Ehitusfoorum

Üldiselt on lugu nii,et tuult on vähe-seega ei tasu ära!Päikest on vähe-seega ei tasu ära! Ja nii edasi.....
Kui soomlased on asja juba käsile võtnud ja ka rootslased ja norrakad siis miskit kasu peaks tu asi ju ikka andma või mis? Mina arvan,et asi on lihtsalt kinni mõtlemises.
Elu päevad on maal kastmis vett soojendatud lihtsas tünnis ja on end alati ära tasunud,pealegi pole kuulnud,et keski sellele tünnile on pidanud lõkke alla tegema
See lihtne kollektor mis koosneb soojustatud kastist milles lihtsalt torud sees,noh jah miskit ikka annab. Pakuksin välja ENE st saadud variandi mis nõksa keerulisem aga ka efektiivsem. Ehk siis torude alla panna nõguspeeglid,mille servad ulatuvad torude keskpaigani või nats isegi üle.Seega soojendab päike toru nii alt kui ka pealt.Peegliks sobib ka poleeritud roostevaba.
Kui remondi järjega katusele jõuan teen enesele kindlasti samase süsteemi ja mul jumalast savi kas see tulem, kellegi tabelisse mahub ära või mitte.
Õuele tuleb lisaks ka üks horisontaalne turbiin tuule püüdmiseks millest tulev elekter suunatakse sammuti poilerisse.Nii,et kui pole päikest on tuult ikka!

Mina ostsin 4 plaatkollektorit 14 tuhandega+autom. 2000 ja muud jupid 2000.- seega 8m2 kokku 18000eeki. Paigaldasime sõbraga+ paar õllet:)
Suvekuudel kütan u. 1ruumi puid muidu, sauna põrand ja tarbevesi. Nüüd märtsi lõpust pole kütnud ja on kogu soojus tulnud ülevalt, va. mõned vihmased päevad. Seega kokku hoian hooajaga vähemalt 2700.- ning seega tasuvusaeg ümardades pikemaks 7aastat.
On isal , onul , 2 sõbral plaat kolled ja kõigil u. 8-10m2 ning kõik ülirahul. Tarbevesi on olemas ja saunapõrandad soojad.
Kusjuures sõber pani ise kokku vaskelemendid, tegi puidust raami ja pani peale tavalise klaasi - ja töötab , suurepäraselt.
Niiet on kolle kas Saksa, Hiina või Eesti toode:) töötab ikkagi hästi. Julgen soovitada kõigile.

[quote="Külaline"]Üldiselt on lugu nii,et tuult on vähe-seega ei tasu ära!Päikest on vähe-seega ei tasu ära! Ja nii edasi.....
Kui soomlased on asja juba käsile võtnud ja ka rootslased ja norrakad siis miskit kasu peaks tu asi ju ikka andma või mis? Mina arvan,et asi on lihtsalt kinni mõtlemises.
....
nii see asi paraku on
aga 50'' teler või maastur või muu luksusasi tasub küll ära ja kuidas..
sest näitab teistele ja naabritele, et mul on aga sul pole
et siis maastur tarvitab linnas kindlasti lähemale 10 l kütust,
aga ruumikas pereauto või mahtuniversaal saab selle kogusega 20-30 % rohkem sõita
kus siin see tasuvus on ??
meil eestis on selle mõtlemise asjus veel palju õppida ..kahjuks
põhjamaades mõeldakse veidi teistmoodi, palju rohelisemalt..
vabandan kui kellegi varbale astusin

aitab ärritamisest, asjast ka

paigaldasin kundele 2 x 15 vaakumtoru koos 300 l boileriga, sooja vett jagub nii lastele kui külalistele
kollektori aastatootlus, mõõdetud põhja-saksas on üle 800 kWh/m2,
kollektorid ja boilerid toon saksamaalt
kõik serdid ja testiraportid olemas, valmistatud hiinas, kasutatud torus vasest soojusjuhte, süsteem heat-pipe
kontrollerid saksa firmalt Resol, sama firmat pakub eestis Cerbos Regulus'e nime all
pumbarühmad firmalt Meibes, Grundfos pump tarvitab ainult 0,5 kWh ööpäevas ehk 65-70 senti
kiirgustasemel 1000W/m2 mis meil on kevade lõpul, suve alguses selge ilmaga, annab 2 x 15 toruga kollektor ca 1860 W võimsust
mõõdetud Fraunhofer Solarinstitute poolt
alustan kohe sama tootja 75 torulise süsteemi paigaldust poja majale, see võtab katusel ligi 11 m2 pinda
sinna tuleb 400 l solarboiler ja 2 t puukütte akupaak, nii et energiat mahub toppida tünnidesse piisavalt
ja kui siis veel sooja üle jääb, paneme õue välibasseini..
täpsemalt ..PM

