Ehitusfoorum

rokikalt õige märkus. Nagu siit näha, siis leidus keegi, kes julges projekti eest 24KEUR küsida ja ka sai. Lisaks leidus keegi veelgi julgem, kes küsis kahe auto varikatuse ja panipaikade eest 42KEUR ja sai selle ka?
Kui nüüd natuke arvutustesse süübida, siis tekivad järgmised tähelepanekud:
1. minul kulus 2012 aastal kütte(+soe vesi) peale ~1300€ (arvutatud aasta lõpu gaasi hinna järgi - ei viitsi arveid otsida). Antudb passiivmajas (väiksem, garaažita) võidaks aastaga 1100€. Seejuures pange tähele - võrdlus käib gaasiküttega - see on suhteliselt kalli kWh hinnaga kütteviis!
2. Antud maja ehitus maksis 449 000(kogukulu)-114 816(krunt)=334 184€. Ma usun, et leiab piisavalt pakkujaid, kes ehitaksid analoogse "tavamaja" 200 000€ eest (1176€/m2). Vahe: 134 184€.
3. Ülesanne - kui palju aastaid kulub, et antud vahe energiakokkuhoiu näol tagasi teenida? Isegi, kui võtta maha arendaja kasum (heldelt: 20% ehituskulust=67KEUR), jääb vahe endiselt üüratuks ja "tasuvus" küsitavaks.

2korda2 kirjutas:rokikalt õige märkus. Nagu siit näha, siis leidus keegi, kes julges projekti eest 24KEUR küsida ja ka sai. Lisaks leidus keegi veelgi julgem, kes küsis kahe auto varikatuse ja panipaikade eest 42KEUR ja sai selle ka?
Kui nüüd natuke arvutustesse süübida, siis tekivad järgmised tähelepanekud:
1. minul kulus 2012 aastal kütte(+soe vesi) peale ~1300€ (arvutatud aasta lõpu gaasi hinna järgi - ei viitsi arveid otsida). Antudb passiivmajas (väiksem, garaažita) võidaks aastaga 1100€. Seejuures pange tähele - võrdlus käib gaasiküttega - see on suhteliselt kalli kWh hinnaga kütteviis!
2. Antud maja ehitus maksis 449 000(kogukulu)-114 816(krunt)=334 184€. Ma usun, et leiab piisavalt pakkujaid, kes ehitaksid analoogse "tavamaja" 200 000€ eest (1176€/m2). Vahe: 134 184€.
3. Ülesanne - kui palju aastaid kulub, et antud vahe energiakokkuhoiu näol tagasi teenida? Isegi, kui võtta maha arendaja kasum (heldelt: 20% ehituskulust=67KEUR), jääb vahe endiselt üüratuks ja "tasuvus" küsitavaks.

Tuleb ehitaja kasumit niipalju suurendada, et nn tasuvuses ei tekkiks küsitavusi.
Arvutada oskava tulevase kliendi seisukohalt on sisuliselt väljareklaamitud muljetavaldavale kulude kokkuhoiule, saavutatud täpselt vastupidine efekt. Mis siis veel plusspoolele alles jääks? Emotsioon!?

Ja veel üks arvamus selle maja kohta
"Marek Strandberg Mnjaa... see 200 tuhane eurone hinnavahe võimaldab suuri küttekulusid katta tervelt 100 aasta jooksul. Säästliku ehitamise võti on selles, et saavutada maja hind, mis pole üle 5% kallim tavamajast kuid mille energiakulutused on kordi väiksemad tavamajast."

Strandbergile jääb hetkel vaid kaasa noogutada.

Tahaks täitsa näha inimest kes on sealse krundi eest nõus sellist hinda maksma. https://maps.google.ee/maps?q=Leppneeme ... CCwQ8gEwAA
Väidetavalt vaade merele ...
... aga samas saab lugeda "Maja on projekteeritud kõrgele krundile, sisehoov on avatud lõunasse ja kaitstud jahedate meretuulte eest."

Hoone ehitushind alla 1600 €/m2 kohta ei olegi teatud kontekstis väga palju, kui seal sees on ka kvaliteetne viimistlus. Mulle pakkus sama seltskond sama m2 hinda majakarbi eest koos tehnoseadmetega aga ilma viimistluseta. Pinda vähem kah (üldukulud suuremad) aga siiski ...
Projekt oli endal olemas ja 24 kilo selle eest ei maksnud. Selle pakutava maja projekteerijate nimesid vaadates on tegmist kõrgema elatustasmega riigi kodanikega, nii et Eesti keskmisest projekteerimise hinnast ei maksagi unistada. Aga autode varjualuse eest küsitav 42 k€ on ikka tase omaette ... Ju on sellel eraldi projekt ja sellest ka "pisut" kõrgem hind
Eestis saaks sarnase passiiv-/madalaenergiamaja projekti (konstruktiivne osa TP, ülejäänud PP, sh eriosad) kätte ca 6-7 k€ ja seda ennast tõestanud büroolt/arhtektilt/inseneridelt. Ka see ei ole just odav hinda aga võrreldes antud hinnaga ikka "säästu" oma.

