti külavanemalt vastuseid fantaasiatele . Minule pole keegi öelnud, et ahi lõhki ja kokku ka ei taheta saada. Kõik pidavat toimima

no see on küll paha kui võlgu jäädi.Püüa oma raha ikka kätte saada ja siis võta lõõrist sulg välja ja ongi OK.

www.hot.ee/kaminad

Nojah,ma ei tea,kas ma olen võibolla liialdanud,sest ma ei tea ju, kust maalt loetakse,et see ahi on lõhki köetud,kui lai peab see pragu olema,et võiks nii öelda.Minu silmale ei olnud see nüüd küll mingi kosmeetiline iluviga,minu silmale isiklikult oli see pragu natuke liiast aga kuna ahi oli hästi tuline,siis võis ka pragu olla maksimaalne,kui ahi mahajahtunud,vast on ka pragu väiksem,ju siis omanikku selline pragu ei häiri.Seda ju ei saa öelda,et ahi laiali laguneks,seda kindlasti mitte,toimib ta ikke edasi,ka nende pragudega.Asi on ilmselt nagu öelda käima saamises või tõmbama hakkamises,et kui juba tõmbab,eks siis muidugi läheb soojaks.Vaatasin ka seda kaminasüdamikuga kaminat,see oli hoopis teises seinas ja eraldi korstnaga,sellega tundus asi korras olevat.Ideaalis peaks ju muidugi olema nii,nagu siin eelpool kusagil mainiti,et ahi peaks tõmbama igas olukorras,inimene ju mugav.Mulle nagu ka ei sobiks,et kui ma tahan ahju kütta,siis ma peaksin mingit niiöelda eelsoojendust tegema.Kui mul näiteks polegi plaanis pliiti kütta,siis ma ei saagi ahju kohe tõmbama,see on nagu nigel versioon.Nagu ma aru saan ongi siin kaminaahju soovitustest mööda mindud ja tulemus on näha,et ahju tõmbamasaamisega on raskusi olnud,aga kui tõmbab, ju siis ka ahi läheb soojaks,seda oli tõesti tunda ja ahi oli soe(tuline)alt ülesse.Aga selline versioon,pole minu arust päris loomulik,selline eelsoojendusega,ju seal siis pole ka viitsitud seda praktiseerida ja õige oleks muidugi,kui seda poleks vaja teha.Minul ei ole ahju ehitusliku koha pealt midagi öelda,ju oli ikka omas headuses aga asi on ilmselt muus.Ma pole ka siin mingi õige inimene võibolla selle asja üle arutlema,ma lihtsalt tavainimese seisukohast arutlen.Nagu ma aru saan,oli korstent juba alustatud ja niipalju valmis,et ahju ja pliidi sai juba ühendada.Kuidas need ühendused said siis,nagu ma aru sain oli plaan lasta mõlemad ühte lõõri aga mis olid siis omaniku vastuargumendid sellele,et ta ei tahtnud nii Meister peaks ikka kliendile selgitama,et miks ta tahab nii teha,selleks on ju mingid põhjused,klient ju ei pruugi ahjundusest üldse midagi teada,enamus nii ongi,see vast pole enese pealesurumine,tuleks selgitada,et kui nii ei tee,võib juhtuda näiteks selline asi ja kui klient ikka vastu punnib ja pärast nii juhtubki,nu siis on ju kliendi oma süü,meister oli pakkunud variandi ja hoiatanud võimalike tagajärgede eest.

