Ehitusfoorum

motamees kirjutas:

AHEL kirjutas:lugupidamine inimese vastu ei tähenda et peab nõus olema ta vigadega...

Novat, inimesed ongi nüüd eksiteeele viidud. See nende "puupeade" eesmärk ongi.
...Elmol pole selle ahjuga üldse pistmist. Ta pole seda teinud, ega valesti kütnud...
Ma hakkan ära väsima juba sellest jamast...

Kes tegi siis?
Ja millest kõik järsku väsima hakkavad, kui sulu küla ahjust juttu tehakse?

teadja kirjutas:Leevi sa vaata ette, prohvidega raske vaielda. Ise hakkasin siin mötlema ja ei
tulnudki meelde, et oleks ehitanud möne lappikivist pliidikolde. Kuda ma kurat
selle kola köik sinna raami sisse ära mahutan. Vöi keelavad ära servikivist pliidikolde, oh lugu,vöi vale!

No sakslase DIN tahab min 4cm samotti pottvoodri kaitseks pliidi koldes. See lappi ei ole keelatud, aga ei maksa servi asju hukka mõista või tähelepanuta jätta. Kalevipoeg juba läks alt sellega...

Robi 1 kirjutas:Pliitat peab aastaid kütta ka saama,mitte ainult ehitusrööm. Kui servi kivi taga on tühi paisuisvuuk, siis kunagi ei tea milla puuga sinna vastu lüüakse ja lõpuks kivi lahti. Lappi täiskivi juba lahti ei tule.

Et minu pliite tuleb siis iga 3-5 aasta takka ümber laduda?

See mida sina Leevi teed, seda tead ise ...ja ei saa seda võrrelda tellistest pliitaga. Neid asju tehaksegi erinevalt nii seest kui väljast. Pealegi mina olen huvitatud ka sellest, et juba kolle võimalikult palju soojust salvestaks ( mitte nii nagu poepliitad, et kütmise ajal ära pliita ligi mine, aga pärast jahtub üsna kiirelt).
Siiski meenub üks hiljutine pilt kus Leevi punase jopega toimetab...kas seal polnud mitte päris paksud seinad koldel . Kindlasti on Leevil neid pliitasid nii palju tehtud, et läheb sassi millisest pliitas ma räägin...

Võiks pigem süveneda erinevate ahjuteemade maailma http://www.youtube.com/watch?v=PiRGjYW6LqY
Paneb mõtlema lausa, mida kõikke ei tehta. Seal on palju huvitavat, aga omal jäi isegi lahtiseks, et millise kanali kaudu suits koldest väljus? Tundub, et alumise pilu kaudu ja põlemine toimub vaikselt ülevat alla ja puud vajuvad peale pidevalt. Järelpõlemine järgmises vahekambris koos lisaõhuga...( ülevalt alla ahju -katla töönäidis http://www.youtube.com/watch?v=jBouDXaOW0o , võimalik, et siin on ventikas ka lisaks,aga olen näinud ka ilma )
Või selline video, mida olen ka korduvalt imetlenud.Vaatan, et tuli käib läbi leivaahju esiosa ja pärast tagant ülevat all. Ometi paljud toovad just tagant üles? Eest on igatahes see hea asi, et kolde ukse avamisel ei tule sisse. http://www.youtube.com/watch?v=6YoM-LmUNk4 ja http://www.youtube.com/watch?NR=1&featu ... Yw1ZCxHopI

Tegu on klassikalise keskküttekatla "kodus ise tehtud" versiooniga. Selline kiviahi on üsna tundlik vale kütmise kohapealt ja vajab regulaatoreid, lisaeritingimus on, et peab õhu reguleerimise pärast olema õhutihe.
Plusse on samuti - selline ahi on hea tasatiksuja - laod kolde kütet täis ja kui reguleerimist oskad, võib vabalt 8 tundi tasapõlemist teha, viskad ülaltluugist kütet peale ja võid niimoodi ka 24 h pidevas kütmises hoida. Sussitaja soovunelm. Kuid kütte osas pirtsakam - küte peab olema alla isevalguv.

On ka lihtsam versioon olemas ilma altpiluta, on otseava küljepeale.

Ma ei arva,et seal tingimata sussitamine toimub,sest ega kogu kütus peagi korraga põlema, aga see väike kogus mis korraga põleb, saab ka piisavalt õhku ja kuuma keskonda, nii, et toiub ka gaaside järelpõlemine.
Huvitav teema on ka viljaga kõetav ahi. Tean vähemalt ühte inimest, kes oma ahjudes vilja põletab...aga seda teemat annaks edasi aretada, nii, et vili variseb pidevalt väiksesse koldesse ( nagu rakettahjul) ja põleb hooletult. Vili annab muide puust suuremat kuumust ja põleb päris kaua. Talunikel tekib päris palju sellist vilja, mida isegi loomad ei taha ja veetakse metsa alla...

http://www.youtube.com/watch?v=Wlnwh4i6 ... 8C2D3F7278
Jäi silma ka siin leivaahju lahendus. Tuli käib üleni läbi põranda pilude...Pilud peavad olema ühtlase suurusega igatahes.