rohkem päikest, vähem äikest

Kyttemiis mis sul akupaagi suurus on ja palju sul temperatuuri vahe on mis tuleb katuselt ja akupaagi all ,et mis on temperatuuri vahe kui pumba tööle paneb?

Kogu küttesüsteemi akupaagi suurus on 3 m3. Paagis on kaks päikse soojusvahetit , ülemine u. 300L peal ja alumine 1700L kandis. Pumba paneb tööle u. 3kraadi temp vahe.

Põhimõtteliselt käib siis ju pump koguaeg ringi 3 c tõuseb poolpilves ilmaga ka ju suht kähku mõned sekundid.Nagu aru saan siis kui akupaagi all on 25c siis pumba paneb käima 28c ga. Kui soojaks oled oma paagi saanud nende viimastepäeva ilmadega?

Jah , sest sauna põrandasse pole rohkem vaja lastagi kui 30-32 kraadi.
Viimased päevad pole just kõige kenamad olnud , pool päeva päikest.. aga 58 kraadi.

Mul endal 15*2 vaakumtorud pole veel üle 30 c saanud nende ilmadega, akupaak 600L kontrolleris ei saa ka panna rohkem kui 15 c tembi vahe enne kui pumba tööle lööb. A kust sa need ülejäänud jubinad 2000.- said mul läks küll 10000.- vähemalt.

Sry, unustasin mainida, et tsirk.pump ja vasktoru oli olemas. Ega sinna ju palju muud nänni ei läinud. Paneelide ühendused, ülesurveklapp, paisupaak, mõned kuulkraanid, toru soojustus. Soojusvahetid olid mul juba akupaaki tehes sisse pandud.
Kande konstrui tegin nelikant torust ja jalgadeks ~36mm toru, mis aias vedeles.
Mis jupid sul 10000.- maksavad?
Ja temp. mis sa saanud oled on ikka jube madal.
Isal mul samamoodi seal 50 kraadi kandis .
kui palju see 15x2 vaakumtoru m2 tes on?

m2 tes on mingi 4 millegagi. Kuidas see õige seadistus oleks kontrolleris olen proovinud nii ja naa ikka akupaagis temp üle 30 ei tõuse. mis kiirusel sul pump töötab?

minu äsja paigaldatud 30-l torusel on bruttopinda 4,6 ja apertuurpinda 3m2
eile käisin lisamas Deltasol kontrollerile lisaanduri, mis hakkab katuselt
allatoodud soojuse kWh lugema
kella 12-14 ajal, 2 tunnniga tõusis veetemperatuur 300 l boileris ca 9 C
ja energiamõõtja oli lugenud allatulnud soojuseks 3 kWh
pole paha saavutus
kontrolleri seadistused tegin nii, et pump lülitub sisse siis kollektori temp
ületab 5 kraadi ja välja 3 kraadi juures
pumba tootlus oli ca 8 l/min, soojuskandjaks Tyfocor LS
ära minnes oli boileri temp 58 kraadi
kontroller käivitab katla ja boileri vahelise laadimispumba
kui boiler on päikese poolt köetud 70 kraadini,
jahutades nii boilerit ülekuumenemise eest
katlaks on süsteemis ca 200 l veemahuga Haret õlikatel
katlast saab soojuse ajada näiteks vannitubade põrandasse

Kui palju 2-3 inimese soojavee tootmise komplekt maksta võiks?

Arvangi et minu akupaak on liiga suur kuna need 30 toru ei jõua seda lihtsalt soojaks kütta 300L oleks vast mõistlik lahendus.
Minu muud jubinad olid akupaak torustik pump kraanid aine torus ja muid liitmikuid.

