Ehitusfoorum

jarmo123 kirjutas: Ei ole pelletiga eriti kursis aga idee peaks ju sama olema, kui väljas on külmemad ilmad, siis küttekulu on suurem. Tegelikkuses tahtsin tõestada põrandakütte tihedama sammu vajalikkust.

Ja mina loll ei suuda siiani seda uskuda, tahaks ikka arvutust näha, mis näitab, et 20cm sammuga paigaldatud toru korral on pealevoolu temp just selline, ja 30cm sammuga torul hoopis teine. Kui maja on väga hõre, võibolla siis, aga normidele vastav maja peaks ikka ka sooja pidama.
Seda enam, kui ise oled paigaldaja, siis otsi aga targad ramaatud välja ja tee see arvutus ära

Ei ole hoopis teine. Aga mingi erinevus siiski on. Kui toru läbimõõt on ka erinev, et tihedama puhul on väiksem ja harvema puhul suurem siis võib juhtuda, et see vahe on ainult mõned kraadid või ei ole üldse. Kuna küttepind on väiksem, siis sama koguse energia jaotamiseks läheb kas rohkem aega või peab algtemeperatuur kõrgem olema. Samuti võib tekkida selline olukord kus harvemini pandud torul on suurema läbimõõdu tõttu sama pind, mis tihedamalt pandud väiksema mõõduga torul. Sel juhul ei peaks üleüldse mingit temperatuuride erinevust olema. Ainuke erinevus on see, kuidas see soojus seal betoonis laiali läheb. Endal on 30 cm sammuga 20mm toru ja betooni on umbes 5 cm seal peal (kokku on plaadi paksus umbes 8 cm) ja mina ei saa küll aru, et mingi jama oleks, et kuskil on soojem või kuskil jahedam. Kui tükk aega otsida siis võib mõne toanurga vast isegi leida, kus selline olukord tekib. Pole siiani aga leidnud (pole otsinud ka) Kui aga seal betooni otsas on veel mingi muu materjal siis jääb see sooja/külma üleminek veel "ähmasemaks" Siin aga libiseti sujuvalt juba katelde ja soojuspumpade juurde. Mõni võiks välja arvutada, millise paksusega betoonplaadi puhul hakkab see erineva sammuga pandud torude erinevus end tugevalt tunda andma.

Mulle tundub et enamus vist ei saa aru et torul oma pikkuse,läbimõõdu, mahu ja soojuskandja temperatuuriga on võimsus- küttevõimsus. Korrigeerides üht tegurit peame sama võimsuse säilitamiseks korrigeerima teist. Kui me kerime lihtsalt juurde( ilma temperatuuri muutmatta) siis me tõstame võimsust . Mahalõikamisel langetame. Sinna selga valatav betoon oma mahu massi ja pindalaga suurendab lihtsalt pinda millelt soojus vahetus toimub. Väide et kütteallikas ei ole oluline on sama kui väita et ei ole oluline millise väljundvõimsusega genekas toidab elektriseadet ja millist pinget ta tekitab ning millist ressurssi millise kasuteguriga kasutab seejuures.
Siin foorumis nägin ka esmakordselt venda kes veepaagiga saunakerisel tõstab kasutegurit veepaagi jahutamisega ja soojuspumbal
väljundvõimsuse suurendamisega.

Algset küsimust üldse mäletab ka keegi enam ? Seal polnud silpigi sellest, millega vesi soojaks tehakse.

Ma väidaks siin näiteks midagi sellist:
Oletame, et mul on nö katlas elektritenn 1kw. ja lisaks ilmatumasuured radiaatorid toas. Vesi uhab mööda torustikke ja radiaatoreid ringiratast. Tuppa läheb valdav enamus sellest piskust soojast, mida see 1kw tenn mul toodab. Tuba on niivõrd soe kui soe ta olla saab selle 1 kw tenniga küttes.

näide kaks:
Mul on kaks pisikest radiaatorit ja 100kw -ine 10 cm läbimõõduga elektritenn keldris:)
Vesi uhab mööda torustikke aga tuba soojaks ei saa. Vesi praktiliselt keeb juba radiaatorites aga väheks jääb... No mis sa teed eksole:)

Järeldus?

