Ehitusfoorum

Vot vot, see see asi ongi!
Aga paraku pole antud seadmele andmeid võtta kuskilt. Üritan veel uurida.

EDIT: Uurisin natuke siis asja ja tuleb välja,et see Libero on veel nõnna uus aparaat, et tehasest pole veel tabeleid tulnud- küll tuleb!
Sain siis mingi "sarnase" tabeli (LG väiksem sõsarmudel), kuid anti teada, et Libero on võimsam ja effektiivsem

Sain siis järgmised andmed:

Toas hoian 22C.

-15C võrduks 2.78
-10C võrduks 2.77
-5C võrduks 2.97

Eeldame siis optimistlikult ,et uus seade on effektiivsem. Kas antud numbrid on piisavalt head?
Muidugi üks valiku eelis on mürataseme hea "level", mis ei tohiks ületada 45 db väliosal.

Kas need andmed edastati sulle ikka tehasepbaeril või saatis keegi need lihtsalt meilitsi? Ilma, et nedel numbritel ei ole taga COP-d või elektrivõimsust, ei ole nendega midagi peale hakata. Hea oleks ka teada, kas need on antud täisvõimsusel või maksvõimsusel. Osadel seadmetel saab maksvõimsust kasutada vaid lühiajaliselt.

Tihti tehakse ka nii, et COP-d näidatakse madalate pööretega ja kõttevõimsust maksimumpööretega.

Tabel saadeti meilitsi. Jagasin tabelis siis TC/PI´ga ja saan kasuteguri.

Lühidalt tabelist

Indoor air 22C
Outdoor Air Temperature siis vastavalt näiteks -15 C

TC (total capassity) näitena 2.7
PI (power input) näitena 0.97

Ole hea, palun kirjuta selle seadme täpne mudel ka, mille andmed sa praegu välja tõid.

Külaline kirjutas:Ole hea, palun kirjuta selle seadme täpne mudel ka, mille andmed sa praegu välja tõid.

Ilmselt tegemist LG mudelitega CS09AQ SB0 ja CS12AQ SB0.
Kahju, et tootja poolt lubatakse kasutada ainult -10C välistemperatuurini.
Kataloog ( lk 20-23): http://www.comfortelectronics.dk/filead ... 009-10.pdf
Kinnisvaramehe arvutatud COP (-15C välistemperatuuril) on märgatavalt parem, kui teistel Rootsis testitud (sh kallitel põhjamaa) mudelitel: http://www.energimyndigheten.se/sv/Hush ... par/?tab=2
Ei leidnud küll ühtegi norra-rootsi-soome saiti, kus seda masinat pakutaks, aga no nad on meist ka juhmimad ja aeglasemad … . Gorjatsie estonskie parni valivad kütteks ikka samad võimalused, mis tsehhid, sakslased, prantslased ja hispaanlased .

Masin on vist AS-W126E1G1(J12AW) / AS-W126E*H1(N12AW*) vähemasti on tabelite kohal selline jada..
Mina soovin LG Libero CS12AQ 6.0kw
Kui sul on nii targad raamatud käepärast,siis katsu vaadata, kas see meie kliimasse ka sobilik on? Mul on kõik segamini juba nagu puder ja kapsad

Eestikinnisvara kirjutas:... kas see meie kliimasse ka sobilik on? Mul on kõik segamini juba nagu puder ja kapsad

Mu eelmisel autol olid Korea talvekummid all ja isegi naelad ei aidanud jäätunud teel püsida. Hea, et ennast ja peret pambusesse ei kärutand. NOKIA omad olid tunduvalt kallimad, aga ellujäämise nimel tuli põhjanaabrite toodangu kasuks valik teha. Nii-et kummi ja kummi , aga ka pumba ja pumba vahel on oluline vahe.
Surfa ja vaata siis netis, mis soojuspumbamudeleid skandinaavlased eelistavad. Aga muidugi on tore, kui keegi proovib ka uued asjad omal nahal järgi, et kas müügimeeste jutt tõeks osutub.

Rehvidel on vahe tõesti olemas. Laias laastus "sakutatakse" ka kvaliteetset rehvi, kuna paberil on asi "üks" ja in real life võib asi natuke muutuda..
Seetõttu ei teeks paha, kui soovitaksid mulle omaltpoolt mida vaadata. Täna ei ole mina veel ühtegi pumpa näinud /pumbast kuulnud , mida keegi maha ei teeks.
Anna vähemasti vihje, millise tootja toodanguga võiksin tutvuda.

