Ehitusfoorum

Paisupaak hoiab rõhu stabiilsena. Paisupaagi rõhku saab reguleerida selle otsas olevast ventiilist. Sinna saab tavalise ratta (auto) pumbaga õhku lisades selle rõhku tõsta või siis õhku välja lastes rõhku langetada. Kui suruda süsteem rõhu alla (süsteemi poolt), siis paisupaagis olev membraan suureneb üleliigse rõhu all ja su süsteemi rõhk on ikka 2 bar-i. Kui rõhk liiga palju langeb, siis membraan tõmbub kokku ja enam ei stabiliseeri rõhku. Siis ei aitaka paisupaaki õhu lisamine. See rõhu muutumine (seieri pendeldamine) tuligi sellest, et süsteemi rõhk oli madalam, kui paisupaagi nö kapasiteet.

Reevo kirjutas:Lugesin seda foorumit ja ei saa mitte aru kuidas saab olla rahul selliste küttekuludega oman ka 200m2 maja ja maasoojuspump on juba töötanud tänasega 14 kuud ning kogu el arve koos välisvalgustusega pole ületanud kunagi 1400,. seegi oli enda süül sest proovisin erinevaid varjante. Muidu maksan ca 1000.- talvel kui õues on sellised külmad nagu siin dets. ja jaan. on.
Ühesõnaga soojustage maja ära või võtke ühendust ehitajaga kes olukorra parandab.
Ja muide et jutt jama poleks see kõik on tõestatav skeptikutele sest olen ise passiivmajade ehitajui oleks a ja need tasuvad ennast vägagi ära,isegi kui läenu võtate ja maksate kuuliisingut+el arvet tuleb soodsam rääkimata vent agregaadi pigaldusest lisaks.
Aga proovige ikka olla rõõmsad

Omal ei ole olnud küll maakütte kogemust, kuid vaist ütleb, et maakütte "rõõmud" algavad kütteperioodi teisel poolel ehk siis, kui maa ei anna enam piisavalt energiat. Ootan huviga maakütte omanike veebruari-märtsi elektriarveid. Eks see talv on olnud ka nagu viimasele ajale kohane - alla -10 pole temperatuur suurt langenud. Kui oleks (vist oli aasta 2003, kui oli kuu aega -20), eks siis paista. Aga eks küttekulude arvestamisel-arvutamisel ei saa jääda pidama vaid hetke kuludega - arvestada tuleb ka investeeringuid - inesteeringute laenu-%.

Jaanuaris läks kogumajale 1500 sellest küttele 1050.- ja ma vahetasin nüüd ka küttepaketi ringi sest ennem oli küttepakett ja nüüd valisin kodu4 sest sellega hoian ca 100.- kuupealt veel kokku. Kütan 200m2-it.

Aleks kirjutas: Ootan huviga maakütte omanike veebruari-märtsi elektriarveid.

jaanuar: 1499; 1663 kWh
veebruar: 1497; 1371 kWh
märts: 1282; 1343 kWh

Aastad 2007 ja 2008, kogu 161 m2 maja energiatarvidus.

Kasutaja 1234 kirjutas:Paisupaak hoiab rõhu stabiilsena. Paisupaagi rõhku saab reguleerida selle otsas olevast ventiilist. Sinna saab tavalise ratta (auto) pumbaga õhku lisades selle rõhku tõsta või siis õhku välja lastes rõhku langetada. Kui suruda süsteem rõhu alla (süsteemi poolt), siis paisupaagis olev membraan suureneb üleliigse rõhu all ja su süsteemi rõhk on ikka 2 bar-i. Kui rõhk liiga palju langeb, siis membraan tõmbub kokku ja enam ei stabiliseeri rõhku. Siis ei aitaka paisupaaki õhu lisamine. See rõhu muutumine (seieri pendeldamine) tuligi sellest, et süsteemi rõhk oli madalam, kui paisupaagi nö kapasiteet.

Aga nagu mainisin, et peale uuesti survestamist rõhk enam ei mängi, vaid on kukkunud 2,2 pealt natu alla 2,0. Ja just avariiklapi torust on tilkunud ligi cm jagu välja toru all olevasse kopsikusse. Seega saab vist süüdistada avariiklapi vedru ja tihendit. Algul arvasin, et kuskil süsteemis leke, aga siis oleks rõhk ju hetkega maha kukkunud ja märga loiku ka ei leidnud:). Kui nii vaikselt väheneb, siis ilmselt kas süsteemi jäänud õhu väljumisel, avariiklapi või paisupaagi tõttu. Eks sügisel järgmine hooldus, puhastatakse seguklappi, lasen need asjad ka välja vahetada. Ehk saab siis rahu:)

Oskab keegi ehk öelda ,mitu kWh soojusenergiat väljastab ioonküttekatel,kui ta on tarvitanud 1 kWh elektrienergiat?