Robi 1 kirjutas:Võiks pigem süveneda erinevate ahjuteemade maailma http://www.youtube.com/watch?v=PiRGjYW6LqY ...

Kui ma õigesti nägin, siis mind paneb natuke imestama julgus paigutada plekkradikas sinna sisse.... samas "raamatupidaja" rääkis oma eelmise elu muljeid, kus nad ehitasid malmist radika ümber ahju ehk pistsid 7-8 ribi ahju, mis toitis kahe korruse radikaid. Toimis küll, kuigi aeg-ajalt olevat soojusvahetuselement tilkuma hakanud ja siis olid asbestist tihenditega üle käinud. Mis teha, nõuka inimene oli sama leidlik nagu ahv Darwini evolutsiooniteoorias. Hakka või Darwinit uskuma.

Kui see radikas on hõlpsasti hooldatav,siis ei ole probleemi.
Siiski mõtlen ise seda Leevi väidet, et mitme kihilisest koldest...Vat ma ei tea kuidas tema neid teeb, aga ise arvaks seda, et kui on mitu kihti paisumiste pärast,siis peaks olema ka paisumisvuuk esimese kihi vahel,muidu pole sellest paisumise suhtes suurt kasu ( kasu on ainult vuukide mitte kattumise suhtes,aga selles ei näe ise suurt probleemi,sest normaalselt ehitades vuugid ju peavad niigi). Tegelikult kevadel tegelesin ühe pliidaga,kus oli sees servi shamot ja peal 2 kihti servi punast. Kivid paigitatud nii, et vuugid ei kattu. Mõte ilus ja tugev, aga pragude pärast pidin lammutama ja eks savisegu oli ka liiga pude...aga praod olid sisu paisumisest.

Panen siia teistele hoiatuseks ühe viimase töö... Olin väga selle kamina vastu ja tahtsin ahju teha...aga omanik soovis ALGUSES kaminat ja nii läks...Nüüd kui asi valmis, siis uurib ja küsib kangesti, et kas sellest ei saaks kuidagi ahju ehitada...?

eks ütle siis talle et saab ikka,õige summa eest saab kõike.

Tegin pilte ka ühest teisest ahjust, mis kipub veidike lagunema. Ahju meister on muide siit foorumist ...kes siin päris palju ka sõna on võtnud. Antud ahjul oli tegu tema esimese v koldega ( pead ei saa muidugi anda)...mis päris huvitav vaadata ja õpetlik.
Pildi panin selleks, et sattusin juhuslikult nägema ja meister saaks ise tagasisidet oma tööst. Loomulikult meistri nime ma ei avalda ja teiste asjadesse oma nina ei topi.

Täna sai käidud vaatams Motamehe varem tehtud ahjusid ja pliitat. Ahjud töötavad väga normaalselt ja kolde vuugid ka ei pudise, sest vuuke polegi praktiliselt... Ahjudes pragusid ei täheldanud. Pliita toimib ka rahuldavalt ja praeahi küpsetab. Peremees oli praeahju taguse pilu sulgenud, et tuua kumust rohkem küljele. Kui midagi ise oleks teisiti teinud, siis pliita kolde pisut suurema ja pliita suitsu lasknud ahjuga samasse lõõri, sest siis lõõr soojem, aga see minu arvamus.
Aga Motamehe tööd on ilus vaadata küll...

Robi 1 kirjutas: Loomulikult meistri nime ma ei avalda

Tore oleks ju kui ta tuleks omanimega ning äkki on sellele nähtule ka mingi viisakas põhjendus. Aga vaevalt.

Ega selles nüüd midagi toredat ei ole kui saab jälle kedagi peedistada, aga tore oleks kui selliseid ahjusid enam rohkem ei tehtaks! Vähemalt ma ise olen küll täiesti veendunud, et tõhusa V koldega ei anta laiematele savivuukidele miskit armu ja see kõik laguneb kiiresti. Minul endal on lameda põhjaga restkoldes pidanud savivuugid normaalselt 7-8 aastat vastu ja vanades umbkolletes kasvõi 40-60 aastat...( mida olen näinud). Kuigi rõhutada tahan just seda, et mind paneb imestama, et nii suur meister, saab lubada endale nii laiad koldevuugid üldse...
Soovitasin muide ahju omanikul põlemise õhku veidike piirata, sest kuumus on koldes meeletult suur ja puud pidid kole kiirelt kaduma... Termal, aga ongi ainult pooled pilud lahti tuhauksel...mis näitab, et tõmme on tõesti ülihea.

Kuigi rõhutada tahan just seda, et mind paneb imestama, et nii suur meister, saab lubada endale nii laiad koldevuugid üldse...