Tänase päeva näitajad on hommikust 10-16 ni tõusis temp 40c ni
kontrolleri seadistasin siis 5c lükkap pumba sisse ja 3 välja.

hi
kytemiis kuskohast sellise hinnaga plaatkollektoreid saada on? ehk oled nõus miskit skeemi ka jagama? omal plaanis 2 kollektorit tarbevee soojendamiseks paigaldada. valmisasjad paistavad jube kirved olevat, ei tasu ära. ntx pump+autom eest küsivad 10k. kas 300l paak oleks piisav? vajadusel (kui peaks liig kuumaks minema?) saan ka radikatesse suunata.

www.sonnest.ee
Küsi sealt pakkumist. Me ostsime sugulasega kaks kompl. kollektoreid, seega saime hinnast veel palju alla.

kytemiis kirjutas:http://www.sonnest.ee
Küsi sealt pakkumist. Me ostsime sugulasega kaks kompl. kollektoreid, seega saime hinnast veel palju alla.

tollel kodulehel pole mingit infot valmistaja kohta, muidugi on vaakumtorud enamus hiinakad
kuid mingi tehnilist teavet peaks ikka jagama, kasvõi korralikult mõõdud
ja pindalad, kogu/apertuur/absorber
ka pole viiteid DIN sertide või Solar Keymark kohta
mis peaks iga sellist laadi seadmel Euroopas olema
seega kahtlusalune toodang piraadina hiinast
üliodavad torud toodavad suht vähe soojust
konstruktsioon ei ole piisavalt hea
sellise 30-se kollektori võimsus on healjuhul kuni 1500 W
aga serdiga kollektorid alates 1562 W, näit SunPower SP seeria
edasi veidi parem PowerMax ca 1860 W ja
BlueClean SB seeria juba 2033 W
kõik need kollektorid on 30-toruga ja mõõdetud 1000 W/m2
kiirguse juures, mis meil praegu ka pilvitu taevaga alla tuleb
eriline soojaimeja on saksa s-power 30/3000 TPS oma 2944 W-ga
tegemist on uuema ühekordse seinaga vaakumtoruga koos reflektoriga

ka boilerid on imehinnaga, õhuke RST meie oludes ei kesta
kuna meie vesi sisaldab palju gaase,katlakivi ja ka kloriide
mis kiiresti sellise boileri auklikuks teeb
oman kogemust firma Wolf roostevaba boileritega
mis peaks olema saksa kvaliteetvalmistaja
kuid olen neid vahetanud paari aasta jooksul 4 tk
põhjus-lekib väikesest august keeviõmbluse kõrval

kes soovib toimivat süsteemi, soovitan vaadata saksamaalt
ise tegin ka nii ja ei kahetse, toon neid vaikselt, vastavalt
kundede soovidele
ostke boiler kindlasti emaileeritud
2- süsteemne boiler 300 l/10 bar topeltemailiga vastavalt
DIN standartidele maksab 10,8 kilo, valmistaja Flamco
katlamehed teavad küll häid õhutajaid, made by Flamco
eestis 300 l/6 bar poola boiler viletsa kvaliteediga ca 10 kilo

3-4 liikmelisele perele sobib 30-45 toru koos 300 l solarboileriga,
oleneb kui efektiivsed paigaldada vt. eespool
kes soovib ka kütteks energiat, peab paigaldama alates 45-75 toru
siis peab boiler 400 l olema ja lisaks ka mingi akupaak soojuse salvestamiseks

to: päisesesõber, loomulikult on need Hiinakad, sellest ju alguses ka juttu .
Minul on plaatkollektorid, seal pole nüüd küll reaalset erilist vahet kas on Saksa või Hiina toode. Ja kui ongi mõned protsendid, siis see ei korva iialgi 2-3 kordset hinnavahet.
Kui räägime torukollektoritest, siis ilmselt on kvaliteet ja tootjamaa väga olulised.

Juhtusin lugema seda vestlust ja tekkis mõte ka midagi sekka öelda .
Kuna teemast käis läbi ka minu firma poolt pakutav.
tahaks öelda et kollektorid on osaliselt tõesti hiinast.
Ja seda vaid selleks, et oleks midagi pakkuda normaalse hinnaga ka tavalisele inimesele kes ei suuda endale euro tehnikat soetada.