Ioonkatla sääst on tavalise elektritenniga võrreldes alla 1%. Sellele küsimusele andis sellise vastuse TTÜ, kui meil oli seal koolitus.

Tavaliselt on elektrikütte kasutegur 100%, kui voolumõõtja asub hoones sees, ehk 1kWh elektrienergiat võrdub 1kWh soojusenergiat. Ioonkatla kasutegur ei saa olla mitte kuidagi üle 100%. Pigem on see sama, mis tavalise elektrikütte puhul. Vahe saab olla VÄGA väike.

Mina olen jätkuvalt seisukohal,et ioonküte on täiesti MÕTTETU.
Ioonküttele on palju parem alternatiiv otsese elektrikütte näol.Kas siis põrandaküte (kaabliga),elektriradikad,salvestusega elektriradikad.
Kui tegemist on suurte ja avatud ruumidega,siis soovitan kaaluda ka õhk-õhk soojuspumpa.
Siiani ei ole ma veel juhtunud lugema mitte ühtegi tõsiselt võetavat argumenti selle kohta,mille poolest (kui hind välja arvata) on ioonküte parem näiteks tavalisest elektriküttest või otse elektriga (TEN) köetavast süsteemist.

Tenniga süsteem on ju tunduvalt odavam, kui ioonküttekatel. ...ja töökindlam.

...ja TENiga saab kütta öösel akupaaki.

ioonküttekatlaga saab ka kütta akupaaki öösel. kütmisel elektriga on nagunii odavam kütta öösel, see pole mingi Newtoni avastus. isegi ilma akupaagita. soojusenergia seisukohalt ei ole tõesti ioonkatlal mingit eelist. küsimus on tehnoloogias. ma olen kuskilt lugenud, et kui TEN-iga kütta, siis võib tekkida tennide pinnale katlakivi, sest kütmine on ju suht intensiivne tegevus. sellega seoses hakkab TENi pinnal vesi kiiresti keema, samas kaugemal jääb vee temperatuur aga madalamaks, mistõttu "kulub" TEN kiiremini aga ioonkatla puhul jaotub teperatuur ühtlasemalt, kuna takistina kasutatakse vedelikku ennast ehk TENi puhul köetakse temperatuuriga soojuskandjat ja ioonkütte puhul on soojuskandja ise takisti.

Ints kirjutas:Mina olen jätkuvalt seisukohal,et ioonküte on täiesti MÕTTETU.

INTSile tahaks öelda, et osad peavad elama selle ioonküttega ja võtma sellest maksimumi. nii et aidakem neil seda teha.

Priit Pärn kirjutas:Tenniga süsteem on ju tunduvalt odavam, kui ioonküttekatel. ...ja töökindlam.

süsteemi tundes, ei tohiks tegelikult olla vahet, kumba kasutada. see 1% jutt on pigem reklaamimaiguline.

süsteemi tundes, ei tohiks tegelikult olla vahet, kumba kasutada. see 1% jutt on pigem reklaamimaiguline

Vahe on alginvesteeringus.Muud ei midagi.TENiga süsteem on lihtsalt oluliselt odavam.

Ints kirjutas:

süsteemi tundes, ei tohiks tegelikult olla vahet, kumba kasutada. see 1% jutt on pigem reklaamimaiguline

Vahe on alginvesteeringus.Muud ei midagi.TENiga süsteem on lihtsalt oluliselt odavam.

küll need ioonkatelde hinnad ka langevad, kui inimesed avastavad et polegi vahet ökonoomsuses ja ekspluatatsioonikuludes. ma muidugi ei tea, kui tihti tuleks neid TENe vahetada, sest kuumus tekitab ju katlakivi ja katlakiviga kaetud TEN kulutab rohkem elektrit 1 kW soojusenergia tootmiseks.

Külaline kirjutas:... katlakiviga kaetud TEN kulutab rohkem elektrit 1 kW soojusenergia tootmiseks.

Kas keegi oskab ka põhjendada viimast väidet, arvestades et tegemist on kinnise süsteemiga (soojuseks muudetud energial ei ole kuhugi mujale minna kui vette- minu arvamus). Samamoodi on tõesti väidetud ka mitmes autoriteetses allikas (kahjuks ilma selgitusteta).

Külaline Kirjutas:... katlakiviga kaetud TEN kulutab rohkem elektrit 1 kWh soojusenergia tootmiseks.

Samaugune müüt kui perpetum mobile (tüüpiline ioonkatla reklaamtekst väidab katelt seda justkui olevat).
Ise väidan: ei kuluta.

