Ehitusfoorum

Täpselt aasta tagasi tegin ühe küpsetusahjuga toaahju. Täna nüüd käisin vaatamas ja omal ka hea meel, et see küpsetusahi täitsa mõnusalt toimib . See on ikka täitsa hea ja praktiline asi ...ja ei saa kuidagi mainimata jätta, et tänu Raivole ( Kaminahjule). Ma poleks ise eales midagi sellist osand välja nuputada. Raivo on ikka tegelt ka paljuga ees, mis puudutab ahjude ehitamist ja uute asjade rakendamist.
Siirad tänud tõesti selle eest, et leidub ka tõeliselt lahedaid meistreid!
Muide, üks huvitav tähelepanek siit veel...kuna ahju tagumine sein on tehtud 2,5 cm õhuvahega ja teised seinad villaga...siis eelmine aasta tundus, et soojuse eraldamisel mingit vahet pole, nüüd, aga omanik rõhutas, et õhuvahega( tagumine) sein on pisut soojem kui muijalt...muidu soojeneb ühtlaset ja asjalikult.

Tere.

Huvitav kas peale minu on veel mõni pottsepp kes ahju üle andes eelnevalt ka ahju kivid ära puhastab!? Minu arvates peaks see olema iseeneset mõistetav.

Kindlasti on, aga sellest hoolimata oleks tore ka just Sinu töid näha, siin foorumis. Tean, et need on sul eeskuju väärivad

Arvustajaid on avaldajate suhtes 1 : 100 ja arvustajad on ka enamus ananüümsed.

Kivid kivideks...aga mind hämmastas, et leivaahi on seest päris puhas ja ma polnud täna ainus keda see üllatas. Tundub, et on õige kütmine.

Tegelikult on nii, et kive niisutades osad kivid jäävad valgeks...pese neid palju tahad ja millega tahad. Aina ilmuvad uued soolad välja. Samas mõned teised kivid lähevad lihtsalt puhtaks. Puhtaks vuugiks ei peaks kasutama neid kõige odavamaid kive, seda olen ise kogenud.
Lihtsam on teha krohvitud ahjusid igatahes...

Robi 1 kirjutas: Lihtsam on teha krohvitud ahjusid igatahes...

Pakun oma kogemustest, et ei ole lihtsam. Aravan, et 50:50 Võiba ka tingida, siis on 50:60

Kas ahju nurkade tarvis on kivid ise lõigatud?
Maru seksikalt siugjad nurgad tunduvad olema.

Oleneb täitsa, et milliseks sunnib ahju sisu...( iseasi muidugi koorikahi). Kui saad ikka kive laduda nii nagu sisu nõuab, siis küll tunduvalt lihtsam see asi pärast üle krohvida kui vuugitada ja mängida iga kiviga. Ma nüüd järgmine kord proovin krohvida sellise seguga, mis liimib kohe ka võrgu, siis läheb töö veel lihtsamaks.Hetkel ma liimin võrgu plaadiseguga ja krohvin lubikrohviga, milles on kiudu.

Mentor kirjutas:Kas ahju nurkade tarvis on kivid ise lõigatud?
Maru seksikalt siugjad nurgad tunduvad olema.

...................
Vesilõikuriga sirinal...aga ka need seksikad nurgad lähevad krohvi alla ja osaliselt looduskivi.

Robi 1 kirjutas:Tegelikult on nii, et kive niisutades osad kivid jäävad valgeks...pese neid palju tahad ja millega tahad. Aina ilmuvad uued soolad välja. Samas mõned teised kivid lähevad lihtsalt puhtaks. Puhtaks vuugiks ei peaks kasutama neid kõige odavamaid kive, seda olen ise kogenud.
Lihtsam on teha krohvitud ahjusid igatahes...

Kindlasti on lihtsam krohvida,kuid endale mul oleks meeldinud krohvimata ahi rohkem,see mis sul seal pildil on.Krohvimisega läheb minu meelest ahi "paksuks"ja ümaraks.Aga ilu on vaataja silmades.

See ei käi nüüd otseselt Robi kohta, aga mulle on mulje jäänud, et krohvimist eelistavad need meistrid, kes puhtalt laduda ei oska või ei viitsi. Mustalt ahi üles laduda ja pärast vead krohvi taha peita on ju hulga lihtsam. Seda mis seal krohvi taga ahjuga sünnib teab ainult jumal taevas.

