Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[new1]

Ikkagi tahaks näha huvi pärast tootmisandmeid kas mõne hoone fassaadile paigaldatud paneelidekompleksi kohta või siis püstiselt mingite paneelide niiöelda aiana ehitatud lahenduse osas. Suurem osa paneelidest istub hetkel ilmselt kenasti lumekihi all, samas hoone seinale siin need mõned päevad tagasi siranud päike täitsa mitmeid tunde siras päris eredalt, katusel asetsevale paneelile on see kaldenurk juba väga vale hetkel, seinal/aial asetsev jääks madala päikese tõttu suhtkoht ideaalselt pea 90 kraadise nurga alla hetkel.

[trebla]

Aastase tootluse suhtes on küsimus ikkagi vaid protsendis kui selleski.
Pilves ilmaga on minuarust parim kui paneelid on horisontaalselt, aga ka lumeta detsembris pole tulnud üle poole protsendi aastatoodangust.
Ja pole neid vertikaalseid siin ilmselt kellelgi.

Koige lihtsam oleks ise katsetada - üks mikroinverter ja üks paneel... aasta pärast on sul vastus käes...

[xxx111]

Kusjuures kasutajal new1 võib olla õigus
Vbl oleks hoopis tulusam mitte püüda max toodangut suvel vaid hoopis talvel

[new1]

Aastase tootluse suhtes on küsimus ikkagi vaid protsendis kui selleski.
Pilves ilmaga on minuarust parim kui paneelid on horisontaalselt, aga ka lumeta detsembris pole tulnud üle poole protsendi aastatoodangust.
Ja pole neid vertikaalseid siin ilmselt kellelgi.

Koige lihtsam oleks ise katsetada - üks mikroinverter ja üks paneel... aasta pärast on sul vastus käes...

Ei mul pole ei kahesuunalist liitumist ega head kohta kuhu see testpaneel paigaldada siin korteris . Aga kui kellegil nagunii olemas nii paneel kui mikroinverter ja raamilt keeruline maha saada seda pole, siis võiks selle testi ju üldise selguse osas ära teha. Kui suvel seal seinal mingi 30% toodangust kaotaks, see polekski ehk nii suur rahalise tootluse kadu(kui hind nagunii suht nullis, peaasi et omatoodang kaetud oleks sel hetkel vähemalt), kui talve jooksul mõned protsendid nulli asemel võidaks. Seda detsembris puhast paneeli taevasse vaadates ei saa justkui võrdlusbaasiks tuua, kuna päike käib nii madalalt sel ajal ja tingimused hoopis teised. Teatud külmadel päikeselistel ja pakaselistel hetkedel nagu mõned päevad tagasi olid võib mõne tunni jooksul saada selliseid päris kõrge hinna peal olevaid toodangupurtsakaid, mis võib rahaliselt päris mitme suvise hinna osas nulli ümber tiksuva päeva rahalise toodangu tuua.

[trebla]

Ühest toodangutipust pole ilma salvestuseta kasu, rohkem on kasu paljude paneelide vähesest aga pidevamast pilves ilmaga toodangust.
Ja ka üks paneel, 600 W ? täisvõimsusel 1 tunni jooksul homme ei ole rahapurtsakas vaid on 9,6 senti.

Mida rohkem paneele panna, seda suurema osa elektritarbest need talvekuudel katavad ja seda madalamaks kukub suvine hind. Viimane aga on seda ahvatlevam salvestuäri ajajatele...
Turg reguleerib...

https://www.pv-magazine.com/2023/12/04/ ... n-battery/

30 000 tsüklit 1x päevas teeb elueaks 82 aastat...

[new1]

Ühest toodangutipust pole ilma salvestuseta kasu, rohkem on kasu paljude paneelide vähesest aga pidevamast pilves ilmaga toodangust.

Mida rohkem paneele panna, seda suurema osa elektritarbest need talvekuudel katavad ja seda madalamaks kukub suvine hind. Viimane aga on seda ahvatlevam salvestuäri ajajatele...
Turg reguleerib...

https://www.pv-magazine.com/2023/12/04/ ... n-battery/

30 000 tsüklit 1x päevas teeb elueaks 82 aastat...