Tubli. Teen järelduse kähku ise ära enne kui pikemaks jutustamiseks läheb.
1. Variant. Soojusallikas on aladimensioneeritud ja soojusvaheti on üledimensioneeritud (võimsust mõtlen). Soojusalllikas ei suuda tõenäoliselt tekitada soojusvahetuseks vajalikku temperatuuri ja ruum jahtub kuni temperatuurini mille soojusallikas tekitab soojusvaheti pinnal (eeldusel et soojusvaheti võimsus ületab sellel temperatuuril soojuskadu).Parandus-siiski ilmselt langeb natuke alla selle.
2. Variant. Soojusallikas on üledimensioneeritud ja soojusvaheti aladimensioneeritud (võimsust mõtlen). Soojusallikas suudab tekitada
soojusvahetuseks vajaliku temperatuuri ja küttevõimsuseks on soojusvahetite maksimumvõimsus. Kui see jääb väiksemaks kui soojuskadu siis ruum jahtub temperatuurini, mille juures soojusvaheti soojusväljastus (võimsus saavutatud temperatuuril) ületab soojuskao ruumist.
Kummagi variandi puhul ei vähene ega suurene soojusallika kasutegur. Samuti ei suurene ega vähene küttekulu vaid süsteem ei suuda täita temale pandud ülesannet. Järeldus- vajalik on õige dimensioneerimine.
dumbuserile Sain aru küll et tahtsite rääkida toru mõõtudest ja sammu tihedusest aga paraku ei võeta seda kuskilt laest kuna see väljendub võimsuses (see maksab paraku raha ja mõjutab lõpptulemust ning mugavust). Küttekulu paraku mitte.

Imelik`ku selgitus on väga hea.

lisan vaid seda, et kui ruumi andur on lülitanud põrandakütte välja mingiks ajaks ja sisse lülitudes hakkab toru soojenema ja kui torud on suurte vahedega siis soojenemine toimub esmalt torukohalt ja kui ei ole teada täpne petooni kogus torul (alati ei ole aluspind loodis ja valamisega looditakse põrand) siis toimub nii petooni kui ka petoonil asetsevatel materjalil toru kohtadel temperatuuride vahed mis siis omakorda rikuvad korralikud parketid ja põrandalauad. mõõtmised on näidanud, et kui petoon 30cm vahedega torul on 8cm siis on veel vahe märgatav kui aga 20cm siis pea olematu. kui köetakse ruumi millel pidev küte ilma ruumiandurita ja reguleeritakse kontuurides vee temperatuuri ilma kontuuri sulgemata siis ei pruugi jahedamaid kohti tunda olla.

Ma ajan aga ikka oma joru edasi. Võibolla keegi veel viitsib lugeda.
Oletame, et on 2 maja, 100m2 ehk 10x 10m, kõrgusega 2.5m.
Soojakaod mõlemal majal ühesugused, samamoodi põrandakonstruktsioonid, erinevus vaid selles et:
Maja-1, keritud põrandaküttetoru Ø20x2.0 sammuga 30 cm;
Maja 2, toru sammuga 20 cm.
Küttevee pealevoolu temperatuurid mõlemal juhul +40°C, tagastuv +35°C. Sisetemp +23°C, välistemperatuur -23°C.

Ja nüüd lihtne küsimus. Milline peab olema maja soojuskadu, et maja-1 jääb alaköetuks ehk toas ei saa enam temperatuuri +23°C?
Kui see nummer käes, siis vaataks, kas ja kui hõre see maja peab siis olema.

Kuule vanakala petooni ei ole olemas-on Betoon(kas oled segi joonud vä). Torude soojenemine toimub ainult mitte ruumitermostaadis antud temperatuurist vaid füüsiliselt seatud max temperatuurist mis antud katlale kollektorisse sisenemisel , selge vä. Täitsa idioot peaks andma katlale ülesande hoida max tempi 100C enne kui välja lülitab sisenedes kollektorisse, siis loomulikult ruumitemperatuuriandur ei suudaks ära hida põrandakatastroofi.

vanakala kirjutas:Imelik`ku selgitus on väga hea.

