pottkivi kirjutas:Õhtust!
Alustaks vastamisega kronoloogilises järjekorras.
Motamehele: Mõisakamina kolde šamottosa sügavus on ca 37 cm , seda pole just väga palju. Puid saab asetada kolderestile ristisuunas(
http://kodusoe.ee/index.php?page=koltsu-mois) või siis tõesti toetades halud kolde tahaseinale.
Kaminahjule: Kanal 2 videoklipis näidatud ahi ja kamin asuvad Tartus Tähtvere linnaosas muinsuskaitsealuses majas.Kamin (
http://kodusoe.ee/index.php?page=haava) jääb elutuppa, mis on ühenduses omakorda verandaga.Soojakapiga ahi asub teiselpool seina eraldi toas. Ehitatud oli see küttesüsteem 1927. a. Ahju remonditi 1975 aasta paiku. Toonane tegija kaotas ära soojakapi. Kui kamina puhul tuli restaureerimise käigus vahetada osa detaile, siis ahju puhul ei pääsenud ilma uue ehitamiseta. Kahjuks on pildid koos mälupulgaga hetkel teadmata kohas, sellepärast pole neid veel ka kodulehel.
Üritan esialgu verbaalselt süsteemi selgitada. Need avad koldes on tehtud selleks, et koldest pääseks suitsugaas soojendama kamina parempoolset sammast, moodustades väikese lisalõõri, kamina vasakpoolsest sambast kulgeb kaheosaline kaminalõõristik. Antud süsteemi algselt ehitanud meister on ilmselt malli võtnud 19. saj. lõpul mõisates ja jõukamates majades kasutusel olnud süsteemist, kus saali poole ehitati avatud kamin, millega ehitati kokku ahi. Ahju tagumine osa oli ühtlasi kamina kolde tagaseinaks ja jätkas tõusu truubina. Antud maja põhikütjateks on hetkel ahjud ja see sama kamin, verandal ka õhksoojuspump. Ahju ehituse käigus taastasin soojakapi, mis on ehitatud koldeukse poolsesse külge. Ahi on võlvkoldega nelja lõõriga:
1. Tõusev lõõr on kamina osa ja soojendab elutuba, lisaks veel ka parempoolset kamina sammast.
2.ja 3. lõõr langevad paralleelselt ahju külgedelt soojendades ka soojakapi külgseinu, ühinedes soojakapi all.
4. Tõusev lõõr jääb soojakapi tahaseina soojendajaks, puutudes külgedelt kokku langevate lõõridega , tagant poolt ühine vahesein esimese tõusulõõriga.
Midagi revolutsioonilist selles lahenduses pole, lihtsalt möödunud saj. kahekümnendatel kasutati valdavalt jadamisi kulgevaid lõõre.
2, 3 ja 4 lõõr on seest servitellisest voodriga. Kuna 4. lõõri tagasein saab lisasoojust 1. tõusulõõri vahesinast , jõuab ka see soojaks minna.
Ahju parem, seina poolne külg on suletud katikuga vertikaalselt ja ka pealt horisontaalselt. Sama külje soojus juhitakse läbi ventilatsioonirestide elutuppa
http://kodusoe.ee/index.php?page=kaminad. suurel fotol on messingist restid kamina vasakul küljel nähtavad.
Varasema variandi puhul jäi ahju parem külg suhteliselt külmaks ja lisasoojust elutuppa eriti ei jõudnud. Ei taha vekslit õhku visata, kuid üritan nädala lõpuks süsteemi joonise koostada, et jutt oleks paremini jälgitav. Tuba kus ahi asub ca 20 m2, elutuba ca 24m2. Lae kõrgus 3m.