Seetõttu võibki mingi hetk tekkida selline olukord, kus suvisele toodangule üles ehitatud lahendus ei saagi enam suurt talvist katta, kuna lihtsalt suvel koguaeg hind nii madal ja suvel kõik toodavad. Tuleb neid tootmisi ju aina juurde ja juba praegu oli kohati päris nullis see hind. Siis võibki olla kokkuvõttes kavalam panna kogu see krempel püstisesse asendisse, aastas kaotad kokkuvõttes küll oletame et 30% toodangut, samas tootmise aeg jaotub ühtlasemalt ja midagi isegi talvekuudesse.

[xxx111]

Suve suurem toodang vs talve väiksem toodang ei tähenda absoluutselt max tulusust
See talve optimeeritud väiksem toodang võib osutuda tulusamaks kui suve suur toodang
Isegi ainuüksi siis kui talve toodang kataks vaid omatarbe või isegi siis kui täielikult ei kata omatarvet
See on konkreetselt "rehkenduse teema"
Ise leian, et new1 on õigel teel - ilma rehkendusteta muidugi läbi ei saa

[trebla]

Enamus entusiaste jätab tähelepanuta, et hoopis tarbimine pole stabiilne - vaid koosneb enamasti sekunditega mõõdetavatest impulssidest.

Stabiilseks elektrivarustuseks on vaja suurt süsteemi...
See tagab ka stabiilse hinna nii tarbijatele kui ka tootjatele.. ..ehk tekitab tootjatele huvi tootmisse investeerida..

[xxx111]

Tootmist korrigeeritakse vastavalt tarbimisele mitte vastupidi...

[trebla]

Tootmist korrigeeritakse vastavalt tarbimisele mitte vastupidi...

jah, kui tootmisvõimsus on keskmisest tarbimisest nii umbes 10 x üledimensioneeritud..

See väärettekujutus on loodud väiketarbijatele võimsa võrguliitumise näol...
Ja selle ekslikkus jõuab kohale kohe kui 2 kilovatise geneka abil püütakse näiteks 500 vatist veepumpa käivitada..

[ping]

Ikkagi tahaks näha huvi pärast tootmisandmeid kas mõne hoone fassaadile paigaldatud paneelidekompleksi kohta või siis püstiselt mingite paneelide niiöelda aiana ehitatud lahenduse osas. Suurem osa paneelidest istub hetkel ilmselt kenasti lumekihi all, samas hoone seinale siin need mõned päevad tagasi siranud päike täitsa mitmeid tunde siras päris eredalt, katusel asetsevale paneelile on see kaldenurk juba väga vale hetkel, seinal/aial asetsev jääks madala päikese tõttu suhtkoht ideaalselt pea 90 kraadise nurga alla hetkel.

See on väga mõistlik tähelepanek, millele ma tulin juba aastaid tagasi.
Eelmisel kevadel paigaldasin testimiseks esimese portsu püstiseid paneele ja sellel aastal teise komplekti lisaks (mille pildi ka siia panin), et püüda max hinda.
Praegu on mul 5 stringi kolmes eri suunas koguvõimsusega ca 15kW ja need kõik on talveks ühte 1F 3,6kW inverterit toitmas. (Maja põhiküte on mul sama ühe faasi peal.)
Kuna katusel olevad on lume all, siis mul ainult vertikaalsed põhiliselt toodavadki ja mul on olemas ka nende tootmise graafikud.
28.10.23 kattis lumi korralikult katuse ja sellest ajast, ehk Novembris on vertikaalsed paneelid tootnud mul ca 150kWh energiat ehk kui kasutada elektrit ainult olmes ja akut, siis saaks ledidega valguse, (ökonoomset)arvutit ja (ökonoomset)telekat kasutada. (Talvel ei pea külmik voolu tarvitama.)

[ping]

Täitsa tõsi ja lume all olevad paneelid toodavadki!
Katusel olevad ja praeguse 20-30cm paksuse lumekihiga kaetuna toodavad paneelid:
*) selge taevaga päikse käes kogunisti 1/350 paneelide nimivõimsusest.
*) pilvise taeva korral 1/550 paneelide nimivõimsusest.

Vau! Mis sa selle talvel PV-de poolt toodetud toodangu eest saadud rahaga tegema hakkad?

Enamus talvisest toodangust läheb otse soojapumpa ja selle arvelt väheneb võrgust võetav energiakogus.
Novembris läks omatarbeks ca 100kWh, sest mul on ka lumevabad, vertikaalsed paneelid tootmas.

[kunn24]

Maja soojuspump võtab talvel mõõduka külmaga võrgust 2- 6 kW- kui sellega rehkendad, siis see 100 kWh on olematu. Eeldusel, et ahjuga juurde ei küta.