Eks sellise maja ostmine saabki olla ainult emotsioonidel põhinev otsus olukorras, kus majanduslik pool tegelikult rolli ei mängi. Ehk emotsioon tekib näilise kokkuhoiu, mõistliku arhitektuurse lahenduse ja hea müügitöö koosmõjus. Realistliku ja tõepoolest ökonoomsusele suunatud mõttetegevuse tulemusena ei ole küll võimalik selle maja ostuni jõuda.
Aga müts maha tegijate ärivaistu ees, kui maja maha müüakse ja küsitava hinnaga (kokkuvõtvalt pea 2400 €/neto m2 kohta). Isiklikult ei pea krundi asukohta eriti heaks aga küllap on neid, kellele Viimsi kaugem nurk, maantee lähedus ja väike krunt (ikkagi linnast väljas) on positiivsed argumendid.

Sellise hinna eest ei ole väga keeruline lasta endale ehtne passiivmaja ehitada, aga mis sellest tolku, kui lõppkokkuvõttes on see selge raha tuulde loopimine, ajuvabadus ja veel ilma luksuseta. Isegi Sakslased naeravad selle m2 hinna välja. Hoopis olulisem on see, kui tavamaja hinnavahemik on 1000-1400€/m2, siis miks ei pakuta sellest 10% kallimaid passiivmaju? Siis võiks hakata rääkima ilma emotsioonideta kokkuhoiust, säästmisest, tasuvusest ja passiivmaja ideoloogiast.
Samas on arusaadava, et selles uues äris kombatakse piire, kui kallilt saab nime passiivmaja ullikestele müüa

Uudishimust panin KV-s hinnaks 450 000 € ja vaatasin mis maju selle raha eest müügis on. Päris kirju, silma jäi paar kuulutust http://www.kv.ee/2019397 http://www.kv.ee/2042008

Tere!
Tõesti ei viitsi oma neid paariaasta taguseid skeptilisi ennustusi hinna suhtes passiivmajade teemast välja otsida, aga tundub, et kõikse jutt 5-10% hinnavahest tundub olevat ikkagi üks suur BS!
PS! Mis teha, olen juba selline kahtleja aeg-ajalt!
PS! Küsida tuleb täpselt nii palju, et natuke on juba piinlik, aga häbi veel ei ole!
Või äkki see häbi kinnisvaraärimeeste puhul ei kehti?

Praeguse seisuga on "passiivmaja" ülima erilisuse märk.
Selle hinnakujundus on nagu kosmoseturismi hinnakujundus.

Urmas kirjutas:Tõesti ei viitsi oma neid paariaasta taguseid skeptilisi ennustusi hinna suhtes passiivmajade teemast välja otsida, aga tundub, et kõikse jutt 5-10% hinnavahest tundub olevat ikkagi üks suur BS!

Nagu minagi ei viitsi otsida oma vanu vastuväiteid et müügihinnal ja ehitushinnal ei pruugi olla suurt ühist.
Aga loomulikult kui sellise hinnaga ostetakse ...

rokikas kirjutas:

Urmas kirjutas:Tõesti ei viitsi oma neid paariaasta taguseid skeptilisi ennustusi hinna suhtes passiivmajade teemast välja otsida, aga tundub, et kõikse jutt 5-10% hinnavahest tundub olevat ikkagi üks suur BS!

Nagu minagi ei viitsi otsida oma vanu vastuväiteid et müügihinnal ja ehitushinnal ei pruugi olla suurt ühist.
Aga loomulikult kui sellise hinnaga ostetakse ...

Samas leidub firmasid, kes julgevad selliseid hindu välja pakkuda, mis pole kosmosest ja vaevalt nad nüüd seda ilusate silmade eest teevad
http://www.elumaja.ee/maja/hind
http://www.monaro.ee/superpakkumine

Soojustatud lengiga aknad
http://www.pazen-technik.de/en/home/

Tähelepanu tuleb ainult hoolega pöörata millest üldse räägitakse. Näiteks Monaro täpsustab "Passiivmaja – meie käsitleme passiivmajana maja, mille koguenergia tarve on alla 100 kw/h/m2 kohta aastas".

rokikas kirjutas:Tähelepanu tuleb ainult hoolega pöörata millest üldse räägitakse. Näiteks Monaro täpsustab "Passiivmaja – meie käsitleme passiivmajana maja, mille koguenergia tarve on alla 100 kw/h/m2 kohta aastas".

