Ehitusfoorum

2024a ei olnud mingit MSM-i, aga müük vähenes sellegipoolest (9. aprill 2024a uudis)
https://accelerista.com/uudis/paevakaja ... muuk-2024/

accelerista kirjutas: (2024a) Märtsis müüdi Eestis 1699 uut sõiduautot ehk 25,7% vähem kui möödunud aasta märtsis. Tänavu esimese kvartaliga on klientidele üle antud kokku 4716 uut sõiduautot, mis jääb eelmise aasta sama perioodi tulemusele 16,6% alla.

See automüügi kiratsemine ja kasin maksulaekumine on ajas iselahenev probleem. Sõidukid kuluvad, amortiseeruvad, vananevad ka moraalselt, kui keegi arvab, et Eesti autousku rahvas jääb nüüd pikkadeks aastateks 2024 aasta seisu sõidukitega sõitma, või liigub massidena ühistransporti, tõuksidele-kastiratastele või eelistab edaspidi kand-varvas.. no ma ei tea, ei tahaks uskuda..
Küllap läheb nii nagu ennustatud ja muude maksutõusudega on läinud, nendega harjutakse ja 5 aasta, pigem paari pärast enam ei mäletagi, et autode soetamine oli kunagi odavam..
Samamoodi räusatakse ju järjest parteide peale, kes valijalt hääled välja meelitavad siis makse tõstavad ja muul moel elu keeruliseks teevad, aga järgmistel valimistel valitakse ikka kas oma eelmine või üleeelmine valik, ja kõik kordub taas, pettumus, viha, lubadused poliitikuid valimistel karistada jne

Arvatavalt viimane ja eesseisev käibemaksu tõus on meie rahakotti enam tühjendanud, kui sõidukimaks seda teha suudab aga ometi meid käibemaksutõus ei häiri - lõppeks ikkagi ilmapeal kaks kõige kindlamat asja mida inimene vältida ei saa - maksud ja surm!

Järjekordne valikuline planeedi Maa ja inimeste päästmine EL moodi.

Paraku aga soovib Euroopa Liit süsinikkiu ohtlikuks materjaliks liigitada. Põhjuseks on ladustamine elutsükli lõpus – lagunev süsinikkiud võib osutuda ohuks nii inimestele kui masinatele.

Süsinikkiud on komposiitmaterjal, mis koosneb umbes mikromeetristest süsinikufilamentidest, mis vaiguga kihtidena kokku liimitud. Prügimäel lagunedes on tulemuseks õhus lendlev elektrit juhtiv tolm, mis võib põhjustada lühiseid masinates ning sisse hingates või nahale sattudes ärritada või valu põhjustada.

Aga tuugenite propellerite labad? Need on valmistatud millest? Kas nende utiliseerimisega ei olegi probleeme, sest need on toodetud planeedi Maa kliimasoojenemisest päästmise eesmärgil ehk eesmärk pühandab abinõud?

Tsitaadi allikas https://forte.delfi.ee/artikkel/1203708 ... kasutamine

Kui Eesti kasvuturba tootmine ja eksport rehkendatakse 100 % Eesti CO2 emissiooniks, siis tuleks naftatoodete emissioon rehkendada naftat pumpavate riikide emissiooniks ?

Rahaline kahju on firmade kaupa välja rehkendatud juba... :
https://www.cbsnews.com/news/fossil-fue ... age-study/

võhik kirjutas: 25 Apr 2025, 00:34 Kui Eesti kasvuturba tootmine ja eksport rehkendatakse 100 % Eesti CO2 emissiooniks, siis tuleks naftatoodete emissioon rehkendada naftat pumpavate riikide emissiooniks ?

Loogiline oleks - oleksid need toormed-materjalid-energiakandjad arvestuslikult võrdsetel alustel.
Samas ei vabane CO2 mitte nende kaupade turule laskmise hetkel, vaid ikka edasise tarbimise käigus, mis mõnes teises riigis toimub.
Nii et nende kaupade importijad peaksid need emissioonid/maksud oma taskust kinni maksma niing esmatootjaid ei peaks nendega koormatama..

Hispaania elektrisüsteemi kollapsis hakatakse "süüdlaseks" pidama pilvi, mis päikese ette liikusid.
https://majandus.postimees.ee/8239515/h ... orde-poole

Telegraphi andmetel oli esmaspäeval enne elektrikatkestust päikeseelektri osakaal võrgus 53 protsenti, tuulest tuli veel 11 protsenti. Suur taastuvenergia osakaal võrgus muudab võrgu haavatavaks, sest erinevalt traditsioonilistest elektritootmisviisidest pole tuule- ja päikeseenergial mehhanisme, mida kiirete probleemide korral kasutusele võtta ehk puudub inerts.

Üks põhjus, miks rohepöörde poole näpuga näidatakse, peitub ka selles, et alles 16. aprillil teatas Hispaania elektrivõrguoperaator Red Electrica, et esimest korda ajaloos suutis Hispaania 100 protsenti riigi tarbimisest ära katta taastuvelektriga. See jutt oli rahval veel värskelt meeles. Aurora Reserach kirjutas aga märtsis, et Hispaania kiire üleminek taastuvenergeetikale paneb riigi elektrivõrgu surve alla ning seetõttu oleks tarvis uusi investeeringuid võrku teha.