To Eestikinnisvara
Soojuspumba valikul tuleks omale selgeks teha, kas tahetakse max rahalist säästu või seadet, mis kataks max osa soojavajadusest kogu kütteperioodi jooksul. Loomulikult sooviks mõlemat, aga siis tulevad arvesse investeeringu tasuvuse küsimused. Odavamad (Kesk-Euroopa) mudelid võivad tagada küllaltki arvestatava säästu, aga külmemal talvel ei suuda nad meil üsna pika perioodi jooksul kütteks vajaminevat soojust efektiivselt anda. Kuna tavalisel Eesti talvel kõigub sageli välistemperatuur 0…-10C vahel, mil õhuniiskus on suht kõrge, omab erilist tähtsust seadme „aju“ poolt juhitav välisosa soojusvaheti sulatuse programm. Kui tootja on masina loonud põhjamaade tingimustele, tagatakse mitte ainult hea küttevõimsus ja COP, vaid ka see, et masina välisosa ära ei jäätuks. Termostaadiga juhitav küttekaabel (nn talvevarustus) seda funktsiooni ei täida ja aitab vaid välisosa põhja avade jäätumist vältida.
Soomlaste foorumist leidsin huvitava teema soojuspumba valikust, kus Kagu-Soome (Kouvola) mees „tet“ on graafiliselt esitanud välistemperatuuri ajajaotuse (2006-2007 a) 9-kuise kütteperioodi jooksul. Sellest saavad aru ka need, kes soome keelt ei valda Vt: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=2930.0
Samuti on graafiliselt esitatud soojuspumbaga saavutatav säästupotentsiaal ja ka rahaline sääst erinevatel välistemperatuuridel.
Kui sind huvitavad Rootsi Energiaagentuuri võrdluskatsetes hinnatud ja ka meil müüdavate seadmete küttevõimsuste ja COP-de graafikud erinevatel välistemperatuuridel, saada e-mail (küsimustega + tel nr suulise info andmiseks). Äkki saad meilt heale masinale ka hea hinnapakkumise. Aadress: info@ekokliima.ee

Soovitaksin Fujitsu Nocriat. Kõik kes seda seadet kasutavad tunduvad küll rahul olema.

Külaline kirjutas:Soovitaksin Fujitsu Nocriat. Kõik kes seda seadet kasutavad tunduvad küll rahul olema.

Üldiselt rahul, kuid ilmselt paljusid rahulolevaid häirib teadmine, et standby reziimis 100 W võimsustarve püsivalt ( ilma põhja- ja kompressorisoojenduskaablita).

Eestikinnisvara kirjutas:Anna vähemasti vihje, millise tootja toodanguga võiksin tutvuda.

Üle 100 m2 pinna puhul võiks tõesti valida Fujitsu Nocria või Mitsubishi Heavy 50/60ZIX-S mudeli. Sellest väiksemale aga Mitsubishi Electric MSZ-25/35VABH, Toshiba Daiseikai V RAS-10/13PAVP-ND, Sanyo Shiki Sai Kan 124EHDXN jne.
Alla 50 m2 pinnale Mitsubishi Electric GE25/35VAH, Toshiba RAS-7PAVP-ND, Mitsubishi Heavy 25/35ZIX-S jne.

Ma võin nüüd eksida, kui mina saan sjast aru nii:
1. Eestis enimlevinud soojuspumbad ei sobi meie kliimasse + antud mudelitel kasutatakse vaid põhjasoojendust, millest meie kliimas jääb väheseks? Libero kasutab samuti vaid põhjasoojendust?
2. Nn. meie kliimasse mõeldud pumpadel on olemas lisaks põhjasoojendusele ka kompressorisoojendus? Saan aru, et Fujitsu Nocrial om need 2 soojendust olemas?

Loomulikult soovin ma võimalikult suure kasuteguriga pumpa. Ma ei eeldagi, et mul on maja pumbaga köetud aastaringselt. Nagu soome "tet" tabelitega näitas, on nn. parim temperatuur 0 C ringis.
Samas ei soovi, et pump töötaks juba -10C juures täisvõimsusel ja välisosa müratase oleks maximum.

Soovin korralikku pumpa ja seda pumpa kasutan lisaküttena, et oma elu natukene mugavamaks teha.

