Ehitusfoorum

Tere. Enne on vaja pangaks saada, kes siis kogu foorumirahva raha pöördesse paneb ja endale olematu omakapitaliga 2 % taskusse paneb. Mina tahan ka. Lugupidamisega. alar Piirfled

2100€ ja 17KWh on hea hind. Kui sul on 15KW paneele siis nagunii sul tulevad elektri arved miinusega.

"Valmisolekutasu aitab hoida võrguteenuse hinda võimalikult madalal


Suurema muudatusena rakendub alates järgmisest aastast võrgu valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit ei ole tarbitud või on seda tehtud aasta jooksul vähem kui 250 kWh. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017.aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Valmisolekutasu eesmärk on hoida teenuse hind mõistlikuna ka pikemas plaanis. Täna on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada. Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks enam kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks ligikaudu 16 miljonit eurot.

Valmisolekutasu kaasab kliendi läbi mõtlema, kas ja millise tugevusega võrguühendust tal on vaja. Juhul, kui klient näeb võrguühendusel väärtust, on põhjendatud selle valmisoleku hoidmisse ka teatud määral panustada. „Püsitasu aitab aru saada, millises osas võrk enam kellelegi väärtust ei loo ja alles jätta see, mis on klientidele oluline. Nii ei pea me tegema ebamõistlikke kulutusi ja saame töökindlust kasvatada klientidele vajalikel liinidel,” rääkis Mere."
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/el ... 0#cxrecs_s

Tundub mõistlik.

Seda oli arvata.
Tuleb teha Tarbimiskoha elektri väljalülitamine mõõtepunktis 44,06 €, elab üle.

250 kWh maksab umbes 30 €.
Palju see valmisolekutasu saab olema ?

Kui mul 10 kWh puudu jääb, siis panen jõulukuusele võimsamad pirnid....

samas ju absurd, kui minu tarbimiskoht on tiheasustusega alal ja tarbib vähem , valmisoleks on olemas sõltumatult minu tarbimisest ja alates krundi piirist ei ole ju nende kulu

kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus.

ja tahaks näha kuidas need kulud teiste klientide kuludest eraldatakse ja tagasi arveldatakse

Tagasi ei arveldata sul midagi. See toodi põhjuseks, et hinda langetada aga neil ei muutu midagi. Käive jääb samaks.

kui tullakse välja argumendiga "kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus", siis ütleb selle loogika, et peale muudatuste rakendamist peab selle võrra vähenema teiste klientide võrgutasu. kui see ei vähene, siis on tegu litsalt järjekordse lüpsiskeemiga. oletame kui need 0-kliendid paljud oma lepingu lõpetavad, kuid mõned siiski tasu maksmise variandi valivad, siis tuleb ju liine jätkuvalt töös hoida ja surve maksjatele suureneb veelgi. edu tühimaksmisel!

Elektrienergia kogumaksumusest u. pool on elekter ise ja teine pool on võrgutasu. Huvitav kumb osa tegelikult nö. omahinna poolest odavam ja siis kummaga rohkem kasumit kokku aetakse?

Külaline kirjutas:Elektrienergia kogumaksumusest u. pool on elekter ise ja teine pool on võrgutasu. Huvitav kumb osa tegelikult nö. omahinna poolest odavam ja siis kummaga rohkem kasumit kokku aetakse?

???
Need kaks raha makstakse ju erinevatele ettevõtetele... Vaata, milline neist kasumis ja milline kahjumis on

Seda muidugi, et erinevatele ettevõtetele. Mõtlengi et kas elektri tootmise või elektri edastamise tegevus on kasumlikum.

Tundub et elektri edastamine on kasulikum. Monopoli mängureeglite vastu on suht raske saada.

Siin võib filosofeerida ka teemal kumb on kasumlikum, kas tarbekaupade müük või nende Logistika ja transport

Elektrihinna reguleerib meil turg. Elektri logistika (võrgutasu) hind sõltub Infrastuktuuri käigushoidmise kuludest ning investeeringutest. Konkurentsiamet määreb selle kui suur kopikas jääb võrgufirmale kätte.
Ning kuna nad nüüd avastasid, et võrgukaod ja muud kulud on vähenenud, siis tuleb võrguettevõttel hinda langetada 6,7%. Kaugloetavatele arvestidele üleminek on samuti möödas, see muudab ka kindlasti teenuse osutamist odavamaks/efektiivsemaks teenuse pakkujale.

Elektri mitte kasutamise tasu aastas 36-60€
See on nagu prügiveotühisõidumaks, mis on kohustuslik.
Loodame, et elektrit kohustuslikuks ei tehta.

Külaline kirjutas:Seda muidugi, et erinevatele ettevõtetele. Mõtlengi et kas elektri tootmise või elektri edastamise tegevus on kasumlikum.