lisan vaid seda, et kui ruumi andur on lülitanud põrandakütte välja mingiks ajaks ja sisse lülitudes hakkab toru soojenema ja kui torud on suurte vahedega siis soojenemine toimub esmalt torukohalt ja kui ei ole teada täpne petooni kogus torul (alati ei ole aluspind loodis ja valamisega looditakse põrand) siis toimub nii petooni kui ka petoonil asetsevatel materjalil toru kohtadel temperatuuride vahed mis siis omakorda rikuvad korralikud parketid ja põrandalauad. mõõtmised on näidanud, et kui petoon 30cm vahedega torul on 8cm siis on veel vahe märgatav kui aga 20cm siis pea olematu. kui köetakse ruumi millel pidev küte ilma ruumiandurita ja reguleeritakse kontuurides vee temperatuuri ilma kontuuri sulgemata siis ei pruugi jahedamaid kohti tunda olla.

Mõelda pole siin üldse vaja mõlemal majal energiakulu üks. Lihtsalt kütteprotsessi graafik oleks natsa erinev ühel kiirem teisel sujuvam. Kuid lihtsurelik seda ei jagaks. Küsimus kas peab maha panema 30 mm või 20 mm sammuga toru on juma la mõttetu - TÄHTIS ET MAHA PEAB PANEMA ÕIGE KOGUS TORU MM VÕI JM(jooksev meeter).

Aleks kirjutas:Ma ajan aga ikka oma joru edasi. Võibolla keegi veel viitsib lugeda.
Oletame, et on 2 maja, 100m2 ehk 10x 10m, kõrgusega 2.5m.
Soojakaod mõlemal majal ühesugused, samamoodi põrandakonstruktsioonid, erinevus vaid selles et:
Maja-1, keritud põrandaküttetoru Ø20x2.0 sammuga 30 cm;
Maja 2, toru sammuga 20 cm.
Küttevee pealevoolu temperatuurid mõlemal juhul +40°C, tagastuv +35°C. Sisetemp +23°C, välistemperatuur -23°C.

Ja nüüd lihtne küsimus. Milline peab olema maja soojuskadu, et maja-1 jääb alaköetuks ehk toas ei saa enam temperatuuri +23°C?
Kui see nummer käes, siis vaataks, kas ja kui hõre see maja peab siis olema.

Veikko kirjutas:Mõelda pole siin üldse vaja mõlemal majal energiakulu üks. Lihtsalt kütteprotsessi graafik oleks natsa erinev ühel kiirem teisel sujuvam. Kuid lihtsurelik seda ei jagaks. Küsimus kas peab maha panema 30 mm või 20 mm sammuga toru on juma la mõttetu - TÄHTIS ET MAHA PEAB PANEMA ÕIGE KOGUS TORU MM VÕI JM(jooksev meeter).

Vat sinna ma tahangi jõuda, et millise soojuskaoga peab olema maja, et 30cm sammuga toru enam ei "toida" maja ära ja on vaja panna rohkem toru põrandasse.
Küttegraafik ei puutu paraku üldse siia, kuna minu ülesandes on väljas 23 kraadi külma, mis annab graafiku järgi 40 kraadi pealevoolu temperatuuri.

Veikko
mul on tihti tähed sassis..... ära pane tähele.
tahtsin vaid seda öelda, et põrandakütte kontuuri sulgeb sulgurmootor saanud toite ruumiandurilt siis jääb kontuuris vesi seisma ja toimub jahtumine suletud kontuuris. Veikko vist ei ole teadlik miks ja kus mingi asi mingil põhjusel toimetab küttesüsteemis?


ega ainult ruumi kütmise vajaduse järgi ei saa toru maha panna....... sellest ka paljud projekteerijad teevad suure vea. tuleb arvestada mugavust ja vältida materjalides temperatuuride vahesid. kui ainult kütmise pärast siis võid ju keset põrandat ka või ühe seina äärde kütteks vajaliku koguse tihedalt ära kerida ja saad ruumi temperatuuri kätte aga see ei ole ju normaalne lahendus.

küsimus kas keegi on näinud kuidas on põrandaküte ära rikkunud kallid parketid ja põrandalauad?? mida suudab põrandaküte teha põrandamaterjalile, ei mõista??