Kumb ta siis oli, kas suur sõnamesister (postituste arvu järgi) või ahjumeister ( valmisvorbitud ahjude hulga järgi) ?

Andres

Ma ei taha midagi kommida...kui asi puudutab peeneid inimese tundeid ja ma inimest väga hästi ei tunne.

Kuna talv on varsti jälle tulekul, siis tulid väikesed lesomõtted peale...Ehk leidub ka teisi, kelle mõtetega(ja piltidega??) ühineda saaks..

Robi 1 kirjutas:Tõesti hea on põõrata tähelepanu valedele kütmisviisidele...siiski seda ei peaks tegema selles teemas siin. Võib tekitada valearusaamu. Nii palju võiks ikka ise ka aru saada...ja Elmo vastu lugupidamist olla. Siin olgu ikka rohke hobipottsepade õpituba.

Tere!

Pean märkima, et tegelikult olen ma ERMO mitte ELmo.

Ja seda, et temas esiletoodud sossepaahjudega pole mul vähimatki pistmist.
Teen vaid nii kvaliteetseid ahjusid, et neid ei jõua peale sõprade keegi kinni maksta, irw.

Vaikuse peletamiseks... Täna krohvisin lambavillaseguga ühe kevadise ahju üle...ja on ka muud seal tehtud...Ahi on kerisega.

Robi 1 kirjutas:Vaikuse peletamiseks... Täna krohvisin lambavillaseguga ühe kevadise ahju üle...ja on ka muud seal tehtud...Ahi on kerisega.

Robi,
kirjelda palun täpsemalt villaga krohvimise tehnoloogiat. Teeksin ehk järgi. Mis krohvisegu, kas kivide-krohvi vahel on veel midagi (võrk?), kas niisutad kive, kas krohv kuivast peast määrib, kui puhas peab vill olema jne. Igatahes tundub sümpaatne meetod olema. Tänud õpetamast.

Hei!! Villa...karvaga krohvimist on juba ammusest ajast praktiseeritud ...ja sinna sisse sobib edukalt hobusekarv, lakad, koerakarv jne. ja ka vill. Tähtis on lõikuda kiud lühemaks. Lambavill lausa 1...1,5 cm, sest muidu on võimatu segada seguga. Seguks kasutada tavalist lubjasegu, millele lisada tükeldatud karva ja vispliga segi ajada. Mina panin karva kuskil 5...10 % vastavalt vajadusele.
Karva lisamine muudab krohvi palju sitkemaks. Mõnus on töödelda ja tegelikult saab korraga panna palju paksema kihi. Loomulikult tuleb pindasiud niisutada nii enne kui pärast krohvimist.
Ise ma toimetan ahjude puhul nii, et plaadiseguga liimin kollase võrgu pinnale ja tõmban kammi poolega jutiliseks, tekitades võimalikult kareda pinna.Sellel lasen rahus kivuistuda ja sinna peale lubikarvakrohv...nii mitu kihti kui vaja...
Vill ei pea olema puhas...sest pisut sõnnikut on ainult kasuks. Määrdumise osas on nagu iga teine kivipind ja karvu pole pärast märgata.

Käisin Vantaal kohalikus K-Rautas.
Muuhulgas arenes müüjaonuga järgmine vestlus.

Mina: Te olete siin riiulid ümber tõstnud. Kus need ahjuuksed asuvad?
Tema (näitab euroaluse peale, kus vedeleb üks pakendis uks ja veel mingeid pakikesi): Siin ongi kõik. Keegi ei ostnud enam ja lõpetame müügi ära.
M: Tohohh, Eestis on terve sein uksi täis.
T: Teame, teame, meil oli kah. Nelja aasta eest läks nende äri hästi, enam ei lähe.
M: Nii-nii, olen ammu tahtnud küsida, et kus kuradi kohas Teil telliste osakond on. Pole mina veel üles leidnud....
T: Me ei müügi telliseid.
M: Mida kuradit? Teil on ju ehituspood?
T: Nojaa, on küll. Noorem sugupõlv ei oska tellistega midagi peale hakata.
M: Kust kuradi kohast siis telliseid saab?
T: Tehasest.
M: Tehasest?
T (naeratab kurvalt ja eneseirooniliselt): Nojah, tehasest jah.
M: Nii-nii, Eestis on küll igas ehituspoes tellised saadaval.
T: Nojah, meile tulevadki müürsepad nüüd Eestist. Meie noorem sugupõlv...

Masendav mandumine, kas pole?
Pöial-keset-peopesa sugupõlv.

Mul läks siis hästi, et Heinolasse kogu materjali kodust kaasa vedasin , aga siiski tunnistan, et sealses 100-aastast juubelit tähistavas rakenuskauppas olid pottsepakaubad olemas. Samuti K-Rautas. Hind oli ca +50%. Seega, oma transport tasub ära.
(3 x 3 tonni). Pealegi oldi ka meie materjalidega rahul. Küll aga on Soomes raske leida puhast savisegu.