Oleme ausad, tuntud firma komplekt on tõesti topelt hinnaga aga fakt on ka see et see hind ei taga topelt kasutegurit.
Olen aastate jooksul päris palju süsteeme üles pannud ja nurisemiseks ei ole põjust olnud.
Pakun paraleerselt ka tsertifikaatidega kaupa, vastavalt juba kliendi soovile.kuid peale selgitamist mis on kaupadel vahet kipub kaubaks minema ikkagi taskukohasem.

Vaakumkollektoritest nii palju, et näiteks mitmed euro firmad ostavad hiinast vaakumtorusid sisse ja teevad neist oma märgiga kollektorid, nii et
võta nüüd kinni kus lõpeb Hiina ja algab Euroopa.

Isikliku kogemuste põhjal arvan, et kui keegi tahab head süsteemi siis investeerida kvaliteeti võiks selles osas, mis jääb katusele. Ülejäänud süsteemi firma nimi ega tsertifikaadid ei ole nii olulised.

Päikest kõigile!

Ermo

tsiteerin eelnevat kirjutist ..
*****
Vaakumkollektoritest nii palju, et näiteks mitmed euro firmad ostavad hiinast vaakumtorusid sisse ja teevad neist oma märgiga kollektorid, nii et
võta nüüd kinni kus lõpeb Hiina ja algab Euroopa.

****
aga olete siis näinud väikesi arvuteid, taskulampe, muid väiketarvikuid, mis ei ole tehtud hiinas

asi on selles, et hiinas valmistatakse odavaid ja lihtsaid asju just väikeste tootmiskuludega
mis võimaldab kapitalistil säilitada suuri tulusid
kuid ka parema kvaliteediga seadmeid saab seal valmistada
seda siis euroopa firmade tehnoloogia ja järelvalve abil
vaakumtorusid valmistatakse ka väga laias kvaliteedi klassis
sellepärast tahtsingi rõhutada DIN serdi tähtsust, et see eraldab terad sõkaldest
ja takistab niisama katseklaase katusele iluks paigaldamist
ei minul pole selle vastu, et mõned tahavad osta üliodavaid ja mittetõhusaid vaakutorusid
kuid siis nad ongi peamiselt katuse kaunistuseks
nad toodavad siiski ilu kõrvalt ka ca 400-500 kW/m2 energiat aastas
seevastu veidi kallim PowerMax toodab ca 800 kW/ m2 kohta aastas
ja ta pole mitte kaks korda kallim

tuntud tarbekauba, mobiili akudega on väga head näited
mitteodav hiinas tehtud tundmatu aku kestab pool päeva telefoniga lobisemist
aga nokia kontrolli all valmistatud aku mitu päeva
ega siis piraatakut odavalt müüda, see äratab kahtlust, et pole kvaliteeti

sama kehtib ju tundmatu kandossi ostmisel, saad haigust-ei saa haigust

kes ei oska neil tõsiasjadel vahet näha, see inimene ongi raskelt haigestunud **väga odav=ülihea** haigusesse
eestis on see haigus kahjuks juba massidesse levinud, sellepärast ongi raske kvaliteetkaupa müüa

aga maasturid meil ruulivad.. ja tuhanded kroonid rändavad summuti kaudu taevasse põhjendamatult kõrgete
kütuse ja ülalpidamiskulude tõttu

tsiteerin eelnevat kirjutist ..
*****
Vaakumkollektoritest nii palju, et näiteks mitmed euro firmad ostavad hiinast vaakumtorusid sisse ja teevad neist oma märgiga kollektorid, nii et
võta nüüd kinni kus lõpeb Hiina ja algab Euroopa.