Veikko
ise olen näinud rikutuid põrandaid väga palju oma töös.

sarnaselt põrandaküttega toimub asi ka radiaatoritega....., kui panna näiteks kuskile akna alla aluimiinjum ribidega radikas ja arvutada ruumi kütte vajadus ja peale laske temperatuur siis vahest piisaks mõnes kohas ainult mõnest ribist aga väike kogus ribisid näeb lihtsalt kole välja akna või ruumi suhtes ja peab välimuse saavutamiseks panema lihtsalt ribisid juurde. seda muidugi siis kui klient on nõus.
häid pühi!

Vanakala. Too reaalsed näited kuidas põrandaküte lõhkus parketi või muu materjali.

vanakala kirjutas:Veikko
ise olen näinud rikutuid põrandaid väga palju oma töös.

sarnaselt põrandaküttega toimub asi ka radiaatoritega....., kui panna näiteks kuskile akna alla aluimiinjum ribidega radikas ja arvutada ruumi kütte vajadus ja peale laske temperatuur siis vahest piisaks mõnes kohas ainult mõnest ribist aga väike kogus ribisid näeb lihtsalt kole välja akna või ruumi suhtes ja peab välimuse saavutamiseks panema lihtsalt ribisid juurde. seda muidugi siis kui klient on nõus.
häid pühi!

Põrandakütte puhul, üledimensioneerimine on lihtsalt mahavisatud raha. Ei muud.

Tere,
minu ehitamised jäävad lähitulevikku aga hea oleks, kui keegi mulle praegu ütleks orienteeruva hinna, mis selline küttesüsteem maksma võib minna.
Toon siia mõned ehitist iseloomustavad näitajad:
Elumaja 100 ruutu
Välissein 50% puitsõrestik (100 vill + laudis + tuuletõke + laudvooder)
Välissein 50% valge tellis (penoplast + tuuletõke + laudvooder)
aknad ca 10 tk 80cmx120cm.

Puidukatlaga tahaks kütta ja toru tuleks betooni sisse ja nagu te siin soovitate 20 cm sammuga)

Öelge nüüd, kui mitu raha tuleb maksta sellise maja küttesüsteemi eest. Palun ärge hakake siin nüüd ajama mingit sellist juttu, et hind on väga varieeruv. Orienteeruva hinna mis sisaldab kõike (katel+torud+projekt+muud vidinad) oskab öelda iga mees, kes asjaga tegeleb. Teid paistab siin olevat.

Palju sul siseuksi on, mis hingedel need kiiguvad. Kas laudvoodri paned neladega või kruvidega? kuna sa maja soovid ehitada, võibolla siis juba aatomikatel, kas soovid ka selle hinnapakkumist? Kui mitu raha see maksma läheb, aga palju sul ültse raha on??

TahaKaKütet kirjutas:Tere,
minu ehitamised jäävad lähitulevikku aga hea oleks, kui keegi mulle praegu ütleks orienteeruva hinna, mis selline küttesüsteem maksma võib minna.
Toon siia mõned ehitist iseloomustavad näitajad:
Elumaja 100 ruutu
Välissein 50% puitsõrestik (100 vill + laudis + tuuletõke + laudvooder)
Välissein 50% valge tellis (penoplast + tuuletõke + laudvooder)
aknad ca 10 tk 80cmx120cm.

Puidukatlaga tahaks kütta ja toru tuleks betooni sisse ja nagu te siin soovitate 20 cm sammuga)

Öelge nüüd, kui mitu raha tuleb maksta sellise maja küttesüsteemi eest. Palun ärge hakake siin nüüd ajama mingit sellist juttu, et hind on väga varieeruv. Orienteeruva hinna mis sisaldab kõike (katel+torud+projekt+muud vidinad) oskab öelda iga mees, kes asjaga tegeleb. Teid paistab siin olevat.

Nii, tore, et siiski leidub veel siin ilmas selliseid toredaid tuumakaid huumorimehi nagu seda on Veikko. Mul on nii hea meel, et sa leidsid oma kiires päevakavas aega, et natuke mind mõnitada ja minu arupärimise üle oma tuumakat nalja visata. Vaata tore onu Veikko, kui sul ei ole nagu ühtegi orienteeruvat numbrit mulle öelda, nii nagu ma seda oma eelmises postituses palusin, siis ära üldse vaevu vastama. Ma saan praegu aru, et su funktsionaalse lugemisega ei ole vist kõik korras. Loe palun töökorraldus uuesti ja proovi mulle anda sama vahva aga seekord ka midagi kasulikku sisaldav vastus.