See on siis veel parem, kui nn norm ette näeb.

Hinnas on juba nii kiiresti muutusi toimunud
http://korralikmaja.blogspot.com/p/hinn ... sioon.html

Ennem kui see "parem kui norm" lahti pole kirjutatud ma sellese eriti ei usuks.
Tegelikult on päris kummaline kui iga müüja hakkaks mingeid omi norme kehtestama milline just passiivmaja olema peaks.

Jäi silma http://umweltmanagement.oeko-pro.de/lei ... tnisch.pdf

09.01.2013 hakkab Eestis kehtima uus energiamäärus ja seal pole passivmajast sõnagi
Tulge maa peale tagasi ja rääkige asjast.

Millisest?

powerman kirjutas:09.01.2013 hakkab Eestis kehtima uus energiamäärus ja seal pole passivmajast sõnagi
Tulge maa peale tagasi ja rääkige asjast.

Powerman räägib sellest uuest VV määrusest nr.68: Energiatõhususe miinimumnõuded.
Selle järgi on täna olemas:
§ 6. Madalenergiahoone

(1) Madalenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvenergiaallikast.
(2) Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) väikeelamutes 120 kWh/(m2 a);
jne

NING

§ 7. Liginullenergiahoone

(1) Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhusarv on suurem kui 0 kWh/(m2 a), kuid mitte suurem kui käesolevas paragrahvis sätestatud piirväärtus.
(2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) väikeelamutes 50 kWh/(m2 a);
jne

JA

§ 8. Netonullenergiahoone

Netonullenergiahoone on hoone, mille energiatõhususarv on 0 kWh/(m2 a). Netonullenergiahoonesse võidakse hankida tarnitud energiat, kui see kompenseeritakse eksporditud energiaga.

Passiivne võib olla näiteks pederast.

Vajutasin ennist vale nuppu aga vist mõtles rokikas peamiselt seda paragrahvi, mille sõnastus on Eesti kliimale ja reaalsetele majadele kohaseks viidud ja ei anna suvalisel ametnikul õigust ise omale maja projekteerivat inimest suvaliselt peedistada:
§ 12. Nõuded välispiiretele

(1) Hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

(2) Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirde soojusläbivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojusläbivusega avatäidete puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega.

(3) Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Elamute välispiirete valikul võib esmase lähenemisena lähtuda järgmistest väärtustest:
1) välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2·K);
2) katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2·K);
3) akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2·K),kusjuures lõplikud valikud tuleb teha, lähtudes hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.
jne

Enam ei saa ametnikuke ega ka "ärimehest" ehitus"spetsialist" mõtlevale tellijale lolli juttu "määruse raudsetest nõuetest" ajada ja kõnealuseid ulmesummasid küsida. Me ju saame aru, mida ka kunagi püüti mõelda vanade määratlustega aga unustati ära Eesti asukoht, meie iniemste ostuvõime ja ka reaalne vajadus iseenda elamise ehitamisel hullunult suvalisi numbreid järgida.

http://www.rakentaja.fi/?nro=3/13&vlart ... ampaign=VL
http://www.rakentaja.fi/artikkelit/9986 ... oittaa.htm
Ega ma midagi öelda ei tahtnud Arvasin, et äkki mõni pole lugenud, kuulanud.

kaminahi kirjutas:Ega ma midagi öelda ei tahtnud

Olen minagi loobunud.
Selliste mõtteavalduste

Skeptik kirjutas:Passiivne võib olla näiteks pederast.

peale ei olegi nagu midagi lisada. Kui see nüüdsete "külaliste" tase ja huviala siis .... jõudu.

kaminahi kirjutas:http://www.rakentaja.fi/?nro=3/13&vlart ... ampaign=VL
http://www.rakentaja.fi/artikkelit/9986 ... oittaa.htm
Ega ma midagi öelda ei tahtnud Arvasin, et äkki mõni pole lugenud, kuulanud.

Seinad lähevad järjest õhemaks ja soojemaks ja elad fooliumi sees nagu saunas

Kel huvi ja võimalust võiks Helsingisse "Rakenna & Remontoi" (ehita ja remondi) messile põigata.
http://www.rakentaja.fi/tuoteinfo/TM_57 ... montoi.htm
http://www.sanomapaino.fi/DIGIJULKAISU/ ... ontoi/#/1/
Üht teist huvitavat peaks ikka nägema.