Eestikinnisvara kirjutas:... Nn. meie kliimasse mõeldud pumpadel on olemas lisaks põhjasoojendusele ka kompressorisoojendus? Saan aru, et Fujitsu Nocrial om need 2 soojendust olemas?...

Põhjasoojendus peab kindlasti olema, aga see kompressori ümber olev küttekaabel on küll vaieldava väärtusega lisatarbija (külmaga on inverterpump enamuse ajast töötsüklis ja kompressori mähis hoiab teda soojana ka stand-by olekus). Kui kompressorit ümbritsev vildist soojustus/müratõke lahti kakkuda ja siis lohakalt tagasi panna, on sellest tööst pigem kahju, kui kasu. Poolakad, kes neid talvevarustusi paigaldavad, on ka selleni jõudnud ja viimasel ajal müügile tulnud Fujitsu analoogmudelitele (Polar ja North) pannakse vaid termostaat ja välisosa põhjaavade sulatuse küttekeha.
tiitk peaks laskma mõnel spetsil oma masinat kontrollida (termostaat, küttekaabli ühendused jne), sest tegelikult ei tohiks Nocrial stand-by tarbimine nii suur olla. Vahel olen isegi imestanud, kui lohakalt see talvevarustus sisse on pandud.

Eks ma siis hiljem süvenen asjasse uuesti, kui aega saan.. Hetkel on jälle esile toodud 1 pluss ja sada miinust Kurat seda enam aru saab.

mind häirib see Nocria pidev voolutarve kõige rohkem. Kuna kasutan seda seadet vaid harva, mugavuskütteks(kui kodust ära lähen kaheks päevaks), siis hoian teda enamasti üldse vooluvõrgust väljas. Saan aru et see 100w lendab kogu aeg vastu taevast, tuppa sellest ju midagi ei jõua?

Hiid kirjutas:mind häirib see Nocria pidev voolutarve kõige rohkem. Kuna kasutan seda seadet vaid harva, mugavuskütteks(kui kodust ära lähen kaheks päevaks), siis hoian teda enamasti üldse vooluvõrgust väljas. Saan aru et see 100w lendab kogu aeg vastu taevast, tuppa sellest ju midagi ei jõua?

Küttekaablitele kuluv elektrikulu on tõesti häiriv moment, aga kõvema pakasega oleks ehk siiski õigem see kulu mugavuskütte nimel ära kannatada ja masin kasvõi stand-by olekusse jätta. Muidu peab kompressor külmalt ja paksenenud õliga tööd alustama. Ega nad nii nõrgukesed ole, aga kui remonti/vahetust vaja, siis tuleb üsna kõva nuts välja käia .

Ei oskagi öelda, kas Nocria õlisoojendussüsteemi saab pidada miinuseks või plussiks. Pigem olen ka seda meelt, et selle kompressori küttekaabli võiks ära jätta ja kasutada ainult originaal õlisoojendust, mis siis ongi see 100W, mida seade stabiilselt seismisel tarbib. Olen ise ka jälginud, et ega ta seda pidevalt tarbigi. Suvel on ta ikka tagant ära ka. Ilmselt on see seotud mingi kindla õlitemperatuuriga. Kui see on madalam, siis on soojendus taga ja kui saavutab temperatuuri, siis lükkab välja. Samas kütteperioodil see midagi ei mõjuta, sest seade on pidevas töös. Suveks võib seadme vajadusel välja lülitada.

Samas on Nocrial see eelis, et ta annab talvel rohkem sooja, kui 50-seeria Mitsud. Täisvõimsusel annab ta -15C juures 6kW sooja. See tagab Nocriale lühema tasuvusaja, kui teistel analoogidel on.
Nocria on ka selle poolest hea, et tema kompressori ehitus lubab teda kasutada väga madala sagedusega. Seade on võimeline töötama ka 150W elektrivõimsusel. Paljud tunduvalt väiksema võimsusega kompressorid ei suuda seda. See tagab jälle seda, et seade on ökonoomne soojade ilmadega ja annab palju sooja külmade ilmadega.

Ise olen 4 Nocria omanik. Esimese ostsin endale 2006 aastal ja viimase panin 2008 sügisel vanemate majja. Enda majas on 1 Nocria esimesel korrusel ja teine teisel korrusel. Tänaseni olen lisaküttena kasutanud elektrilist põrandakütet vannitubades ja saunas, kõik muu on tulnud Nocriast. Ei ole ju paha tulemus?