Tere.
Võtan ka korraks arvamust avaldada.
Sain aru,et tegu rahvamajaga millel paekivi seinad ja mida köetakse paari nädala jooksul korra......Kas veel arutlusainet?
Kui paar nädalat pole köetud, siis vanarahvas põletas hunniku ajalehti enne korstna jalas enne kui ahju tuli pandi. OK .Ilma selleta saadi suure pusimisega tuli alla,pool majasuitsu täis,ahju suu must...saan aru.Nüüd üritatakse poole päeva kütmisega paekivi hoone soojaks kütta))) Sellest Teile ka lõhkine ahi.
Lgp. Andrus...Mis puutub metalli kasutamisse ahjudes.Tehti seda enne ja arvan ,et tehakse ka edaspidi ja ole hea ei hakka inimesi hirmutama udujutuga.
Ahjud ei lähe sellest katki.Oskamatusest materjalikasutada,sellest lähevad.
Nüüd ongi hea koht Kutsekomisjonil.Kui tekib vaidlus(ja kutsekomisjonis on pädevad inimesed) siis on võimalik tellida ekspertiis ja kõik mured ja vaidlused saaksid lahendatud.Tööde teostamis lepingus on ju kirjas maja soojustus andmed ,parameetrid mis on pottsepale ette antud,on ju ahju pass ja kõik muu.
Jääb igasugune jama ära.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Nagu ütlesin, siis selle Sulu ahju kohta ei oska ma midagi öelda. Eks see on juba ahju tellija vaba voli teha miskeid ekspertiise või siis mitte. Seega tundub, et olin kellegi jaoks SULUSEISUS, nii et jooksen nüüd peale vilet kaitsesse tagasi.
Mis aga puutub latt või vinkelraua kasutusse ahju koldes, siis seda tuleks alati vältida! Minu meelest see teadmine eristabki pottseppa müürsepast. See, et varem oldi sunnitud metalli kasutama tulenes ju pigem sellest, et midagi muud polnud asemele panna. Olid lihtsalt sellised ajad! Tänapäeval seda probleemi ei tohiks ju enam olla. Aga kordan veel, et see on vaid minu isiklik seisukoht, st et mulle ükski pottsepp lattraudade peale ehitatud koldelaega ahju mitte kunagi maha ei suudaks müüa. Loomulikult saab metalli mässida tulekangasse, isoleerida kivivilla või kiudmatiga jne kuid ikkagi jääb õhku see aga! Lõpetuseks ütlen veel vaid seda, et iga pottsepp on ju vaba tegema seda mida ta soovib, peaasi, et ta suudab hiljem ära tõendada lahenduse töökindluse.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Just, just! Aga äkki ütled uuesti, mis sellel kõigel selle teemaga pistmist
Pole sellel ahjul häda midagi, ärge mõistatage, sõitke kohale või helistage neile

No see ajalehe põletamine korstna jalas on küll viimane varjant. Ikka saab ahju nii ehitada ,et ei ole vaja korstna jalga eraldi tuld teha.Lõhki kütmisest ma saan aru see on kütja viga.Ikkagi ei ole Raivo oma sõnu tagasi võtnud kui ta vaidles ,et tema tehtud ahju ei ole võimalik puruks kütta .Vinklite ja lattide koht ei ole mitte ahjus.Ukse sildamiseks on varjante,tuleb natuke nuputada.Muidugi arusaamatu on see ,et Veski raamatus isegi kasutatakse neid ja ahjud kestavad.

www.hot.ee/kaminad

Kaminahi ei saa oma sõnu seniks tagasi võtta kui talle pole seda lõhkist ahju näidatud.
Palun siia teemasse rauda mitte toppida

Kui see korsten ja ka ahi oleks saanud minu juhatuse järgi sisse kõetud, ehk ära kuivatatud, ei oleks seal mingit probleemi. Samas soovitatakse siin ju veel suuremat ahju , et mitte tahta korstnast kohe kuidagi rääkida. Südamikuga kaminal on Isokern, tuli korstnasse ja
Meelisel on siin siiski õigus. Kui ei taheta muud pakutud lahendusi kuulata, siis tuleb tõesti viimase lahendusena kasutada esiisade võtteisd. No ei hakka ükski märg ja külm korsten paugust tõmbama, ehk hakkab küll tõmbama aga jahutab suitsugaasid maha ja need tulevad tagasi. Kolle puid täis ja jama kohe mustalt.
NB Uskuge Meelisvaiksaart

Hommikust.
Ei ole küll Sulu küla ahju kaemas käinud ja sihilikult selle jaoks sinna minema ka ei hakka.Mulle tundub,et etteantud tingimusi arvestades oleks parim lahendus Bullerjan. Lihtne ja viimistleda saab la vastavalt soovile.Paari tunniga puhub toa soojaks ja nagu aru sain,siis sooja salvestamine ei ole nii tähtis.
See korstna tõmbe asi ka veel.Ei mina ole kõige targem aga seda ajalehe korstna jalas põletamist on tehtud enne mind ja ilmselt tehakse ka peale mind.Ju siis toimib.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

juhan kirjutas:Kuna olen nende neetud altminemisega korstnasse konstruktsiooniga tuttav, siis tean ka seda "altminekut"!
Soovitan pilgud ja tegemised tuua tagasi ahjude maailma mitte ainult piirduda kaminahjude(kesklõõriga ja laskuvad) ehitamisega.
Ps. väga hoolikas tuleb olla valikul;
a.-kas küttekeha on ehitatud ühiskasutusse
b.- kas küttekeha on eravalduses olev
Palju, palju on erinevaid olukordi!

Kui see küttekeha oleks ehitatud ülalt ühendusega, siis kindlasti probleem puuduks.
Olen sellises olukorras olnud isegi(alt ühendus korstnasse) ja ka järeldused teinud.
Veelkord. Hakkame ahjusid ehitama!
Mis olid ja on ka praegu Eestimaal!

Nüüd tuli meelde.