[ping]

Niipalju kui mäletan on kasutaja ping väga konkreetselt määranud mis olid tema maja juures eesmärgid...
Samuti mäletan, et tema nõuetele vastavaid objekte turul ei leidunud ja ta pidi selle ise projekteerima
Lisaks oli üks põhilisi kriteeriume (kui olen asjast õigesti aru saanud), et energia kasutus kWh ekspluatatsioonis ja tootmine kWh aasta lõikes oleks miinimum nullis
Ja see eesmärk sai tal ka täidetud...
Ja niipalju kui mäletan siis nö tasuvusest pole kasutaja ping oma maja puhul rääkinud
ping parandab kui ma eksin...

Eesmärgiks oli mitte kWh kogus vaid et kWh koguhind oleks miinusmärgiga.
Praegusel hetkel ületab sellel aastal müüdud elektri kogus kolm korda tarbitud elektri koguse aga rahalise arvestuse võtan kokku Jaanuaris, kui on käes ka viimase kuu arved.
Hetkel paistab, et aasta jooksul tarbitud kogu (olme+küte) elektrihind tuleb mulle miinusmärgiga.

[ping]

Maja soojuspump võtab talvel mõõduka külmaga võrgust 2- 6 kW- kui sellega rehkendad, siis see 100 kWh on olematu.

Hetkel on väljas -8C ja toas +23C (1,3m kõrgusel) ja soojapumba wattmeeter näitab energiatarbeks 426W.
Soojapumba siseossa siseneva õhu temp on +22(põrandal) ja väljuv +37C.
1kW energiatarvet olen fikseerinud ainult hetketi, sulatustsükli alguses.

Sellest põhjamaises kliimas kütmiseks ehitatud Õ/Õ soojapumba mudelist olen siin juba korduvalt kirjutanud ja seepärast loobusin ka varem mul kasutusel olnud Õ/V pumbast, mis ka oli ettenähtud külmas kliimas kütmiseks.
Õ/V pumbast loobumine vähendas mul aastas tarbitavat energiakogust vist ca 1500kWh võrra.

Täiendus:
Hommikul, päiksetõusul oli välistemp -14C ja soojapumba voolutarve ca 750W juures,

[xxx111]

@ ping

Nagu mainisin: ping parandab kui eksin
Siiski ei puutu see tasuvusse

[xxx111]

@ trebla

Tootmise / tarbimise juures ei räägi ma paneelidest vaid üldisemalt

[vuuk]

...
Õ/V pumbast loobumine vähendas mul aastas tarbitavat energiakogust vist ca 1500kWh võrra.

Oletan, et erinevus tuleb mitte niivõrd soojuspumbast. Missugune on põranda soojustus? Õ/V kütab ilmselt põrandat? Osa soojust kadus põranda alla.

[trebla]

Praegusel hetkel ületab sellel aastal müüdud elektri kogus kolm korda tarbitud elektri koguse aga rahalise arvestuse võtan kokku Jaanuaris, kui on käes ka viimase kuu arved.

Rahalise arvestuse tegemisega pole vaja ennast vaevata, kui numbrite kokkulükkimise saab jätta energiamüüjale.
Arvestusperiood ei pea olema kalendriaasta, vaid võib olla ka kütteperiood (või jahutusperiood - sõltuvalt kliimavööndist, kus keegi asub) .

Lõpuks pole ju oluline elekter kui selline, ega hoone/kinnistu kui selline, vaid leibkonna/majandusüksuse energiatarbimine.
Kui valime sellise energiamüüja, kes pakub nii elektrit ja gaasi (miks mitte ka autolaadimist ?) ning selle peale ühist koondarvet, siis näeb igakuiselt, millises seisus sa perioodi lõikes oled.

[trebla]

..Ikkagi tahaks näha huvi pärast tootmisandmeid kas mõne hoone fassaadile paigaldatud paneelidekompleksi kohta või siis püstiselt mingite paneelide niiöelda aiana ehitatud lahenduse osas....

Mul on sulle pakkuda aastatootluse jaotus kaldu lõunasse asetatud paneelidega.