Maja ehitus on käsil, loen seda teemat ja otsin mõistlikke kompromisse ehitusmaksumuse ja hilisemate kasutuskulude vahel. Tundub, et siin räägitakse kohati üksteisest mööda või erinevatest asjadest.

Üks koolkond (puristid?) teab, et passiivmaja on kallis ja tasuvusaeg pikk, ilma riigipoolse abita sel majanduslikku mõtet pole jne. Peetakse silmas 100% passiivmaja standarditele vastavat hoonet - väga väike energiatarve, küttesüsteemi pole jne. Ju neil on õigus. On põhjust kiruda meie ehitajaid-arendajaid, kes - passiivmaja mõiste peal liugu lasta püüdes - oma ilma sertifikaadita maju pakuvad. Aga seda tuleb pea igal elualal ette - on müügijutt ja on asjalikud argumendid ... kui on .

Teine koolkond siin vaatab minu arvates valdkonda natuke laiemalt ja püüab silma peal hoida kogu eneregiatõhusa ehituse alal toimuval. Vaatepunkt on kuidagi praktilisem või maalähedasem.

Teema on oma ~7 a tagasi pandud pealkirjast ammu välja kasvanud - käsitleb energiatõhusat ehitust laiemalt. Tubli on! Vahet pole, mis kassi nimi on, peaasi, et hiiri püüab. Kui passiivmaja ei ole meie kliimas mõttekas ... räägime siis rohkem sellest, mis _on_ mõttekas.

aero kirjutas:Maja ehitus on käsil, loen seda teemat ja otsin mõistlikke kompromisse ehitusmaksumuse ja hilisemate kasutuskulude vahel. Tundub, et siin räägitakse kohati üksteisest mööda või erinevatest asjadest.

Üks koolkond (puristid?) teab, et passiivmaja on kallis ja tasuvusaeg pikk, ilma riigipoolse abita sel majanduslikku mõtet pole jne. Peetakse silmas 100% passiivmaja standarditele vastavat hoonet - väga väike energiatarve, küttesüsteemi pole jne. Ju neil on õigus. On põhjust kiruda meie ehitajaid-arendajaid, kes - passiivmaja mõiste peal liugu lasta püüdes - oma ilma sertifikaadita maju pakuvad. Aga seda tuleb pea igal elualal ette - on müügijutt ja on asjalikud argumendid ... kui on .

Teine koolkond siin vaatab minu arvates valdkonda natuke laiemalt ja püüab silma peal hoida kogu eneregiatõhusa ehituse alal toimuval. Vaatepunkt on kuidagi praktilisem või maalähedasem.

Teema on oma ~7 a tagasi pandud pealkirjast ammu välja kasvanud - käsitleb energiatõhusat ehitust laiemalt. Tubli on! Vahet pole, mis kassi nimi on, peaasi, et hiiri püüab. Kui passiivmaja ei ole meie kliimas mõttekas ... räägime siis rohkem sellest, mis _on_ mõttekas.

Teema on tõesti auväärne ja kogunud hulga häid mõtteid ja linke ühte kohta kokku
Paberil on paljud asjad ilusad ja numbrid toredad, aga kui arvutamine läheb komakohtade peale, siis praktikas kipub see asi käest ära minema.
Mõtekas on ehitada võimalikult soojapidav ja õhutihe maja, mille kogu õhuvahetus toimub läbi soojustagastuse ventilatsiooni. Lihtne öelda, aga kust läheb see mõtekuse ja tasuvuse piir Eramaja puhul on see rohkem filosoofiline või usu küsimus, et millisest materjalist ja milline number peab tulema peale komakohta.

Lubatud kokkuhoid jäi soojustatud korteris tulemata
http://www.tartupostimees.ee/1111566/lu ... s-tulemata
Ja hulk toredaid kommentaare

Näiteks 2011. aasta detsembri küttearve oli 45 korteriga maja peale 3265 eurot, eelmisel aastal 2666 eurot, mis on vaid 20 protsenti väiksem. Oluline on siiski märkida, et kütteenergia hind (MWh) on vahepeal 13 protsenti tõusnud.

Lisame siia juurde ka "pisikese" asjaolu, et 2012 detsembris oli keskmise temp Tartus ligi 8 kraadi madalam, kui aasta varem.
Ametnike genereeritud jama paistab aga ka sealt silma:

Tallinna Tehnikaülikooli uuringu järgi tuleks jagada küttekulud ruutmeetrite peale nii, et 80 protsenti on üldosa ja 20 protsenti arvestite järgi. Sel juhul tekib aga küsimus, milleks üldse kalleid individuaalseid arvesteid vaja on? Jõesaare sõnul on see Kredexi nõue...