Kõigile otse elektriga ja ioonkütte kasutajatele lohutuseks siis niipalju,
et kogu terbitud elekter maja sees muutub soojuseks maja see!
Kuid 1=1 ja siin sellest üle ega ümber ei saa. Paremaks saab muuta ainult maja soojapidavust!

Kalvis kirjutas:

Külaline Kirjutas:... katlakiviga kaetud TEN kulutab rohkem elektrit 1 kWh soojusenergia tootmiseks.

Samaugune müüt kui perpetum mobile (tüüpiline ioonkatla reklaamtekst väidab katelt seda justkui olevat).
Ise väidan: ei kuluta.

nohjah, tegelikult kui aus olla siis tõepoolest ei kuluta. oma kaitseks saan öelda et lihtsalt see soojus jõuab aeglasemalt köetavasse vette, kuna peab läbima mineraalidest moodustunud kõva moodustise. siit see tehnoloogiline erinevus, et ioonkütte puhul tekib soojus selles samas vees, mida tavalise elektri kütte puhul kütab TEN. ja kuna ükski maja pole absoluutselt soojapidav, siis võib juhtuda et kütmise kiirusel võib teatud olukordades olla oluline roll. majast ja küttesüsteemist rääkides ei saa sugugi rääkida kui suletud süsteemist. mõnel asub küttesüsteem katlaruumis, aga kui keegi väidab et katlast katlaruumi ei "pudene" sooja siis ta tuututab ka natuke. hea on kui katlaruum asub köetavate ruumide all, sest soe liigub ikka reeglina ülespoole, aga kui vahel on ka vahelaed jne, siis liigub soe mööda külmasidasid ka horisontaalsuunas ja üldse mitte ruumidesse kuhu peab.

Kiirustage härrased! http://www.varad.ee/et/vallasvara/kuulutus-nr-884599

KõikOnRahul kirjutas:Kiirustage härrased! http://www.varad.ee/et/vallasvara/kuulutus-nr-884599

väga hea iroonia on täiesti kohane.

Külaline 1234 kirjutas:

KõikOnRahul kirjutas:Kiirustage härrased! http://www.varad.ee/et/vallasvara/kuulutus-nr-884599

väga hea iroonia on täiesti kohane.

Kuigi sel joonisel olev asi pole ioonkatel on see suht teravmeelne auruküttesüsteem näiteks suvila või garaazi (ajutise kasutusega hoonete) kütteks kus on all kelder katla jaoks.
Kuna radiaatorit läbib aur siis kuumenevad need üle 100C (radiaatoritele langenud tolm hakkab vastikult kärssama) ja kui vahepeal pole vaja kütta ning ruumides langeb temperatuur alla 0C ei külmu küttesüsteem ära kuna vesi jookseb alla katlasse.

Tere. mul on 2006,a,enne talve paigaldatud Leidi L 15kW ioonkatel kütmas 240m2 2k puitmaja. el. kulu2008 ja 2009 aastatel 33000-35000kWh. Firma Leidi Consult OÜ väidab, et see el. kulu on normaalne mida siin foorumit lugedes loeks ebanormaalselt suureks? telf.53485856.

P.s kus on ja mis laborid mõõdavad reagendi elektrijuhtivust nt. Harjumaal v. Tallinnas?

Eespoolt ei lugenud? Pikalt ja laialt heietatud miks on ioonküttel suur elektriarve.

olav2010 kirjutas:Tere. mul on 2006,a,enne talve paigaldatud Leidi L 15kW ioonkatel kütmas 240m2 2k puitmaja. el. kulu2008 ja 2009 aastatel 33000-35000kWh. Firma Leidi Consult OÜ väidab, et see el. kulu on normaalne mida siin foorumit lugedes loeks ebanormaalselt suureks? telf.53485856.

Ega see foorum ju tea millises majas elad ja kuidas sul see soojustatud. Miks sa otsid viga küttesüsteemist?

Tere. küttesüsteemi torustikud said paigaldatud 2. korruse seintes ja põrandas soojaisolatsiooni taha. kuna ehitaja pani need enne 2 korruse seinte ja põranda soojustamist selliselt. maja on 1. korrusel püstpalk ja teine korrus tollise lauaga sein peal plastvooder. reagentvedelik 200mikropsiidcm ehitaja toodud nõu peal. kui palusin mõõta selle elektrijuhtivust sai müügimees väga kurjaks? 2.korrusel uued plastaknad, seinad soojustatud vahtplastiga ja cüprok peal. põrandas puistevill, kuid torustikud kulgevad mööda räästa ja põranda lõikejoont.