Ei käi minulgi otseselt kellegi pihta ja miks peakski. Olen elus seda kivi puhasvuugiga ladunud üsna palju, mitu maja kindlasti. Kas on minu tüdimus või miskit veel aga ei taha enam seda eelistada. No miks ma ära ei tee. Pargi taluski ladusin hulga St. Paule aga mina arvan, et krohvil on rohkem eeliseid ja nende eeliste sisse ei mahu "lihtsam". Ahjukonkursil olid meilt siis nii puhtavuugiga kui krohvitud tööd ja mõlemad hinnati ära.
Ajakirja "Kodu ja Aed" eripreemia aga saigi just üleni valge, krohvitud ahi. Sai sellepärast, et sobis sinna.

Mentor kirjutas:...mulle on mulje jäänud, et krohvimist eelistavad need meistrid, kes puhtalt laduda ei oska...

Eks arvata võib mida iganes... näiteks on pidevalt pakutud versioon, et need, kes siin palju kirjutavad on ilma tööta - muidu ju poleks aega kirjutada.
Järelikult ei oska ma puhtalt laduda ja mul polegi tööd. Mentor, kust sa tead.

Mentor kirjutas:See ei käi nüüd otseselt Robi kohta, aga mulle on mulje jäänud, et krohvimist eelistavad need meistrid, kes puhtalt laduda ei oska või ei viitsi. Mustalt ahi üles laduda ja pärast vead krohvi taha peita on ju hulga lihtsam. Seda mis seal krohvi taga ahjuga sünnib teab ainult jumal taevas.

Milline mulje on sulle enda ahjudest jäänud? Oleks ju huvitav neid kõigil näha.

Eks ta muidugi nii ole, et krohvi taha saaks ju igasugu jama ära peitta ...aga minul on pea alati ahju omanik ise kõrval ladumas ja pildistamas igat rida jne.
Milliseid vigu näiteks sakilise ülaosaga ahjust leida võiks? Ise ma muidugi olen aastatega palju asju avastand, et peaks kindlasti teisiti tegema jne. Minuarust väga suuri mõõdalaskmisi saab ka kauni vuugi taha peitta, sest enamasti on olulisemad vead ikka selle nähtava müüri taga. Mis tolku on kaunist ahjust kui ta soojaks ei lähe või jahtub suht kiirelt maha...või midagi veel hullemat.

Hommikut.
Lõppudelõpuks olen Robi juures külas käinud...Ja Tema kätetööd ka kaenud.
Igati ausad toimetused.Mulle meeldisid,nii teostuselt,kui ka mõttelt. Ja näha,et uus vesilõike pink läks kindlasti õigetesse kätesse.
Lausa super külalislahkus ja lahke pererahvas oli boonuseks. Tänud kutsumast.
Mis puutub krohvitud ahjudesse. Teen ise ühtesid,teisi ja kolmandaid. Ikka pererahvaga läbi räägitud,mis nende elamisse sobiks.
No ei pane igale poole seda puhasvuuk ahju.Isegi pott ahju ei pane igale poole.
Ainult amatöör võib rääkida mida on lihtsam teha....Minu arvates on igat tööd järjest keerulisem teha))))(see võib tulla kogemustest) Krohvitud ahju ja puhasvuuk ahju on mõnikord isegi keerulisem teha ,kui pott ahju.
Lõpetuseks.: See hobipottsepp teeb isegi kenamaid ja töökindlamaid ahjusid,kui mõni teine päris pottsepp.
Lugupidamine.
Meelis Vaiksaar

Ma olen pikemat aega juba haudunud järgmist plaani: malmist küpsetusahjuga ahi. See võib nii mõnelegi huvi pakkuda ja sobib vast pisemale ahjule, kuhu ruumi puudusel midagi muud ei saagi ehitada.
Aga tänud ka toetuse eest

Foorumis vaidlemiste kõrval käib ka muu nokitsemine...ja seekord Salmistu külas. Ahi taheti nii suur, et saab vabalt peal magada ja hoiaks kaua sooja ja oleks 1,5 m kõrgune. Hetklel seis poolik aga miskit olemas. Vana suitsulõõr läks üsna palgi kõrvalt ...ja mis nipiga küll...

Kiire küsimus siia vahele. Lõpetan väikest ahju.
Kuda sellele kõige mõtekam lagi oleks teha. Võiks olla soe lagi. Laele tuleks ~4 rida kive veel peale.
Kütmisel kolle kerkib ju?
Valan plaadi peale? kuhu vill panna?