Riigi poolt vaadates vahet pole, peaasi et käibekas ja dividendid riigikassasse laekuksid.
Mida rohkem seda parem SKP´le.
Vanarahva tarkuse järgi on kasulikum olla kraani juures, mitte pumba juures. (Kes gaasivõrgu omanik on?)
Elukogenud inimesed peaks teadma, et kõige rohkem saab teenida "häda" pealt, kui "häda" käes siis saab raha küsida. Tuleb ainult "häda" tekitada. (Vaadake või hambaravi ideoloogiat.)

Lauri234 kirjutas:Elektri mitte kasutamise tasu aastas 36-60€
See on nagu prügiveotühisõidumaks, mis on kohustuslik.
Loodame, et elektrit kohustuslikuks ei tehta.

Kraani juures olija nälga ei jää.
See on selge käsk, et elektrit kokkuhoida on hea aga üle ei maksa pingutada.
ping

Värskemaid uudiseid kah.
Riik kasutab jõupositsiooni ära seaduse kujundamisel.
http://majandus24.postimees.ee/4015605/ ... jundamisel
http://majandus24.postimees.ee/4015593/ ... -tellijaks

Tulge nüüd mõistusele ja 21. sajandisse, elektri hinda ei määra mingi turg, vaid see kuidas müüjad on omavahel vaikimisi kokku leppinud.

Kartelli kokkulepe ? Vaevalt.

elektrispetz kirjutas:Tulge nüüd mõistusele ja 21. sajandisse, elektri hinda ei määra mingi turg, vaid see kuidas müüjad on omavahel vaikimisi kokku leppinud.

põhimõtteliselt jah ... see kokkulepe sünnib börsil. Vahel lepitakse seal nii kokku, et Taanis on hind negatiivne... Lõuna-Rootsis on kah mõnikord negatiivne olnud...

Külaline kirjutas:

elektrispetz kirjutas:Tulge nüüd mõistusele ja 21. sajandisse, elektri hinda ei määra mingi turg, vaid see kuidas müüjad on omavahel vaikimisi kokku leppinud.

põhimõtteliselt jah ... see kokkulepe sünnib börsil. Vahel lepitakse seal nii kokku, et Taanis on hind negatiivne... Lõuna-Rootsis on kah mõnikord negatiivne olnud...

Ikka "turg" määrab.
Aga väike lõpptarbija ei kuulu sellesse seltskonda kes hinnas kokkulepivad.
Kliendil on 1 õigus ja 1 kohustus: Raha maksta ja mitte mökitada.
(Võidab see kes oskab kildudest suurema pildi kokku panna ja on ees massi käitumisest.)
ping

Hetkel Nordpooli koguvõimsus 60 GW kandis. Hüdro sellest 32 GW. Külmal päeval oli kokku 70 GW. Hüdro oli siis 38 GW. Tuulegenekaid hetkel töös 5 GW võimsusega - maksimaalselt olen vist 11GW näinud.
Samas veevarud pigem 10 % alla keskmise.

10 GW PV võimsust juurde panna ei tohiks võrgule miski problem olla ? Teine 10 veel tuult juurde?
Taanis on sellel nädalal 7.5 kW -ne mikrojaam andnud juba 30 kWh päevas. Meil peab veel märtsi alguseni vist ootama, et selliseid numbreid saada. Aga siis saab vajalikku reguleerimishüdrot kokku hoidma hakata.

Põhimõtteliselt ei tohiks PV paneelide lisamisega enne probleeme tekkida, kui päevane elektri hind hakkab öisest odavamaks kukkuma...

Külaline kirjutas: Taanis on sellel nädalal 7.5 kW -ne mikrojaam andnud juba 30 kWh päevas. Meil peab veel märtsi alguseni vist ootama, et selliseid numbreid saada. Aga siis saab vajalikku reguleerimishüdrot kokku hoidma hakata.

Põhimõtteliselt ei tohiks PV paneelide lisamisega enne probleeme tekkida, kui päevane elektri hind hakkab öisest odavamaks kukkuma...

Mul seadme tootluse kohta hetkel andmeid pole käepärast aga näen et 14.02 Tallinnas 7,9kW seadmega majapidamises on ülejäänud ja võrku müüdud 25kWh.
ping

Külaline kirjutas:on ülejäänud ja võrku müüdud 25kWh

Aga kui palju samal ajal on sisse ostetud?

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:on ülejäänud ja võrku müüdud 25kWh

Aga kui palju samal ajal on sisse ostetud?

Kas samal ajal kui tootmine oli või samal ööpäeval?
Tootmise ajal sisse tuli 2,3kWh. Kasutuses 2x3,6kW 1F inverterit 2 faasi peal. Praeguse päikse nurgaga tuleb üle 2,5kW faasi kohta.
ping