Jan 1 718
Vebr 5 338
Mär 10 011
Apr 10 191
Mai 14 102
Jun 14 589
Jul 10 175
Aug 13 203
Sept 9 689
Okt 8 552
nov 2 951
dets 1 424

kokku 101 943 kWh

Tegemist on 100 kWp paigaldisega(lihtne oma huvides numbreid jagada 2, 10 või kasvõi 100-ga), ja see asub Eestist 10° ekvaatori pool.
Täielikult avatud kohas (10 korruselise hoone katusel, varjavad hooned puuduvad, lund reeglina ei esine..)

Nagu näha 5 aasta statistikast - ka sellise paigaldise tootlikkus jaanuaris ja detsembris jääb alati alla 1,8 % oodatavast aastatootlusest (pigem 1,5 %, on olnud ka 1,1 % ), seega julgen öelda, et meie laiuskraadil ei õnnestu sul mitte miski nipiga detsembris/jaanuaris ka ühte protsenti välja meelitada.
Keskmiselt (!) - mõni erandlik selge jaanuar võib dekaadis juhtuda...

Samas ehkki minu elektriküttega majas oleks sellised 1400-1700 kWh kuunumbrid aastavahetusel teretulnud (selleks oleks Eestis vaja siis ehk 200+ kWp paigaldist), et saaks kuu lõikes kWh arvestuses tootmise/tarbimise isegi tasakaalu, siis tegelikkuses ise tarbida seda energiat kohe tootmishetkel tõenäoliselt nagunii ei suudaks, sest selleks oleks harvadel päikeselistel hetkedel vaja vast 100+ kilovatist kütteseadet?

Seega puht professionaalsest huvist saan ka ise ilmselt püüda vaid novembri negatiivset elektriarvet (veebruaris on see kaks korda juba juhtunud aga seda Elektrilevi kaasabil, kes on võrgukatkestuste eest kompensatsiooni maksnud)

Sesoonseks salvestamiseks oli siiani siiski vaid üks reaalne võimalus - rahaline (panga, või ettemaksukonto),
Nüüdest ka vesinik - Piecea nimelise seadme abil. Tuleb vast siiski odavam, kui paigaldise suurendamine 500 kWp peale...

[trebla]

sooh... nüüd läks parandus kogemata vastuse pähe ...

[ping]

@ ping

Nagu mainisin: ping parandab kui eksin
Siiski ei puutu see tasuvusse

Puutub ikkagi tasuvusse ja mitte ühe aasta tasuvusse vaid pikemas, ca 30 aasta perspektiivis.

Kui inimesel on näiteks terviskikul põhjusel vaja kitsepiima, siis ta peab ise kitse pidama olenemata kulutustest, kui keegi teine seda teenust talle raha eest ei tee.

Kuna mul on vajadus olla külmal aastaajal köetud eluruumis ja alternatiivne energiakandja sooja saamiseks puudub, siis peangi elektriga leppima.

(Minu arvates on näiteks "börsimängud" mittetasuv hobi või loterii kui võrrelda väärtpaberite tootlust inflatsiooniga.)

[xxx111]

@ ping

Nagu mainisin: ping parandab kui eksin
Siiski ei puutu see tasuvusse

Puutub ikkagi tasuvusse ja mitte ühe aasta tasuvusse vaid pikemas, ca 30 aasta perspektiivis.

Kui inimesel on näiteks terviskikul põhjusel vaja kitsepiima, siis ta peab ise kitse pidama olenemata kulutustest, kui keegi teine seda teenust talle raha eest ei tee.

Kuna mul on vajadus olla külmal aastaajal köetud eluruumis ja alternatiivne energiakandja sooja saamiseks puudub, siis peangi elektriga leppima.

(Minu arvates on näiteks "börsimängud" mittetasuv hobi või loterii kui võrrelda väärtpaberite tootlust inflatsiooniga.)

OK - siin jääme eriarvamusele...
Tasuvus 30a pole minu jaoks OK
"Börsimängud" on hobi - ei vaidle vastu
Investeerimine on midagi muud...
Pidada investeerimist loteriiks saab ainult asjatundmatu inimene

[ping]

...
Tasuvus 30a pole minu jaoks OK
...

Mitte "tasuvusaeg 30a" vaid antud üritus peaks olema mulle tasuv ka 10, 20 ja 30 aasta pärast.

[xxx111]

...
Tasuvus 30a pole minu jaoks OK
...

Mitte "tasuvusaeg 30a" vaid antud üritus peaks olema mulle tasuv ka 10, 20 ja 30 aasta pärast.

OK
Ei muuda oluliselt minu eelmist kommentaari...