Ja selle aja jooksul on olnud üks rike ka. Ühel Nocrial läks ülemise laba mootor katki. See vahetati garantii korras ära.

Üks kogemus on mul veel. Panin teise korruse seadme puitseina külge, kust hakkas ikkagi müra ka läbi tulema. Praegu on seade raamiga maha pandud ja seda muret enam ei ole.

Eelmisel talvel tarbisid minu 2 Nocriat 200m2 majas kokku 4500kWh elektrit. See on muidugi kinni suures osas maja soojustuses ja muus soojuskaos, kuid enne kütsin ma maja elektriga ja praegu võin öelda, et pärast teise Nocria paigaldamist on aastane elektritarve üle 2 korra väiksem. Mina küll oma valikut ei kahetse. Soovitan teistelegi.

Mul on üks küsimus ka, miks on ühe seadme all stabiilselt rohkem jääd, kui ülejäänud kolme all? Mina jagasin oma infot lahkesti, äkki keegi oskab nüüd minu küsimusele ka vastata?

Külaline kirjutas:Mul on üks küsimus ka, miks on ühe seadme all stabiilselt rohkem jääd, kui ülejäänud kolme all? Mina jagasin oma infot lahkesti, äkki keegi oskab nüüd minu küsimusele ka vastata?

Kui see masin peab võrreldes teistega intensiivsemalt töötama, kütma suuremat kubatuuri või hoidma kõrgemat sisetemperatuuri, siis on kõik OK, sest välisosa soojusvahet läbib palju suurem õhuhulk ja sinna kondenseerud/härmatub palju rohkem õhuniiskust.

Äkki on seal tõesti mingi loogika, sest kõik seadmed asuvad Saaremaal ja selles kohas on vist õhuniiskus suurem. Voolumõõtjate vahe on ühes aastas 500kWh teistest suurem küll. Kui ma nüüd siis õigesti mõistan, siis on jäähunnik võrdne saadud soojusega?

Peaks seadmed omavahel ringi vahetama, siis saaks täpselt teada

Eks ikka on loogika aga samas Poolas paigaldatud kaablitel küll selles mõttes loogikat pole, et igale seadmele erinevalt paigaldatud
Võid kontrollida ka seda, kas ja kuidas kaabel kinnitatud on, kuna ei ole vähe neid kordi olnud, kus kaabli kinnitused murdunud või lahti tulnud, ühesõnaga, kas kaabel on korralikult paigas üldse.

Külaline kirjutas:Äkki on seal tõesti mingi loogika, sest kõik seadmed asuvad Saaremaal ja selles kohas on vist õhuniiskus suurem. Voolumõõtjate vahe on ühes aastas 500kWh teistest suurem küll. Kui ma nüüd siis õigesti mõistan, siis on jäähunnik võrdne saadud soojusega?

Peaks seadmed omavahel ringi vahetama, siis saaks täpselt teada

Korsten on ju tuntud laimaja siin juba:D Paned siia pilte üles, et ennast tähtsaks teha ja laimad teiste töid.
Võiksid ikka esmalt selgeks endale teha, et kaablitega pole sulatusvee kogus kuidagi seotud!
See et sa ise mitsut ei müü, ei tähenda, et see seade kehv on. Proovid äkki maha rahuneda ja suure vaheltkasuga sharpi müüa!

nosy kirjutas: tiitk peaks laskma mõnel spetsil oma masinat kontrollida (termostaat, küttekaabli ühendused jne), sest tegelikult ei tohiks Nocrial stand-by tarbimine nii suur olla

Küttekaablid lahtiühendatult ongi 100 W, selle originaaltermostaadi viskasin minema ja asendasin mõistlikumaga (ei soovinud esimesest külmast kevadeni kaableid pidevalt soojendada).

räägi täpsemalt, tahan kaa

Tere,
leidsin Nocria kohta venekeelse tehnilise manuaali, kus antakse -15 kraadi juures küttevõimsuseks 3,79 kW (toas +20). Link: http://www.uel.ru/downloads/dt_manual_r ... BC_rus.pdf. Lehekülg 11. 6 kW on selle tabeli järgi +7 kraadi juures. Kas kõrgematel võimsusnäitajatel on ka tõepõhi all või on tegemist müügimeeste jutuga? Või on tegu mõne vanema mudeli andmetega?