Kui Sa valatud plaadi toetad välisseinale siis kolde kerkimine lage ei mõjuta.

Valatud plaadi kohal kasutad välisseinas kitsaid kive või vormistad asja karniisina.

Mina soovitaks külma lage. Jääks rohkem sooja sinna, kus tast rohkem kasu on.

Arvan ma...

PS mõtle nende soojuspaisumiste ja villavuukide peale põhjalikult, kõige rohkem olengi pragusid näinud selles piirkonnas. Tõsi küll, neil on lagi ilmselt koldeosale toetatud olnud.

Suur tänu sõnumite eest.
Praegu selline seis, et valatud on ühest 25KG kotist 2 plaati 55mm, mis läheks kõrvuti kolde peale. Igast äärest jääb vahe 5mm voodriga.
Paar rida paneks peale lahtiseid kive + õhuvahe ja siis T raudade abil katus peale?
Seda osa kust kuumus kahelepoole vastu seina koldest väljub peaks vist ka kuidagi kaitsma. Tõmmata ~4mm poltidega läbi voodri 10mm vill RV pleki abil (nagu suur seib) vastu?

Lauri234 kirjutas:Suur tänu sõnumite eest.
Praegu selline seis, et valatud on ühest 25KG kotist 2 plaati 55mm, mis läheks kõrvuti kolde peale. Igast äärest jääb vahe 5mm voodriga.

Ma arvan, et pigem võiks 15 mm olla kui 5 mm see vahe.
Vähemalt üks kiht FPB10 villa võiks ikka vahele mahtuda.

Lauri234 kirjutas:Paar rida paneks peale lahtiseid kive + õhuvahe ja siis T raudade abil katus peale?

T-raudadega katuse pealearetamine kipub küll ülearu keerukaks minema.

Lauri234 kirjutas: Seda osa kust kuumus kahelepoole vastu seina koldest väljub peaks vist ka kuidagi kaitsma. Tõmmata ~4mm poltidega läbi voodri 10mm vill RV pleki abil (nagu suur seib) vastu?

Tavaliselt kasutatakse selleks šamotist sisevoodrit.
Kuna Sul pildil seda näha polnud siis... siis seda pole.

Arvan ma.

Laeplaadi ja voodrivahele pandud vill kukuks ju alla. šamotvoodrit ju teha eriti ei mahu kui ahi vaid 3kivi laiune.
Ahi sai valmis. Panen pildid oma üllitisest.
Tõenäoliselt hakkab külgedelt kõrvetama (samas tegin väljalaskeava kõrgemaks - 2 serviti šamotikõrguse e 231mm). Vähemalt tõmme on pärishea. Kolde kerkimisruumi on ~15mm. Villa peal on kivid lahtiselt serviti. Raudadega ei tohiks midagi juhtuda, vill ju vahel. Rauad lähevad leigeks ainult?
Vuukida võib tavalise värvilise müüriseguga?

Fooliumiga vill ei kuku sealt kuhugi.
Kas sellel ahjul sai nüüd valatud laeplaat alla ja vill peale?
Nädal tagasi just lammutasin ühe nn. soome tüüpi langevate lõõridega ahju, millel keegi pottsepp oli samuti kasutanud lahendust valada ennem lagi ja siis katta villaga. Ahi oli nüüd 6 aastat vana ja lammutamise põhjuseks oli esmalt lagunev sisu. Lage lammutades selgus, et see kuus aastat tagasi valatud laeplaat, mis nüüd järelpõlemiskambri kohal pidevalt kuuma sai, oli muutunud täiesti pudedaks. Valatud oli Vetonit VM-Tuli seguga.

ErgoK kirjutas:Fooliumiga vill ei kuku sealt kuhugi.
Kas sellel ahjul sai nüüd valatud laeplaat alla ja vill peale?
Nädal tagasi just lammutasin ühe nn. soome tüüpi langevate lõõridega ahju, millel keegi pottsepp oli samuti kasutanud lahendust valada ennem lagi ja siis katta villaga. Ahi oli nüüd 6 aastat vana ja lammutamise põhjuseks oli esmalt lagunev sisu. Lage lammutades selgus, et see kuus aastat tagasi valatud laeplaat, mis nüüd järelpõlemiskambri kohal pidevalt kuuma sai, oli muutunud täiesti pudedaks. Valatud oli Vetonit VM-Tuli seguga.

Eks need villameeste püüdlused hakkavad nüüd vilja kandma...!