Ette tänades,
TahaKaKütet

Veikko, kas potensiaalsete tulevaste klientide kallal ilkumine on mõttekas? Vaevalt!

No kui hästi lugeda neid küsimusi siis küll ei ole siit mingit potensiaalset klienti näha.

Ehitusmies kirjutas:Veikko, kas potensiaalsete tulevaste klientide kallal ilkumine on mõttekas? Vaevalt!

saada maja projekt siia foorumisse ja siis saad ka vastuseid. Sinu küsimused on ikka väga laialivalguvad, aga vastuseid tahad saada 110% täpsusega.

TahaKaKütet kirjutas:Nii, tore, et siiski leidub veel siin ilmas selliseid toredaid tuumakaid huumorimehi nagu seda on Veikko. Mul on nii hea meel, et sa leidsid oma kiires päevakavas aega, et natuke mind mõnitada ja minu arupärimise üle oma tuumakat nalja visata. Vaata tore onu Veikko, kui sul ei ole nagu ühtegi orienteeruvat numbrit mulle öelda, nii nagu ma seda oma eelmises postituses palusin, siis ära üldse vaevu vastama. Ma saan praegu aru, et su funktsionaalse lugemisega ei ole vist kõik korras. Loe palun töökorraldus uuesti ja proovi mulle anda sama vahva aga seekord ka midagi kasulikku sisaldav vastus.

Ette tänades,
TahaKaKütet

Kallis Veikko, ole nüüd hea ja loe minu esimene postitus uuesti. Loe läbi. Otsi nüüd endale võõrsõnade leksikon ja leia sealt sõnadele orienteeruv ja varieeruv vaste. Mina ei soovi saada mitte kusagil 110% täpsusega vastust. Ma soovin saada orienteeruvat hinda kas 100 eesti raha 1000 eesti raha 50 000 eesti raha või 100 000 eesti raha. Sa ju suudad mulle öelda, et noh, et selliste näitajate ja nõudmiste puhul võiks sul kuluda raha vahemikus 40 000 - 55 000 tuhat, aga kahjuks ei suuda ma seda sulle täpselt öelda, sest ei ole seda maja ise näinud. Sa oled ju ehitanud, sa oled ju teadjamees, või siis mitte?

Ma anna sulle näpunäite: ära kuku kohe materdama ja targutama, proovi abiks olla, võib olla oled Sina just see, kellega on võimalus tulevikus kaupa teha. Minul raha, Sinul oskused. Mina, rumal klient, olengi Sinu leib, kui Sa mind mõnitad, siis Sa ju minu käest nutsu ei saa ja kui Sul tööd ei ole, siis pead SMS laenu võtma ja lõpetad Krista Lensini saates.

Päikest!
TahaKaKütet

Kuulge mehed, lõpetage see jama ära ja hakake nüüd põrandaküttest rääkima. Samas leidub kindlasti ka ametlikke asjatundjaid, kelle poole pöörduda info saamiseks ja kes su maja küttesüsteemile kuluva ressursi suudaks ära hinnata. Ega siin nende üldiste andmete põhjal väga asjalikku nõu anda ei saagi. Laias laastus ehk siiski...

TahaKaKütet kirjutas:Nii, tore, et siiski leidub veel siin ilmas selliseid toredaid tuumakaid huumorimehi nagu seda on Veikko. Mul on nii hea meel, et sa leidsid oma kiires päevakavas aega, et natuke mind mõnitada ja minu arupärimise üle oma tuumakat nalja visata. Vaata tore onu Veikko, kui sul ei ole nagu ühtegi orienteeruvat numbrit mulle öelda, nii nagu ma seda oma eelmises postituses palusin, siis ära üldse vaevu vastama. Ma saan praegu aru, et su funktsionaalse lugemisega ei ole vist kõik korras. Loe palun töökorraldus uuesti ja proovi mulle anda sama vahva aga seekord ka midagi kasulikku sisaldav vastus.

Ette tänades,
TahaKaKütet

Tervitused,

PK hinnaks võid arvestada ca. 340- 360.- EEK/m2, täpsema pakkumise saab teha maja jooniste põhjal. Kui huvi on võta ühendust.
56268062
www.abw.ee
info@abw.ee