****
aga olete siis näinud väikesi arvuteid, taskulampe, muid väiketarvikuid, mis ei ole tehtud hiinas

asi on selles, et hiinas valmistatakse odavaid ja lihtsaid asju just väikeste tootmiskuludega
mis võimaldab kapitalistil säilitada suuri tulusid
kuid ka parema kvaliteediga seadmeid saab seal valmistada
seda siis euroopa firmade tehnoloogia ja järelvalve abil
vaakumtorusid valmistatakse ka väga laias kvaliteedi klassis
sellepärast tahtsingi rõhutada DIN serdi tähtsust, et see eraldab terad sõkaldest
ja takistab niisama katseklaase katusele iluks paigaldamist
ei minul pole selle vastu, et mõned tahavad osta üliodavaid ja mittetõhusaid vaakutorusid
kuid siis nad ongi peamiselt katuse kaunistuseks
nad toodavad siiski ilu kõrvalt ka ca 400-500 kW/m2 energiat aastas
seevastu veidi kallim PowerMax toodab ca 800 kW/ m2 kohta aastas
ja ta pole mitte kaks korda kallim

tuntud tarbekauba, mobiili akudega on väga head näited
mitteodav hiinas tehtud tundmatu aku kestab pool päeva telefoniga lobisemist
aga nokia kontrolli all valmistatud aku mitu päeva
ega siis piraatakut odavalt müüda, see äratab kahtlust, et pole kvaliteeti

sama kehtib ju tundmatu kandossi ostmisel, saad haigust-ei saa haigust

kes ei oska neil tõsiasjadel vahet näha, see inimene ongi raskelt haigestunud **väga odav=ülihea** haigusesse
eestis on see haigus kahjuks juba massidesse levinud, sellepärast ongi raske kvaliteetkaupa müüa

aga maasturid meil ruulivad.. ja tuhanded kroonid rändavad summuti kaudu taevasse põhjendamatult kõrgete
kütuse ja ülalpidamiskulude tõttu

Äkki pakub kellegile huvi lugeda seoses päikeseküttega - http://www.cerbos.ee/kyte/component/con ... uutub.html

Cerbost muinasjutt kodulehelt: Kahe aastase kasutamise jooksul tuli arvestuslikku küttepuude kokkuhoidu aastas ca 25-35% võrreldes enne päikeseküttesüsteemi paigaldamist. Pool aastat kasutame päikeseenergiat juba sooja tarbevee vajadusteks. Seitse-kaheksa kuud aastas soe tarbevesi ainult päikeselt - polegi nii kehv saavutus! Pealegi täiesti tasuta!. Cerbos kuidas saab soe vesi olla tasuta, investeeringud moodustavad osa soojuse hinnast!!!!!!!!!!!!

Selles artiklis ei ole ühtegi arukat argumenti ja fakti päikeseenergia kasutamise kuludest, hinnakalkulatsioonist. Kahjuks neid ei saagi lisada kuna seal vist toodetava soojusenergia hind ca 4-5 eeku kw. Veel puhuvad juttu tasuta saamistest.

Veikko kirjutas:Cerbost muinasjutt kodulehelt: Kahe aastase kasutamise jooksul tuli arvestuslikku küttepuude kokkuhoidu aastas ca 25-35% võrreldes enne päikeseküttesüsteemi paigaldamist. Pool aastat kasutame päikeseenergiat juba sooja tarbevee vajadusteks. Seitse-kaheksa kuud aastas soe tarbevesi ainult päikeselt - polegi nii kehv saavutus! Pealegi täiesti tasuta!. Cerbos kuidas saab soe vesi olla tasuta, investeeringud moodustavad osa soojuse hinnast!!!!!!!!!!!!

Selles artiklis ei ole ühtegi arukat argumenti ja fakti päikeseenergia kasutamise kuludest, hinnakalkulatsioonist. Kahjuks neid ei saagi lisada kuna seal vist toodetava soojusenergia hind ca 4-5 eeku kw. Veel puhuvad juttu tasuta saamistest.

Tänan Teid kommenteerimast ning juhtimast tähelepanu mitmetimõistetava lause kasutusest, tegime vastavad korrektsioonid tekstis.

Lugupidamisega
Rene Mengel
www.cerbos.ee

Cerbos, selline teguviis väärib kiitmis, et kriitikale reageeritakse. Mina soovitaks päikesekütet müüa argumentidega mis ei ole odav ja tasuta aga loodussäästlikud, prestiizne ja ega hea asi ei saagi odav olla. Kindlasti tuleks tuua juurde reaalsete klientide kogemusi.